Silt: päikeseelektrijaam

[caption id="attachment_287100" align="alignnone" width="2000"] Tammejuure päikeseelektrijaam. Foto: erakogu[/caption] Tammejuure mahetalu kasutab nüüd oma toodete valmistamiseks päikeseenergiat. „See on tarbijaskonna surve ettevõtetele toota loodussäästlikumalt,” ütles Tammejuure Mahetalu juhatuse liige Karin Tiit. Taastuvenergial tootmisele hakkas talu mõtlema juba kolm aastat tagasi, sest välismaa trendid näitasid, et noored hindavad üha enam rohelist majandamist ja võimalikult väikese ökoloogilise jalajälje jätmist ehk taastuvenergial toodetud ja taaskasutatavates pakendites tooteid. Tiidu sõnul peavad ka väikeettevõtted käima kaasas maailmatrendidega. „See, et me mahetootmist teeme, on juba pluss, aga kui teha seda loodussäästvalt taastuvenergiaga, me arvame, et see on see, mida uus põlvkond meilt ootab,” ütles Tiit.

[caption id="attachment_267446" align="alignnone" width="1731"] Päikeseelektrijaam. Foto: erakogu[/caption] Haapsalu Veevärk plaanib rajada 100kilovatise päikeseelektrijaama, mis hakkab vooluga varustama reoveepuhastit ja peapumplat.

[caption id="attachment_260279" align="aligncenter" width="900"] Suur-Nõmmküla päikeseelektrijaam. Foto: Urmas Lauri[/caption]Lääne-Nigula valla Aulepa kant muutus veelgi rohelisemaks, sest tuulikutele lisaks hakkab sealkandis elektrit tootma päikesejaam. Maavaidlusega alanud Suur-Nõmmküla päikesepargi rajamine on jõudnud ettevõtte Mahe NRG jaoks eduka tulemuseni, sest jaanuari algul väljastas Noarootsi osavallavalitsus selle kasutusloa. Suur-Nõmmkülas on päikese ja ka taastuvenergia toetuse ootel elektrijaam, mille võimsus 400 kW. Aasta keskmiseks tootluseks on ettevõte arvestanud 400–500 MWh. „Eks esimene aasta näitab, palju jaam tegelikult toota suudab,” ütles Mahe NRG üks osanik Kaido Rohtmaa. „Nüüd on vaja jaam pingestada ja häälestada, selleks on meil paar-kolm kuud aega,” ütles Mahe NRG juhatuse liige Roman Varsanovitš. Selleks ajaks käib päike juba nii kõrgelt, et jaamad hakkavad arvestatavas koguses elektrit tootma. „Jaam on elektrituruseaduse kohaselt valmis, Elering on ta toetusele vastavaks lugenud,” lausus Rohtmaa. „Usun, et jaanipäevaks on kõik load ka aetud, siis oleksime rahul.”

[caption id="attachment_245338" align="alignleft" width="900"] Päikesejaama ehitus algas läinud nädalal. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Harju Elektri päikesejaama aastatoodangust piisab kuni 500 korteri aastase elektrivajaduse katmiseks. „Suvise võimsusega, kui päikest on palju, võiks ta katta kümme protsenti Haapsalu linna tippkoormusest, suvekuude tarbimisest teeb see kokku paar-kolm protsenti,” ütles Harju Elektri juhatuse liige, kinnisvara- ja energeetikaosakonna juhataja Aron Kuhi-Thalfeldt. Haapsalu päikesejaam on Harju Elektri esimene. Päikesepaneele on küll varem paigaldatud (Soomes ja Eestis, võimsus kokku 320 kilovatti), aga seda tootmishoonete katustele või fassaadidele. Päikeseelektrijaama ehitus algas nädala eest, mil töömehed paigaldasid põrgukuumuses esimesed metallraamid, kuhu hiljem kinnitatakse üle 2600 päikesepaneeli – kõik suunaga lõunasse ja 35kraadise nurga all, mis püüab Eesti oludes päikest kõige paremini. Eilseks olid paigas pooled alusraamid. Jaam asub metsakalmistu vastas asuva männituka servas ja võtab enda alla paar hektarit maad. „Tuleb kiiresti teha, et ikka suve lõpuks valmis saaks,” ütles Kuhi-Thalfeldt.

Ilmar Kompus, Tanel Malk ja Marek-Andres Kauts tutvustavad president Kersti Kaljulaidile Kärdla päikesejaama. Foto: Harda Roosna/Hiiu Leht Kärdlasse päikeseenergiaparki rajav Footonvolt kaalub järgmise jaama üheks võimalikuks asukohaks Kiltsi tööstuspargi territooriumi. Elektritootmisega tegeleva ettevõtte Footonvolt juhatuse liige Marek-Andres Kauts rõhutas, et kogu ettevõtmisest saab praegu rääkida vaid tingivas kõneviisis. „Footonvolt analüüsib, kas on võimalik Haapsallu rajada Kärdlaga sarnane päikeseelektrijaam. Analüüs on varajases faasis. Positiivse või negatiivse investeerimisotsuseni jõudmiseks tuleb teha hulk tööd,” jäi Kauts suurprojektist rääkides tagasihoidlikuks.