Silt: Osmussaar
Osmussaares ja Dirhamis lõõtsus tugev tuul
[caption id="attachment_353171" align="alignnone" width="696"]
Tormine ilm, Foto Urmas Lauri.[/caption]
Neljapäeva õhtul ja öösel puhunud tormituul oli kõige tugevam Eesti läänerannikul.
Tormine ilm, Foto Urmas Lauri.[/caption]
Neljapäeva õhtul ja öösel puhunud tormituul oli kõige tugevam Eesti läänerannikul. 
Osmussaarlased saavad pargase
[caption id="attachment_272413" align="aligncenter" width="2048"]
Osmussaare saarevaht Rita Koppel näitab, mis suunast Soome randa otsima peab. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Osmussaar saab Pakri saartega kahasse pargase, mis peaks valmis saama sügiseks.
Pargast ehitatakse Saaremaal. „Lubadus on, et septembriks saame kätte. See oleks super,” ütles Osmussaare saarevaht Rita Koppel.
Pargast on vaja, et vedada loomi, heina ja põllumajandusmasinaid. Pargase kandevõime on 12 tonni.
130 000 eurot pargase jaoks andis riik.
Osmussaare saarevaht Rita Koppel näitab, mis suunast Soome randa otsima peab. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Osmussaar saab Pakri saartega kahasse pargase, mis peaks valmis saama sügiseks.
Pargast ehitatakse Saaremaal. „Lubadus on, et septembriks saame kätte. See oleks super,” ütles Osmussaare saarevaht Rita Koppel.
Pargast on vaja, et vedada loomi, heina ja põllumajandusmasinaid. Pargase kandevõime on 12 tonni.
130 000 eurot pargase jaoks andis riik. 
Veeteede amet veab heinapallid Osmussaarele
Tänavu veetakse veiste-lammaste talvehein Osmussaarele veeteede ameti kaatriga EVA-318. Lääne-Nigula vald tasub heinaveo eest kuni 3000 eurot.
Millal heinavedu algab, seda Osmussaare saarevaht Rita Koppel öelda ei osanud. „Veeteede ameti kaater on praegu Liivi lahes toodreid merest välja võtmas. Kui saab need välja, siis tuleb üles, meil on ju ka toodrid veel sees,” ütles Koppel. Osmussaarlased tahavad osta pargase
[caption id="attachment_283177" align="alignnone" width="2000"] Mullu vedasid osmussaarlased heina pontoonsilla detailidest kokku pandud pargasega. Aivo Hirmo[/caption]
Kaubaveo takerdumine väikesaartele on paisunud nii suureks probleemiks, et riigihaldusminister Jaak Aab kutsub väikesaarte elanike pargasemure arutamiseks sel kuul kokku väikesaarte komisjoni.
Mullu sügisel vedasid osmussaarlased lammastele-veistele mandrilt 300 heinarulli. Umbes sama kogus oleks vaja saarele vedada ka tänavu.
Toona veeti hein üle mere neljast ujuvsillasektsioonist tehtud pontoonpargasega. Veeteede ameti ametnikele sellise põlve otsas tehtud pargasega meresõit ei meeldinud ning esimese hooga oli oht, et osmussaarlasi trahvitakse.
„Meie kui asutuse eesmärk pole kedagi karistada. Juhtisime tähelepanu, et omatehtud pargast ei saa sellisel juhul kasutada, võib tekitada ohtliku olukorra,” meenutas veeteede ameti kommunikatsioonijuht Madle Puusepp.
Kipakat veovahendit, mis pole merekõlblikuks tunnistatud, veeteede amet aga kasutada ei luba ning saareelanikud unistavad pargase soetamisest.
Mullu vedasid osmussaarlased heina pontoonsilla detailidest kokku pandud pargasega. Aivo Hirmo[/caption]
Kaubaveo takerdumine väikesaartele on paisunud nii suureks probleemiks, et riigihaldusminister Jaak Aab kutsub väikesaarte elanike pargasemure arutamiseks sel kuul kokku väikesaarte komisjoni.
Mullu sügisel vedasid osmussaarlased lammastele-veistele mandrilt 300 heinarulli. Umbes sama kogus oleks vaja saarele vedada ka tänavu.
Toona veeti hein üle mere neljast ujuvsillasektsioonist tehtud pontoonpargasega. Veeteede ameti ametnikele sellise põlve otsas tehtud pargasega meresõit ei meeldinud ning esimese hooga oli oht, et osmussaarlasi trahvitakse.
„Meie kui asutuse eesmärk pole kedagi karistada. Juhtisime tähelepanu, et omatehtud pargast ei saa sellisel juhul kasutada, võib tekitada ohtliku olukorra,” meenutas veeteede ameti kommunikatsioonijuht Madle Puusepp.
Kipakat veovahendit, mis pole merekõlblikuks tunnistatud, veeteede amet aga kasutada ei luba ning saareelanikud unistavad pargase soetamisest.