Silt: Olev Peetris

[caption id="attachment_303588" align="alignnone" width="1024"] Silmaallika vesi ravib silmi ning võib teha ka rikkaks, teab Kadri Lukk rääkida. Palivere rahvas on allika kuivamise pärast mures. Urmas Lauri[/caption] Palivere elanikud tahavad saada selgust, miks on kadumas Pikajalamäe nõlval asuv Silmaallikas ja alanenud veetase ka ümbruskonna kaevudes. Allika teema kerkis esile Paliveres korraldatud Kaopalu kolmanda karjääri keskkonnamõju hindamise aruande koostamise avalikul koosolekul. „Silmaallikas, meile oluline pärandkultuuriobjekt, on ära kuivanud,” ütles Palivere elanik Mati Kallemets. Veetase allika maapinnale tuleku kohas on tosina aastaga ligemale meetri jagu alanenud. Paliveres ollakse veendunud, et allika hääbumises on süüdi Kaopalust kruusa kaevandajad, ütles Kallemets. Kindlalt seda praegu väita ei saa, sest asjakohaseid uuringuid pole seni tehtud.

Läänemaa omavalitsused ei ole nõus riigi pakutud teid enne vastu võtma, kuni pole selge, kui palju teedega raha kaasa antakse. Läänemaa omavalitsused ja Lääneranna vald on kõhkleval seisukohal, millistel tingimustel ollakse valmis riigi pakutud teid vastu võtma. Vastu ollakse aga kindlasti siis, kui lisanduvate teede uuendamiseks raha juurde ei anta. Riik tahab Vormsi valla kaela lükata kolm teed, mille kogupikkus on 35,4 kilomeetrit.

[caption id="attachment_292842" align="alignnone" width="1152"] Ettevõtja Janek Loorens võib hommikuti kaua magada, sest lund lükkama ei pea, aga raha tuleb ikkagi arvele. Foto Urmas Lauri[/caption] Kes teehooldajaist lumeta talve tõttu võidab, kes kaotab, sõltub sellest, milline leping neil taskus on. Teede lumest lahti lükkamine on paljudele põllumeestele talvine teenistus. Tänavu pole lund ning ei tule ka raha, kurdavad põllumehed. Kurtmise kangus sõltub aga ka sellest, millised lumelükkamislepingud on vallavalitsusega sõlmitud. Ja needki võivad valla piires erineda. „Traditsioonilist talihooldust pole, aga raha läheb teedele rohkem kui tavaliselt,” ütles Lääne-Nigula vallavalitsuse teede- ja kommunaalnõunik Olev Peetris. Vihmaga läbi vettinud kruusateed lagunevad autorataste all hullemini kui tavaliselt.

[caption id="attachment_289432" align="alignnone" width="2000"] Munakivitee on vajunud ja auklik. Foto: Arhiiv[/caption] Läinud sajandi alguses ehitatud Peraküla munakivitee on nii kehvas seisus, et Nõva osavallakogu tahab lähiajal külaelanikega nõu pidada, et mida teega ette võtta. Nõva osavallakogu esimehe Aivi Heinlehe sõnul on eriti halvas olukorras küla vahel kulgev teelõik, mis on kohati ära vajunud ja auklik. „Metsavahelisel lõigul pole väga viga,” lisas ta. Lääne-Nigula vallavalitsuse teede- ja kommunaalnõunik Olev Peetris ütles, et praegu on Peraküla kivitee puhul kaalumisel variant, et tee kaetakse kruusaga ja selle peale tuleb mustkattekiht. „Oleme ka vanas Lääne-Nigula vallas ühe tee puhul sellist varianti kasutanud,” tõi Peetris näiteks.

[caption id="attachment_285748" align="alignnone" width="2000"] Salajõe küle elanik Mare Urbas mäletab hästi, kui allikavesi oli veel selge. Nüüd need aga ummistuvad ja on setet täis. Urmas Lauri[/caption] Riigikohus otsustas, et Lääne-Nigula volikogul oli õigus keelduda turbatootja Kekkiläle uue kaevandusloa andmisest. „Tegu ei olnud meelevaldse või pahatahtliku keeldumisega,” põhjendas otsust riigikohtunik Ivo Pilving. „Olukorras, kus mängus on puhas joogivesi, on vallal suur otsustusõigus, sest tema vastutab selle eest.” Lääne-Nigula vald ja Kekkilä vaidlevad juba aastaid selle üle, kas turbakaevandus on süüdi selles, et Salajõe kaevudes on vesi nii hukas, et seda ei saa tarvitada söögiks, joogiks ega pesemiseks. Elanike sõnul veetase alaneb, allikad ummistuvad ning on sodi ja setet täis. Kaevandusvesi jõuab Salajõe kaudu otse Haapsalu Tagalahte. Kuigi ükski senine uuring ei näita, et Salajõe vee oleks hukka ajanud ainult turbakaevandus, tuleb riigikohtuniku sõnul kõigepealt veeprobleem lahendada ja alles pärast seda mõelda, kas anda uus kaevandusluba või mitte. „See on selge, et kaevuvesi on kehv. Turbakaevanduse osa selles ei pruugi olla suur,  aga kuna asjad on niigi halvad, ei tohi olukorda veelgi halvendada,” ütles Pilving.

[caption id="attachment_277155" align="aligncenter" width="1944"] Liiva tee Piirsalus. Foto: Lääne-Nigula valla FB[/caption] Lääne-Nigula vald pindab tänavu valla teid ja ehitab mustkatteid poole miljoni euro eest.

[caption id="attachment_262520" align="aligncenter" width="900"] OÜ Servik hooldab Lääne-Nigula vallas Taebla ja Palivere piirkonna teid. Firma juhataja Allan Keldri sõnul on tänavune talv olnud paras proovikivi, aga seni on hakkama saadud. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lumetuiskudega vahelduvad sulailmad kahandavad omavalitsuste teehooldusraha; kui nii jätkub, võib see suvise augulappimise ajaks otsa saada. Läänemaa omavalitsuste teedenõunikud kinnitasid, et jaanuaris on hooldusraha küll üksjagu kulutatud, kuid midagi katastroofilist veel ei ole. Et omavalitsused ei jaga planeeritud teehooldusraha tali- ja suvetöödeks, võib tujukate ilmade jätkudes siiski juhtuda, et aasta lõpus hakkab teehooldusraha nappima. „Kevadel probleemi pole, aga kui sügisel lumi varakult maha tuleb, võib rahapuudus tunda anda,” tõdes Haapsalu linnavalitsuse linnakeskkonna nõunik Ailar Ladva. Haapsalu linnaeelarves on teede hoolduseks tänavu planeeritud 270 000 eurot. Jaanuaris on sellest kulunud 75 000.