Silt: Olev Peetris
Taeblas on seni kinni püütud kolm kassi
[caption id="attachment_436768" align="alignnone" width="1920"]
Vald loodab, et ükski kass varjupaika ei satu. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Lääne-Nigula valla nädala algusest alanud hulkuvate kasside püügil on seni püütud kolm kassi, kellest kaks on naasnud omaniku juurde.
Kolmanda kassi lasid püügipuurist vabaks kohalikud elanikud. „Kassi lasid kohalikud naised ise puurist välja. Omanikul oli hoovis kaamera ja ta saatis mulle video, kus külainimesed puuri kallal on,” rääkis valla majandus- ja a
Vald loodab, et ükski kass varjupaika ei satu. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Lääne-Nigula valla nädala algusest alanud hulkuvate kasside püügil on seni püütud kolm kassi, kellest kaks on naasnud omaniku juurde.
Kolmanda kassi lasid püügipuurist vabaks kohalikud elanikud. „Kassi lasid kohalikud naised ise puurist välja. Omanikul oli hoovis kaamera ja ta saatis mulle video, kus külainimesed puuri kallal on,” rääkis valla majandus- ja a
Taeblas hakatakse kasse püüdma
[caption id="attachment_436768" align="alignnone" width="1920"] Kassid. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Esmaspäeval püüab Tallinna loomade hoiupaik Vana-Taeblas hulkuvaid kasse ja viib need Tallinna varjupaika.
Lääne-Nigula valla majandus- ja arendusosakonna juhataja Olev Peetris tunnistas, et ega hulkuvate kassidega Taeblas suurt probleemi polegi, kuid mõned elanikud on vallavalitsusele kurtnud, et ümbruskonna kassid käivad nende hoovi liivakastis.
„See on nii ja naa olukord,” ütles Peetris. Ühest
Kassid. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Esmaspäeval püüab Tallinna loomade hoiupaik Vana-Taeblas hulkuvaid kasse ja viib need Tallinna varjupaika.
Lääne-Nigula valla majandus- ja arendusosakonna juhataja Olev Peetris tunnistas, et ega hulkuvate kassidega Taeblas suurt probleemi polegi, kuid mõned elanikud on vallavalitsusele kurtnud, et ümbruskonna kassid käivad nende hoovi liivakastis.
„See on nii ja naa olukord,” ütles Peetris. Ühest 
Vana-Taeblas algas torustiku ehitus
[caption id="attachment_452359" align="alignnone" width="1920"]
Foto Arvo Tarmula[/caption]
Ligi poolesaja Vana-Taebla majapidamise jaoks mõeldud vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitus algas esmaspäeval ja kui kõik läheb plaanipäraselt, peaks töö Lääne-Nigula valla kodulehe andmetel valmis saama tänavu oktoobris.
Lääne-Nigula vallavalitsuse majandus- ja arendusosakonna juhataja Olev Peetris ütles, et plaani järgi algab ehitus reovee ülepumplate paigaldamisega. Ehituse tellija on Haapsalu Veevärk ja trassid ehitab PK Infra OÜ.
Veevärgi rajamine mõjutab Vana-Taeblas ka liiklust ning piirangutega tuleb arvestada eri aegadel Taebla-Kullamaa vahelise
Foto Arvo Tarmula[/caption]
Ligi poolesaja Vana-Taebla majapidamise jaoks mõeldud vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitus algas esmaspäeval ja kui kõik läheb plaanipäraselt, peaks töö Lääne-Nigula valla kodulehe andmetel valmis saama tänavu oktoobris.
Lääne-Nigula vallavalitsuse majandus- ja arendusosakonna juhataja Olev Peetris ütles, et plaani järgi algab ehitus reovee ülepumplate paigaldamisega. Ehituse tellija on Haapsalu Veevärk ja trassid ehitab PK Infra OÜ.
Veevärgi rajamine mõjutab Vana-Taeblas ka liiklust ning piirangutega tuleb arvestada eri aegadel Taebla-Kullamaa vahelise 
1
Lääne-Nigulal õnnestus lumelükkajad hankida üle kivide ja kändude
[caption id="attachment_437096" align="alignnone" width="1920"]
Lumelükkamine on elutähtis teenus, mida ei saa osutamata jätta, olgu ettevõtjate pakutav hind nii kõrge kui tahes. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kuigi vahepeal tundus juba, et Lääne-Nigulal ei õnnestu vallateedele kõikjale lumelükkajaid leida, on praeguseks ka viimases kolmes piirkonnas lepingud sõlmimisel.
„Talihangete saaga on selleks perioodiks läbi,” ütles Lääne-Nigula vallas taliteenistuse hanget korraldanud Risti osavallavanem Rein Kruusmaa Lääne Elule. „Viimase hanke avasin reedel ja sealt tulid täiesti aktsepteeritavad pakkumised. Kõik piirkonnad saavad lepingutega kaetud.”
Kui eelmisel hankel lükati Silwes OÜ pakkumus Pälli, Nigula, Koela ja Tagavere teede hooldamiseks põhjendamatult kõrge hinna tõttu tagas
Lumelükkamine on elutähtis teenus, mida ei saa osutamata jätta, olgu ettevõtjate pakutav hind nii kõrge kui tahes. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kuigi vahepeal tundus juba, et Lääne-Nigulal ei õnnestu vallateedele kõikjale lumelükkajaid leida, on praeguseks ka viimases kolmes piirkonnas lepingud sõlmimisel.
„Talihangete saaga on selleks perioodiks läbi,” ütles Lääne-Nigula vallas taliteenistuse hanget korraldanud Risti osavallavanem Rein Kruusmaa Lääne Elule. „Viimase hanke avasin reedel ja sealt tulid täiesti aktsepteeritavad pakkumised. Kõik piirkonnad saavad lepingutega kaetud.”
Kui eelmisel hankel lükati Silwes OÜ pakkumus Pälli, Nigula, Koela ja Tagavere teede hooldamiseks põhjendamatult kõrge hinna tõttu tagas
Pasunahüüd kuulutab laupäeval põdrajahi alanuks
[caption id="attachment_436057" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa jahindusklubi esimees Endrik Raun puhub jahi alanuks. Foto Andra Kirna[/caption]
Kuigi põdrajahi hooaeg algas 15. septembril, toimuvad esimesed ajujahid sel laupäeval.
Septembri keskpaigast võis põdrapullidele pidada varitsus-, hiilimis- või peibutusjahti. Tegelik põdrajahi hooaeg kestab aga 1. oktoobrist 15. detsembrini, kui võib pidada ajujahti ja jahti koertega.
„Põdrajahi algus on jahimeestele kõige tähtsam – siis tuleb ikkagi enamik jahiseltside liikmetest kokku ja minnakse ühiselt asja ajama. See on Eesti jahikultuuris tähtis sündmus,” ütles Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun, kes on ka Eesti jahimeeste seltsi juhatuse liige. Täna on alustab oma hooaega enamik jahimehi.
Läänemaa jahindusklubi esimees Endrik Raun puhub jahi alanuks. Foto Andra Kirna[/caption]
Kuigi põdrajahi hooaeg algas 15. septembril, toimuvad esimesed ajujahid sel laupäeval.
Septembri keskpaigast võis põdrapullidele pidada varitsus-, hiilimis- või peibutusjahti. Tegelik põdrajahi hooaeg kestab aga 1. oktoobrist 15. detsembrini, kui võib pidada ajujahti ja jahti koertega.
„Põdrajahi algus on jahimeestele kõige tähtsam – siis tuleb ikkagi enamik jahiseltside liikmetest kokku ja minnakse ühiselt asja ajama. See on Eesti jahikultuuris tähtis sündmus,” ütles Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun, kes on ka Eesti jahimeeste seltsi juhatuse liige. Täna on alustab oma hooaega enamik jahimehi.
Poolsada veevärgita majapidamist saab vee sisse
[caption id="attachment_355978" align="alignnone" width="917"]
Foto: Pixabay[/caption]
Lääne-Nigula vallavalitsus andis ehitusloa vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamiseks, millega saab veevärgi poolsada Vana-Taebla majapidamist.
Lääne-Nigula taristunõuniku Olev Peetrise sõnul on sealsed elanikud oodanud veevärki paarkümmend aastat.
Foto: Pixabay[/caption]
Lääne-Nigula vallavalitsus andis ehitusloa vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamiseks, millega saab veevärgi poolsada Vana-Taebla majapidamist.
Lääne-Nigula taristunõuniku Olev Peetrise sõnul on sealsed elanikud oodanud veevärki paarkümmend aastat. 
Volikogu muutis revisjonikomisjoni soovitused leebemaks
[caption id="attachment_419808" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula vallavolikogu revisjonikomisjoni esimees Neeme Suur. Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula volikogu muutis valla revisjonikomisjoni kontrolli tulemuste kinnitamise otsust, jättes soovitustest välja lumelükkamishankel osalenud ametiisikute vastutusele võtmise.
Volikogu otsustas neljapäeval kinnitada lumelükkamishanget kontrollinud volikogu revisjonikomisjoni tulemused, kuid otsuse eelnõust visati välja ettepanek võtta vastutusele skandaali põhjustanud protsessis osalenud ametnikud.
„Revisjonikomisjon saabki soovitada vallavolikogule, kelle käest saime ülesande kaaluda protsessis osalenud ametiisikute vastutusele võtmist,” ütles revisjonikomisjoni esimees Neeme Suur (valimisliit Tegusalt Tulevikku). „Juhul, kui volikogu on teistsugusel arvamusel, on see volikogu õigus.” Suur ise revisjonikomisjoni tulemuste kinnitamise nuditud otsuse poolt ei hääletanud.
Lääne-Nigula vallavolikogu revisjonikomisjoni esimees Neeme Suur. Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula volikogu muutis valla revisjonikomisjoni kontrolli tulemuste kinnitamise otsust, jättes soovitustest välja lumelükkamishankel osalenud ametiisikute vastutusele võtmise.
Volikogu otsustas neljapäeval kinnitada lumelükkamishanget kontrollinud volikogu revisjonikomisjoni tulemused, kuid otsuse eelnõust visati välja ettepanek võtta vastutusele skandaali põhjustanud protsessis osalenud ametnikud.
„Revisjonikomisjon saabki soovitada vallavolikogule, kelle käest saime ülesande kaaluda protsessis osalenud ametiisikute vastutusele võtmist,” ütles revisjonikomisjoni esimees Neeme Suur (valimisliit Tegusalt Tulevikku). „Juhul, kui volikogu on teistsugusel arvamusel, on see volikogu õigus.” Suur ise revisjonikomisjoni tulemuste kinnitamise nuditud otsuse poolt ei hääletanud. 
Lumelükkamise tunnihinnad on tõusnud kosmilistesse kõrgustesse
[caption id="attachment_416134" align="alignnone" width="1920"] OÜ Kingat üks omanikke Ats Peetris lükkas eile lund Hallimäe teel. Kingati hooldatavatel lõunapoolsetel vallateedel on lumelükkamise tunnihind poole väiksem kui Riguldi ja Sutlepa kandis. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Nii Lääne-Nigula vallas kui ka naaberomavalitsuses Haapsalus makstakse kohalike teede lumelükkamise eest sellist tunnihinda, millest mullu ei julgetud unistadagi.
Noarootsi osavallas on Riguldi piirkonna teede lumest puhastamise tunnihind 192 eurot ning Haapsalu maapiirkonnas 172,8 eurot tunnis. Aasta tagasi sõlmitud hankelepingutes oli see töö poole odavam.
Lund on Lääne-Nigula vallas lükkamas 14 ettevõtet. OÜ Kingat oli eile keskpäevaks Kirimäe, Koela, Väänla ja Palivere kandi vallateed kenasti lumest puhtaks lükanud. Sombusele ilmale lisas aga süngust vallas pingeid tekitav arutelu selle üle, kas vald pole ülemäära priiskavaid lumelükkamislepinguid sõlmides vastutustundetult käitunud.
Nimelt avastas Lääne-Nigula volikogu liige Janek Loorens, et vald on sõlminud Siim ja Ats Peetrisele kuuluva osaühinguga Kingat töövõtulepingu, milles on lume lükkamise eest kirjas sellised tunnihinnad, millega on tema sõnul püstitatud Eesti rekord. Praegu käibki volikogu meililistis Loorensi algatusel arutelu nii lepingutesse kirja pandud hindade kui ka selle üle, kas lepinguid sõlmides pole mitte rikutud toimingupiiranguid.
OÜ Kingat üks omanikke Ats Peetris lükkas eile lund Hallimäe teel. Kingati hooldatavatel lõunapoolsetel vallateedel on lumelükkamise tunnihind poole väiksem kui Riguldi ja Sutlepa kandis. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Nii Lääne-Nigula vallas kui ka naaberomavalitsuses Haapsalus makstakse kohalike teede lumelükkamise eest sellist tunnihinda, millest mullu ei julgetud unistadagi.
Noarootsi osavallas on Riguldi piirkonna teede lumest puhastamise tunnihind 192 eurot ning Haapsalu maapiirkonnas 172,8 eurot tunnis. Aasta tagasi sõlmitud hankelepingutes oli see töö poole odavam.
Lund on Lääne-Nigula vallas lükkamas 14 ettevõtet. OÜ Kingat oli eile keskpäevaks Kirimäe, Koela, Väänla ja Palivere kandi vallateed kenasti lumest puhtaks lükanud. Sombusele ilmale lisas aga süngust vallas pingeid tekitav arutelu selle üle, kas vald pole ülemäära priiskavaid lumelükkamislepinguid sõlmides vastutustundetult käitunud.
Nimelt avastas Lääne-Nigula volikogu liige Janek Loorens, et vald on sõlminud Siim ja Ats Peetrisele kuuluva osaühinguga Kingat töövõtulepingu, milles on lume lükkamise eest kirjas sellised tunnihinnad, millega on tema sõnul püstitatud Eesti rekord. Praegu käibki volikogu meililistis Loorensi algatusel arutelu nii lepingutesse kirja pandud hindade kui ka selle üle, kas lepinguid sõlmides pole mitte rikutud toimingupiiranguid. 
Kiideva ilves sai elupäevi juurde
[caption id="attachment_414637" align="alignnone" width="1000"]
Kiideva ilves jäi tabamata. Foto: Tarvo Valker[/caption]
Kiideva nuhtlusilvesel on seekord õnnestunud eluga pääseda, sest erandkorras välja antud ilvese laskmise luba lõppes 30. novembriga.
„Jahiloa kehtimise viimasel päeval nähti küll jälgi ja korra sattus ilves ka rajakaamerasse, aga nüüd on ta pääsenud,“ ütles Haapsalu jahiseltsi juhatuse liige Olev Peetris. Ilveseid ei kütita Eestis juba mitu aastat – kui vaja, saab erandkorras loa, aga see kehtib seitse päeva.
Kiideva ilves jäi tabamata. Foto: Tarvo Valker[/caption]
Kiideva nuhtlusilvesel on seekord õnnestunud eluga pääseda, sest erandkorras välja antud ilvese laskmise luba lõppes 30. novembriga.
„Jahiloa kehtimise viimasel päeval nähti küll jälgi ja korra sattus ilves ka rajakaamerasse, aga nüüd on ta pääsenud,“ ütles Haapsalu jahiseltsi juhatuse liige Olev Peetris. Ilveseid ei kütita Eestis juba mitu aastat – kui vaja, saab erandkorras loa, aga see kehtib seitse päeva. 