Silt: Neeme Suur

[caption id="attachment_345411" align="alignnone" width="2000"] Lääne-Nigula Reformierakonna esinumber Jaanus Ratas, kunagine vallavanem Mikk Lõhmus ja EKRE esinumber Hardi Rehkalt pidasid eile Kullamaa osavallamajas koalitsiooniläbirääkimisi. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula valda hakkab valitsema endise vallavanema Mikk Lõhmuse valimisliidu, EKRE ja Reformierakonna kolmikliit. Vähem kui 24 tundi pärast valimistulemuste väljakuulutamist oli Lõhmus jätnud sinnapaika oma senise koalitsioonikaaslase Neeme Suure, kellega koos ta peaaegu neli aastat valda juhtis,ning sõlminud liidu neli aastat opositsioonis olnud EKRE ja Reformierakonnaga. Lepe sündis esmaspäeval päev otsa kestnud läbirääkimistel Martna osavallamajas, kõnelused jätkusid eile Kullamaal

Et järgmised neli aastat volikogu juhtida, peab Lõhmus leidma endale võimuliitlased, sest üksi 25-liikmelises volikogus seitse kohta saanud valimisliit Tugevad Kogukonnad valitseda ei saa. „Peab tekkima vähemalt kolme osapoolega koalitsioon. Välistatud ei ole keegi,” ütles Lõhmus Lääne Elule esmaspäeva ennelõunal. Sama napisõnaliseks jäid eile ka teised esinumbrid – kõik otsad on lahti ja kardinaalseid erimeelsusi pole. „Praegu räägivad kõik kõigiga. Helistatakse. Konkreetsete kõnelusteni jõutud ei ole. Mulle on helistatud ja mina olen helistanud,” ütles valimisliidu Tegusalt Tulevikku juht Neeme Suur. Lääne-Nigula Keskerakonna esinumber Andres Kampmann kohtus esmaspäeval vähemalt ühe võimaliku koalitsioonipartneriga; kes see oli, ei soostunud ta ütlema. „Täna on veel kõik võimalik ja punaseid jooni pole,” ütles Kampmann eile Lääne Elule. „Selge on see, et kolmekesi tuleb meil minna.”

[caption id="attachment_344954" align="aligncenter" width="2000"] Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa (vasakul) ja volikogu esimees Neeme Suur (keskel) kasutasid vaheaega nõu pidamiseks. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Neljapäeval oma viimast istungit pidanud Lääne-Nigula vallavolikogul polnud palju puudu sellest, et sarnaselt Lääneranna vallaga jäänuks neil valla eelarvestrateegia kinnitamata. Volikogu istungil tekitas vaidlusi see, et varem kokku lepitud investeeringud nagu 400 000 eurot Oru kooli rekonstrueerimiseks, 400 000 eurot Risti lasteaia ehituseks ja 350 000 eurot Kullamaa kooli võimla ehituseks oli tõstetud kokkulepitust aasta hilisemaks ehk aastasse 2025. Samal ajal on strateegia järgi 2022. aastasse planeeritud 391 000 euro suurune investeering Taebla kooli vana maja võimla remondiks.

[caption id="attachment_344134" align="alignnone" width="2000"] Lääne-Nigula kohalike valimiste esinumbrid (vasakult) Neeme Suur (VL Tegusalt Tulevikku), Mikk Lõhmus (VL Tugevad Kogukonnad), Andres Kampmann (Keskerakond), Hardi Rehkalt (EKRE) ja Jaanus Ratas (Reformierakond). Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Lääne-Nigula kohalike valimiste esinumbrid ütlevad Risti tuulepargile „ei” ka järgmiseks neljaks aastaks: tuulikud hirmutavat elanikke, ajavat naabrid riidu ja hävitavat putukaid-mutukaid. „Kui päris aus olla, siis hääletasin tuulepargi vastu, sest mõned inimesed helistasid mulle ja palusid seda teha,” ütles Lääne-Nigula vallavolikogu liige, kohalike valimiste EKRE esinumber Hardi Rehkalt Lääne Elule. Lääne-Nigula vallavolikogu lükkas Eesti Energia 150 miljoni projekti 13 poolt- ja viie vastuhäälega tagasi jaanuaris. Kõik kohalike valimiste 2021 esinumbrid olid tuulepargi vastu toona ja on ka edaspidi, üks ja kõige kaalukam argument tuulepark ära keelata on kohalike elanike vastuseis.

[caption id="attachment_343680" align="alignnone" width="794"] Risti raudtee serva praegusele Siimapõllule, mida kohalikud kasutavad aiamaana, kerkivad tulevikus pereelamud (ala on märgitud sinisega). Foto Urmas Lauri[/caption] Risti uue raudteepeatuse lähistele Siimapõllule kavandab Lääne-Nigula vald uut, 15 pereelamuga elamurajooni. „Perspektiivis on see ikka asine projekt,” ütles Lääne-Nigula vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm.

[caption id="attachment_342932" align="alignnone" width="696"] Neli aastat Lääne-Nigula volikogu juhtinud Neeme Suur ütleb, et seekordsetel valimistel on konkurents varasemast tugevam. Foto Urmas Lauri.[/caption] Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Neeme Suur läheb nüüdki valimistele volikogu esimehe kandidaadina. Eelmiste valimistega võrreldes on teie nimekiri peaaegu poole lühem ja erakonna asemel otsustasite välja minna valimisliiduna. Miks nii? Aastad ei ole vennad. Eks see väike nimekiri peab siis selle võrra tublim olema.

Kohaliku omavalitsuse valimistel kandideerib Haapsalus, Lääne-Nigulas ja Vormsis volikogude liikmeks 269 läänlast. Kõige tihedamaks rebimiseks läheb Lääne-Nigula vallas, kus on väljas kaks valimisliitu ja kolm parteinimekirja – kõik ühtlaselt tugevad.

[caption id="attachment_340849" align="alignnone" width="2000"] Kadri Lukk on seda meelt, et neil võiks olla osavald, mis kannaks sama nime, mis on raudteejaamalgi – Palivere. Foto: Urmas Lauri[/caption] Palivere ja Risti kogukonnakogud otsustasid nagu Taeblagi ühehäälselt, et nendeski piirkondades tuleks moodustada osavald. Tõuke uute osavaldade tekkele andis Lääne-Nigula vallavolikogu augustis tehtud otsus, et volikogu septembriistungil otsustatakse Oru osavalla moodustamine. Selleks ajaks peavad ka praegused kogukonnakogud volikogule teada andma, kas oma piirkonda soovitakse osavalda. „Kuna Oru soov rahuldati, siis arvan, et ka Palivere osavalla moodustamine on mõistlik otsus,” ütles Palivere kogukonnakogu esimees Kadri Lukk. „Kui volikogu poleks Oru taotlusele positiivselt vaadanud, siis poleks me nii julged olnud,” tunnistas ta. Lukk lisas, et kui tahta, et vallas oleks ühtne struktuur, on kõige parem moodustada osavallad.

[caption id="attachment_221763" align="alignnone" width="900"] Neeme Suur. Foto: Urmas Lauri[/caption] Minu käest on küsitud, mis on osavalla mõte. Sellist küsimust esitavad eelkõige inimesed, kes elavad Risti, Palivere, Taebla ja Oru piirkonnas ehk nii-öelda vanas Lääne-Nigula vallas. Need, kes elavad praegu osavallas, seda küsimust ei esita. Omal ajal räägiti ju palju valdade liitumise vajalikkusest. Ja pärast valdade liitumist ongi asjad läinud ju paremaks. Sotsiaaltöö ühine korraldamine, hariduse tugikeskus, lastekaitse, rahastuse taotlemine fondidest – positiivse näitena saab tuua mitmeid valdkondi. Asulate keskused on saanud ilusamaks, palju teid on saanud mustkatte alla. Koolid, lasteaiad, sadamad – investeeringuid on tehtud igasse piirkonda ja tehakse veel. Aga kui nüüd on kerkinud üles mõte osavaldade loomisest ka nn endise Lääne-Nigula territooriumil, siis küsitakse: miks? Olen siis toonud võrdluse, et osavald – see on nagu perearstipunkt. Eks on ju perearst see, kes tegeleb ennetustööga, lahendab esimesed probleemid, hoiab kohalike tervisel silma peal, teeb esimesed analüüsid, määrab ja korraldab lihtsama ravi ja vajadusel suunab eriarsti juurde. Nii tegeleb ka osavald kohalike asjadega kohapeal: klorraldab kohalike asutuste majandustegevust, haljastust ja heakorda, kalmistute ja teede hooldust, toetab kohalikku seltsielu ja palju muud. Osavald viib piirkonnas läbi väiksemad hanked ja tellib töid, on esimene kontaktpunkt inimeste ja valla vahel. Osavallavanem on vastutaja ja järelevaataja osavallas tehtavate tööde puhul. Vajadusel, kui omal jõud üle ei käi, suunab küsimuse keskkontorisse, erialaspetsialistide kätte. Osavallavanem on vallavalitsuse liige – nii on piirkond ka vallavalitsuses esindatud inimesega, kes on palgaline ja asjadega iga päev tegeleb. Kohalikuks elukorralduseks vajalikud kulud on osavalla eelarves. Osavallavanem selgitab ja kaitseb oma piirkonna vajadusi vallaeelarve koostamise juures.