Silt: Neeme Suur
52
Neeme Suur: liikuvusreformi selgroog on raudtee
[caption id="attachment_423373" align="alignnone" width="1920"] Regionaalministri Madis Kallase nõunik Neeme Suur usub, et Haapsalu raudtee ehitamise tõenäosus on ligemale 90 protsenti. Foto: Neeme Suur[/caption]
Regionaalministeeriumis plaanitav liikuvusreform algab Harjumaa lääneosa ja Lääne-Eesti suunalt.
Taktipõhist ühistransporti katsetatakse ka suursaartel, kus takti seavad ette parvlaevad. Mujale jõuab uus taktipõhine nägemus ühistranspordist hiljem – siis, kui leitakse raha tarvilikeks investeeringuteks.
Liikuvusreformi kontseptsioon on valmis ning ootab valitsuse kabinetiistungile pääsemist, ütles regionaalminister Madis Kallase nõunik Neeme Suur Lääne Elule antud intervjuus. „Liikuvusreformi tähtajaks võiks olla 2030,” lausus Suur.
Volikogu muutis revisjonikomisjoni soovitused leebemaks
[caption id="attachment_419808" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula vallavolikogu revisjonikomisjoni esimees Neeme Suur. Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula volikogu muutis valla revisjonikomisjoni kontrolli tulemuste kinnitamise otsust, jättes soovitustest välja lumelükkamishankel osalenud ametiisikute vastutusele võtmise.
Volikogu otsustas neljapäeval kinnitada lumelükkamishanget kontrollinud volikogu revisjonikomisjoni tulemused, kuid otsuse eelnõust visati välja ettepanek võtta vastutusele skandaali põhjustanud protsessis osalenud ametnikud.
„Revisjonikomisjon saabki soovitada vallavolikogule, kelle käest saime ülesande kaaluda protsessis osalenud ametiisikute vastutusele võtmist,” ütles revisjonikomisjoni esimees Neeme Suur (valimisliit Tegusalt Tulevikku). „Juhul, kui volikogu on teistsugusel arvamusel, on see volikogu õigus.” Suur ise revisjonikomisjoni tulemuste kinnitamise nuditud otsuse poolt ei hääletanud.
Revisjonikomisjon tahab lumelükkamise hanke eest vastutajad vastutusele võtta
[caption id="attachment_419732" align="alignnone" width="1920"] Traktor Sutlepas lund lükkamas. Foto: Andra Kirna[/caption]
Täna on Lääne-Nigula volikogu istungi päevakavas vallavolikogu revisjonikomisjoni valla lumeükkamishanget puudutava kontrolli tulemuste kinnitamine.
Lääne-Nigula volikogu revisjonikomisjon teeb volikogule ettepaneku kaaluda Sutlepa ja Riguldi piirkonna kohalike teede talihoolde hanke protsessis osalenud ametiisikute vastutusele võtmist seoses hoolsuskohustuse rikkumisega.
„Revisjonikomisjon ei ole karistusorgan. Meie seda ka ei ütle, keda ja mil määral tuleb vastutusele võtta, seda peab otsustama vallavanem ja ka volikogu kui valla kõrgeim organ,” selgitas komisjoni esimees Neeme Suur (valimisliit Tegusalt Tulevikku) Lääne Elule.
Galerii: Lääne-Nigula volikogu liikmed lugesid jõuluvanale luuletusi
[gallery ids="416749,416750,416751,416752,416753,416754,416755,416756,416757,416758,416759,416760,416762,416763,416764,416766,416767,416768,416769,416770"]
Neljapäeval üllatas Linnamäel Oru kultuurisaalis istungit pidavat Lääne-Nigula vallavolikogu jõuluvana.
"Mis te siin täna arutasite," uuris jõuluvana.
"Rääkisime raamatukogust, siis rääkisime eelarvest," ütles volikogu esimees Mikk Lõhmus.
"Ma kutsun kõigepealt Janno siia," osutas jõuluvana seina ääres istuvale vallavanemale Janno Randmaale. "Ja võta oma päkapikud ka kaasa. Palju sul neid on?"
"Terve seinaäär on täis," viitas Randmaa osavallavanematele ja osakondade juhatajatele.
Lääne-Nigula kolm aastat suuri investeeringuid ei plaani
[caption id="attachment_412725" align="alignnone" width="1920"] Kolm Lääne-Nigula volikogu liiget hääletas eelarvestrateegia vastu. Foto Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula eelarvestrateegia põhimõte on, et kui saame, siis teeme – strateegia kohaselt enne 2027. aastat midagi suurt teha ei saagi.
Lääne-Nigula vallavolikogu on üldjoontes sellise lähenemisega nõus, kuid vastasrinnas on ka neid, kes arvavad, et valla majanduslik seis on palju parem, kui seda praegu näidatakse, mis omakorda tähendab, et investeeringute plaani saaks ellu viima hakata varem.
Reservohvitserid kinkisid Lääne malevale mälestustahvli
[caption id="attachment_411527" align="alignnone" width="1920"] Kaitseliidu Lääne malevale 106. sünnipäevaks mälestustahvli kinkinud reservohvitserid koos kaitseliidu pealiku Riho Ühtegiga
(vasakult neljas). Foto: Kaire Reiljan[/caption] Reservohvitseride kogu Läänemaa osakond kinkis kaitseliidu Lääne malevale 106. sünnipäevaks mälestustahvli, mis kolmapäeva õhtul avati maleva kunagisel staabihoonel Haapsalus Suur-Lossi 16. Suur-Lossi 16 maja ostis Lääne malev enne teist maailmasõda 1937. aastal. Majja sisse kolida sai kaitseliit paar aastat hiljem ja maleva staap jõudis hoones tegutseda lühikest aega, vaid 1939–1940. Reservohvitseride kogu liige, Lääne maleva endine pealik Mehis Born ütles, et idee kunagine staabihoone tähistada ulatub tegelikult mitme aasta taha – aega, mil ta siin malevapealik oli ja talle seda maja näidati. Toona oli maja veel renoveerimata. „Siis hakkas mõte idanema, et see maja hakkab ühel ajal kena välja nägema. Kui millestki unistada, siis see ka täitub,“ ütles Born. „Kui maja oli saanud uue kuue, siis oli selge, et unistus tuleb realiseerida.“
(vasakult neljas). Foto: Kaire Reiljan[/caption] Reservohvitseride kogu Läänemaa osakond kinkis kaitseliidu Lääne malevale 106. sünnipäevaks mälestustahvli, mis kolmapäeva õhtul avati maleva kunagisel staabihoonel Haapsalus Suur-Lossi 16. Suur-Lossi 16 maja ostis Lääne malev enne teist maailmasõda 1937. aastal. Majja sisse kolida sai kaitseliit paar aastat hiljem ja maleva staap jõudis hoones tegutseda lühikest aega, vaid 1939–1940. Reservohvitseride kogu liige, Lääne maleva endine pealik Mehis Born ütles, et idee kunagine staabihoone tähistada ulatub tegelikult mitme aasta taha – aega, mil ta siin malevapealik oli ja talle seda maja näidati. Toona oli maja veel renoveerimata. „Siis hakkas mõte idanema, et see maja hakkab ühel ajal kena välja nägema. Kui millestki unistada, siis see ka täitub,“ ütles Born. „Kui maja oli saanud uue kuue, siis oli selge, et unistus tuleb realiseerida.“
Risti osavallakogu pole Lääne-Nigula valla pakutud tuulepargi planeeringuga nõus
[caption id="attachment_405997" align="alignnone" width="2000"] Aulepa tuulepark. Taamal on mets, kuhu plaanitakse tuugeneid, mis on Aulepa omadest mitu korda kõrgemad. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Pärast juunikuiseid Risti tuulepargi teemalisi rahvakoosolekuid Taeblas ja Ristil pöördus Lääne-Nigula vald neil sõnavõtnute ja teiste asjaosaliste poole, küsides arvamust valla seisukohtade kohta. Vastamise tähtaeg oli eelmise nädala lõpus.
20. juuli virtuaalsel koosolekul vormistas oma seisukoha ka Risti osavallakogu, kes on nõus vaid ühe osaga Lääne-Nigula valla viimati ette pandud tingimustest. See on puhverala suurendamine kümnele kilomeetrile. „Puhveralana peetakse siin silmas tsooni ümber praeguse eriplaneeringuala, kuhu tulevikus ei saa kavandada uusi tuuleparke,” selgitas Risti osavallakogu ja Lääne-Nigula vallavolikogu liige Neeme Suur.
Risti tuulepargi saatus selgub kolme kuu pärast
[caption id="attachment_392645" align="alignnone" width="2000"] Lääne-Nigula vallavolikogu esimehe Mikk Lõhmuse koostatud eelnõu lubaks pisut väiksemat ja madalamat tuuleparki. Foto: Andra Kirna[/caption]
Suure tõenäosusega annab kaks aastat tagasi tuulepargi ehituse ära keelanud Lääne-Nigula vallavolikogu juunis loa Risti külje alla tuugenid püsti panna.
„Usun, et jõuame heakskiitva otsuseni,” ütles Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus Lääne Elule. Kaks aastat tagasi oli just Lõhmus vallavanemana see, kes koos toonase vallavolikogu esimehe Neeme Suurega koostas tuuleparki keelava eelnõu, mida volinikud ülekaalukalt toetasid.
Tuulepargi rajaja Enefit Green kaebas otsuse kohtusse ja sai õiguse, aga kaotas kohtuteed tallates kaks aastat. Nüüd on Lõhmus koostanud eelnõu, mis lubab tuulepargi rajada – küll veidi väiksema ja madalama. „Oleme leevendavaid ja hirmu vähendavaid punkte sisse kirjutanud,” märkis Lõhmus.
Läänlased hääletasid Helme, Karilaiu ja Laaneti poolt
[caption id="attachment_391508" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu valimiskomisjon luges valimiskasti lastud sedelid esmaspäeva hommikul veel üle. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Läänemaal käis valimas 68,1 protsenti valijatest ehk üle 10 000 läänlase, kellest enam kui veerand, 2780 inimest andis oma hääle Reformierakonnale.
Läänlastelt said enim hääli Keskerakonna esinumber Jaanus Karilaid (1247), EKRE esinumber Helle-Moonika Helme (1220) ja Reformierakonna esinumber Kalle Laanet (1210). Esikolmikul oli tihedalt kannul Eesti 200 esinumber Kalev Stoicescu 1193 häälega.