Silt: Neeme Suur
2
Galerii: Lääne-Nigula valla täiega tegijad pidasid Orul pidu
[gallery ids="439260,439261,439262,439263,439264,439265,439266,439267,439268,439269,439270,439271,439272,439273,439274,439275,439276,439277,439278,439279,439280,439281,439282,439283,439284,439285,439286,439287,439288,439289,439290,439291,439292,439293,439294,439295,439296,439297,439298,439299,439300,439301,439302,439303,439304,439305,439306,439307,439308,439309,439310,439311,439312,439313,439314,439315,439316,439317,439318,439319"]
Laupäeval pidas Oru kultuurisaali üle Lääne-Nigula valla kokku tulnud seltskonnad Täiega Tegijate Õhtut.
“Natukene on see meie tänane õhtu siin selleks, et mõelda korra nende ilusate aegade peale, kus Haapsalu kultuurikeskuses toimusid Vähegi Viitsijate Päevad,” ütles õhtujuht, maskis tegelane, kes end Ricardoks nimetas.
Nüüd vähegi viitsijad enam Haapsalus kokku ei saa, neid seal enam ei ole. “Aga ärgu olgu, sest me teeme ise!” kuulutas Ricardo. “Ja teeme veel paremini ja teeme veel ilusamini!”
Õhtujuhi sõnul tek
Läänemaa sotsiaaldemokraatide juhina jätkab Neeme Suur
[caption id="attachment_423373" align="alignnone" width="1920"]
Neeme Suur juhib edasi Sotsiaaldemokraatliku erakonna Läänemaa piirkonda. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa sotsiaaldemokraadid valisid erakonna Läänemaa piirkonna esimeheks tagasi regionaalministri nõuniku Neeme Suure, kes on seda ametit pidanud ligi 20 aastat.
Piirkonna aseesimeheks valiti endine Vormsi vallavanem Maris Jõgeva ning juhatusse Richard Urma Haapsalust, Kail Visla Ristilt ja Marge Kanna Kasarilt. Kokku on Läänemaa piirkonnas 49 erakonna liiget.
Piirkonna esimehe valimised olid sotsiaaldemokraatidel tuleva aasta k
Neeme Suur juhib edasi Sotsiaaldemokraatliku erakonna Läänemaa piirkonda. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa sotsiaaldemokraadid valisid erakonna Läänemaa piirkonna esimeheks tagasi regionaalministri nõuniku Neeme Suure, kes on seda ametit pidanud ligi 20 aastat.
Piirkonna aseesimeheks valiti endine Vormsi vallavanem Maris Jõgeva ning juhatusse Richard Urma Haapsalust, Kail Visla Ristilt ja Marge Kanna Kasarilt. Kokku on Läänemaa piirkonnas 49 erakonna liiget.
Piirkonna esimehe valimised olid sotsiaaldemokraatidel tuleva aasta k
Lääne-Nigulas kogub valimistrall vaikselt hoogu
[caption id="attachment_437990" align="alignnone" width="1920"]
Kõik Lääne-Nigula valimisnimekirjade esinumbrid järgmistele valimistele enam nii rõõmsalt vastu ei lähe. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Lääne-Nigula vallas tõotab tuleva aasta kohalikel valimistel vähem valikut olla, sest kaks seni osalenud nimekirja sulavad kokku ning ühe nimekirja puhul pole veel otsustatud, kas tulla välja või mitte.
2021. aasta kohalike omavalitsuste valimisel pürgis Lääne-Nigula vallas volikokku viis nimekirja –kaks valimisliitude ja kolm erakondade oma. Tuleval sügisel on Lääne-Nigula elanikel ilmselt vähem valikut, sest senine Keskerakonna nimekiri ja Mikk Lõhmuse eest veetud valimisliit Tugevad Kogukonnad koonduvad järgmistel valimistel üheks Isamaa nimekirjaks. Eelmistel valimistel Isamaa oma nimekirj
Kõik Lääne-Nigula valimisnimekirjade esinumbrid järgmistele valimistele enam nii rõõmsalt vastu ei lähe. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Lääne-Nigula vallas tõotab tuleva aasta kohalikel valimistel vähem valikut olla, sest kaks seni osalenud nimekirja sulavad kokku ning ühe nimekirja puhul pole veel otsustatud, kas tulla välja või mitte.
2021. aasta kohalike omavalitsuste valimisel pürgis Lääne-Nigula vallas volikokku viis nimekirja –kaks valimisliitude ja kolm erakondade oma. Tuleval sügisel on Lääne-Nigula elanikel ilmselt vähem valikut, sest senine Keskerakonna nimekiri ja Mikk Lõhmuse eest veetud valimisliit Tugevad Kogukonnad koonduvad järgmistel valimistel üheks Isamaa nimekirjaks. Eelmistel valimistel Isamaa oma nimekirj
Haapsalu riigimaja jääb ootele
[caption id="attachment_435616" align="aligncenter" width="1920"]
Lahe 8. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Valitsuse otsus 2028. aastani mitte tegeleda riigimajade ehitamise ja renoveerimisega lükkab edasi ka Haapsalu riigimaja rekonstrueerimise.
„Regionaalsed arengud on kahtlemata olulised, ent riigieelarve olukord sunnib paljusid plaane paraku edasi lükkama ja riigimajade omi on võimalik lükata valutumalt. Teenused ei tohi kannatada, aga töökeskkond kannatab oodata,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi pressiteate vahendusel.
Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsleri Kaur Kajaki sõnul tehakse protsessi paus, mis tähendab, et uusi lepinguid projektidele praegu ei sõlmita, edasi liigutakse vaid Võru hoonega, mis on plaanis rekonstrueerida 2027. aastaks.
Lahe 8. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Valitsuse otsus 2028. aastani mitte tegeleda riigimajade ehitamise ja renoveerimisega lükkab edasi ka Haapsalu riigimaja rekonstrueerimise.
„Regionaalsed arengud on kahtlemata olulised, ent riigieelarve olukord sunnib paljusid plaane paraku edasi lükkama ja riigimajade omi on võimalik lükata valutumalt. Teenused ei tohi kannatada, aga töökeskkond kannatab oodata,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi pressiteate vahendusel.
Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsleri Kaur Kajaki sõnul tehakse protsessi paus, mis tähendab, et uusi lepinguid projektidele praegu ei sõlmita, edasi liigutakse vaid Võru hoonega, mis on plaanis rekonstrueerida 2027. aastaks. 
Lääne-Nigula asendab osavallavanemad piirkonnajuhtidega
[caption id="attachment_434949" align="alignnone" width="696"]
Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus loodab, et kasu ümberkorraldusest on suurem kui palgakulude kokkuhoid. Foto Urmas Lauri.[/caption]
Neljapäeval volikogus kinnitatud põhimäärus lubab Lääne-Nigula vallal loobuda kaheksast osavallavanemast ja panna valda juhtima kolm piirkonnajuhti koos kolme halduriga.
Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus ütles, et määruse muudatus lõi eelduse osavaldade reformiks.
Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus loodab, et kasu ümberkorraldusest on suurem kui palgakulude kokkuhoid. Foto Urmas Lauri.[/caption]
Neljapäeval volikogus kinnitatud põhimäärus lubab Lääne-Nigula vallal loobuda kaheksast osavallavanemast ja panna valda juhtima kolm piirkonnajuhti koos kolme halduriga.
Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus ütles, et määruse muudatus lõi eelduse osavaldade reformiks. 
Piret Hartman, Neeme Suur: Läänemaa omavalitsused saavad lähiaastatel juurde üle kahe miljoni euro
[caption id="attachment_434730" align="alignnone" width="542"]
Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman ja tema nõunik Neeme Suur: Foto Urmas Lauri, Malle-Liisa Raigla[/caption]
Rõõm on tõdeda, et nüüd, mil riigikogu on vastu võtnud rahva seas Robin Hoodi kavana tuntuks saanud eelnõu, muutub kohalike omavalitsuste rahastamine õiglasemaks ning ühtlasi suureneb väljaspool n-ö kuldseid ringe asuvate omavalitsuste võimekus arendada kohalikku elu. Läänemaa jaoks tähendab see muudatus lähima kolme aasta jooksul umbes kahe miljoni euro suurust lisaraha.
Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman ja tema nõunik Neeme Suur: Foto Urmas Lauri, Malle-Liisa Raigla[/caption]
Rõõm on tõdeda, et nüüd, mil riigikogu on vastu võtnud rahva seas Robin Hoodi kavana tuntuks saanud eelnõu, muutub kohalike omavalitsuste rahastamine õiglasemaks ning ühtlasi suureneb väljaspool n-ö kuldseid ringe asuvate omavalitsuste võimekus arendada kohalikku elu. Läänemaa jaoks tähendab see muudatus lähima kolme aasta jooksul umbes kahe miljoni euro suurust lisaraha. 
Seadusemuudatus tõstab valla raha ühest taskust teise
[caption id="attachment_431550" align="alignnone" width="1920"] Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman nimetab uuest aastast kehtima hakkavat seadust tõe ja õigluse seaduseks. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Riigikogus esmaspäeval vastu võetud seadus kohalike omavalitsuste õiglasemaks rahastamiseks toob Läänemaa omavalitsustele raha juurde.
Esmaspäeval vastu võetud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga võrdsustatakse 2027. aastaks omavalitsustele pensionituludelt makstav tulumaksumäär muude tuludega. See tähendab, et vaesemad kohalikud omavalitsused ja ääremaad saavad rikkamate arvelt raha juurde.
„Hiiumaale toob see järgneval kolmel aastal lisatulu umbes 0,5 miljonit, Saare maakonna omavalitsustele umbes 2,6 miljonit ja Lääne maakonna omavalitsustele 2 miljonit eurot,” ütles riigikoguliige Reili Rand (SDE) Lääne Elule.
Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman nimetab uuest aastast kehtima hakkavat seadust tõe ja õigluse seaduseks. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Riigikogus esmaspäeval vastu võetud seadus kohalike omavalitsuste õiglasemaks rahastamiseks toob Läänemaa omavalitsustele raha juurde.
Esmaspäeval vastu võetud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga võrdsustatakse 2027. aastaks omavalitsustele pensionituludelt makstav tulumaksumäär muude tuludega. See tähendab, et vaesemad kohalikud omavalitsused ja ääremaad saavad rikkamate arvelt raha juurde.
„Hiiumaale toob see järgneval kolmel aastal lisatulu umbes 0,5 miljonit, Saare maakonna omavalitsustele umbes 2,6 miljonit ja Lääne maakonna omavalitsustele 2 miljonit eurot,” ütles riigikoguliige Reili Rand (SDE) Lääne Elule. 
Läänemaa abikassa on raskustesse sattunud inimesi aidanud 15 aastat
[caption id="attachment_429053" align="alignnone" width="1368"]
Läänemaa abikassa liikmed. Arhiiv[/caption]
15 aastat tegutsenud Läänemaa abikassa on aastate jooksul toetanud 120 raskustesse sattunud peret.
Läänemaa abikassa juhatuse liige Neeme Suur rääkis, et kõige sagedamini satuvad raskustesse üksikvanemad ja pered, mille liikmed on vähenenud töövõimega või puudega. „Kui juhtub pere ainus suuremat sissetulekut teeniv inimene töö kaotama või haigestuma ja pere eelarve pole võimaldanud sääste koguda, ongi probleemid kiired tulema,” ütles Suur. Tema sõnul on suureks probleemiks ka kiirlaenud. Laene siiski abikassa kinni ei maksa, kuid aitab, et pere pimedasse ja külma ei jääks.
Just eluasemega seotud kulud ongi kõige sagedasemad, mille tarvis toetust küsitakse: abikassa on aidanud küttekoldeid korda teha, küttepuid soetada, aknaid vahetada ja arvete võlgnevusi tasuda. Suure sõnul pole see, mille jaoks toetust küsitakse, aastatega muutunud. Küll aga on muutunud arved ja seetõttu läinud ka toetuste summad suuremaks.
Läänemaa abikassa liikmed. Arhiiv[/caption]
15 aastat tegutsenud Läänemaa abikassa on aastate jooksul toetanud 120 raskustesse sattunud peret.
Läänemaa abikassa juhatuse liige Neeme Suur rääkis, et kõige sagedamini satuvad raskustesse üksikvanemad ja pered, mille liikmed on vähenenud töövõimega või puudega. „Kui juhtub pere ainus suuremat sissetulekut teeniv inimene töö kaotama või haigestuma ja pere eelarve pole võimaldanud sääste koguda, ongi probleemid kiired tulema,” ütles Suur. Tema sõnul on suureks probleemiks ka kiirlaenud. Laene siiski abikassa kinni ei maksa, kuid aitab, et pere pimedasse ja külma ei jääks.
Just eluasemega seotud kulud ongi kõige sagedasemad, mille tarvis toetust küsitakse: abikassa on aidanud küttekoldeid korda teha, küttepuid soetada, aknaid vahetada ja arvete võlgnevusi tasuda. Suure sõnul pole see, mille jaoks toetust küsitakse, aastatega muutunud. Küll aga on muutunud arved ja seetõttu läinud ka toetuste summad suuremaks.
Osavaldade eest hakkab kõnelema piirkonnajuht
[caption id="attachment_428136" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa selgitas volikogule, et osavallavanemate kaotamisega hoiab vald 80 000 eurot kokku. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula tahab kiirkorras loobuda osavallavanematest, volikogu opositsioon süüdistab aga võimuliitu selles, et nendega pole muudatuste üle nõu peetud.
Uuest aastast pole Lääne-Nigula vallas enam kaheksat osavallavanemat. Neid asendavad kaks piirkonnajuhti, keda abistavad mõned valdkonnajuhid.
Neljapäeval oli Lääne-Nigula volikogus esimesel lugemisel valla põhimääruse muutmise eelnõu. Muudatusega tahetakse säilitada küll osavallad, kuid osavallavanemad asendatakse piirkonnajuhtidega. Kuidas seda teha, hakkaski volikogu arutama.
Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa selgitas volikogule, et osavallavanemate kaotamisega hoiab vald 80 000 eurot kokku. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula tahab kiirkorras loobuda osavallavanematest, volikogu opositsioon süüdistab aga võimuliitu selles, et nendega pole muudatuste üle nõu peetud.
Uuest aastast pole Lääne-Nigula vallas enam kaheksat osavallavanemat. Neid asendavad kaks piirkonnajuhti, keda abistavad mõned valdkonnajuhid.
Neljapäeval oli Lääne-Nigula volikogus esimesel lugemisel valla põhimääruse muutmise eelnõu. Muudatusega tahetakse säilitada küll osavallad, kuid osavallavanemad asendatakse piirkonnajuhtidega. Kuidas seda teha, hakkaski volikogu arutama. 