Silt: näitus

[gallery ids="478377,478393,478386,478371,478372,478370,478373,478374,478375,478376,478385,478378,478379,478380,478381,478382,478383,478392,478388,478389,478390,478391,478387,478394,478384,478395,478396,478397,478399,478400"]   Haapsalu kutsehariduskeskuse tekstiilitöö, mööblirestauraatori ja tislerieriala lõpetajate lennukat loomingut näeb Haapsalu kultuurikeskuses juulikuu lõpuni. Oma lõputöö on välja pannud paarkümmend käsitöölist, kümmekond restauraatorit (kooli üks populaarsemaid erialasid) ja kümme tislerit. Näitusele jõudnud esemed on jäämäe tipp, sest igaühega neist käis kaasas põhjalik uurimistöö – sellest annavad tunnistust kladed, mida igaüks võib soovi korral leh

[gallery ids="478201,478188,478203,478193,478194,478195,478192,478191,478190,478189,478187,478197,478198,478199,478200,478202,478204,478186"]   Katta II Grüner (Kätlin Rohilaid-Aljaste) ja Ivi Sintal avasid mõne päeva eest Haapsalu kunstikooli hoovigaleriis ühisnäituse „Merest inspireeritud”. Grüner lõi naivistlikud popkunsti mõjutustega maalid ja Sintal haprad, pealtnäha õhkõrnad klaasteosed, mis oma vastandlikkuses moodustavad kandva terviku ja tasakaalustavad teineteist. „Arvan, et klaas ja maal sobivad omavahel väga hästi kokku, nad täiendavad üksteist ja tekitavad teistsuguse dimensiooni. Tekib mängulisem vaatepilt,” sõnas Grüner. „Merest inspireeritud” on sujuv jätk Gr

[caption id="attachment_477141" align="alignnone" width="1920"] Csaba Domonkose (keskel) avakõnet tõlgib Siiri Erm-Nairismägi avamine raudteejaamas. Foto Andra Kirna[/caption] Haapsalu raudteemuuseumis avati Budapesti allmaaraudteed tutvustav näitus „Muti metroo: Euroopa esimene elektriline allmaaraudtee”, mis räägib Mandri-Euroopa esimese allmaaraudtee sünnist ja algusaegadest. Pealkirja sai näitus eesti lastekirjaniku Uno Leiese luuletusest, mis algab sõnadega: „Täna ma jutustan sellise loo: elas kord mutt, kellel oli metroo…” „Ungarlased ise ei kasuta Budapesti esimese elektrilise allmaaraudtee kohta sõna metroo nagu järgmiste, juba eelmisel sajandil valminud liinide kohta,” ütles Ungari transpordi- ja tehnoloogiamuuseumi tööstuspärandi osakonna juhataja Csaba Domonkos näituse avamisel. „Liini nimi Kisfödalatti tähendab just väikest allmaaraudteed. See on tõesti väga väike

[gallery ids="475803,475805,475806,475807,475808,475809,475810,475812,475813,475814,475815"]   Julia Maria Künnapi näitus Evald Okase muuseumis Haapsalus kutsub mõtisklema igihaljal teemal – armastuse ning selle hapruse ja püsivuse üle. Kui arvestada, et Künnapi teoseid leidub New Yorgi ja Bostoni mainekates kunstisaalides, ei peaks haapsallased sekunditki kõhklema, kas minna Okase muuseumisse Künnapi loodut vaatama või mitte – see on harukordne võimalus, millist ei pruugi niipeagi tulla. Juba kasutatud materjalid on imetabased: mitte lihtsalt puit, vaid puuvõõrikuga läbi kasvanud õunapuu, mõelda vaid. Künnap on esinenud rahvusvahelistel ehtekunstinäitustel alates 1990. aast

[gallery ids="474336,474337,474338,474339,474340,474341,474342,474343,474344,474345,474346"]   Haapsalu lasteraamatukogu teisel korrusel on leporellode ehk voldikraamatute näitus. Eesti kunstiakadeemia tasulisel täiskasvanute kursusel õppivate illustraatorite kursuse tööd korraldas raamatukokku näitusele haapsallane ja sama kursuse õppur Terje Henk. Vaadata saab illustraatorite töid seintel ja raamituna ning lehitseda väljaprinditud leporellosid. Mõnel juhul on eksponeeritud kogu tee visanditest kuni raamatuni. Raamatukoguhoidja Krista Kumberg juhtis tähelepanu kahes keeles leporellole. „Selle autoril on perekondlikke sidemeid ka Makedoonias, nii leidis ta muinasjutumotiivi, mis mõlemas kultuuris tuttav,” ütles Kumberg. „See on lugu saunamehest, kel külm kartulid ära võtab. Pahane mees läheb seepeale metsa külma otsima. Külmataat annab talle lepituseks koti, mis al

[gallery ids="471241,471242,471243,471244,471245,471246,471247,471248,471249,471250,471251,471252,471253,471254,471255,471256"]   Iloni Imedemaa teisel korrusel avatud näitus „Kogu vaates” tõstab tähelepanu keskpunkti tänavu 20. sünnipäeva tähistava Imedemaa kunstikogu. „Näitustel oleme kasutanud oma kogusse kuuluvaid töid, aga seekord räägime kogust endast – kuidas see siia tuli, kui palju meil kogus töid on ja kuidas see kogu ikka veel täieneb,” ütles Iloni Imedemaa haridusjuht Anne Suislep. 2004. aastal avanes Läänemaa muuseumil võimalus saada enda kasutusse Kooli 5 maja, kus seni olid läänlased registreerinud abielusid ja sünde-surmi. Et samal ajal sündis maailmakuulsal raamatuillustraatoril Ilon Wiklandil mõte kinkida osa oma loomingust Eestile, siis mis olnuks veel sobivam, kui et Haapsalus lapsepõlve veetnud kunstniku tööd jõuavad sinna, kus tema loojateekond alguse sai. Kui esialgu räägiti, et Haapsallu võiks tulla 80 Wiklandi tööd, siis 2006. aastal, mil Im

[caption id="attachment_469408" align="alignnone" width="1920"] Rändnäitus kultuurimajas. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Haapsalu kultuurikeskuse fuajees on nädala lõpuni väljas rändnäitus „Meie lood” halvale teele läinud või probleemide küüsi sattunud, aga abi saanud noorte lugudest. Inimesekõrgustele figuuridele on trükitud konkreetsete 18–29aastaste noorte inimeste lood, mis räägivad üksindusest, vanemate alkoholismist, seksuaalsest väärkohtlemisest, k

[gallery ids="468412,468401,468402,468403,468404,468406,468407,468405,468408,468411,468410"]   „Kas nägu on veel identiteet – või juba liides?” küsib kunstnik May Aavasalu Haapsalu kunstikooli galeriis teisipäeval avatud näitusel „Maskid ja profiilid”. Seitse üleelusuurust maski, mis kunstikooli galeriisse astujat tervitavad, ei kujuta konkreetseid inimesi, vaid seisundeid või rolle, mida igapäevaelus kanname. Maski tahab saab peitu pugeda – näidata end sellisena, nagu näidata tahame. Vahel ei tea me isegi seda, kas maski taga on päris inimene. „Me ei tea, kes meid petab ja kes on aus inimene,” ütles Aavasalu näituse avamisel. Eriti kerge on pettuse ohvriks langeda digimaail

[caption id="attachment_460306" align="alignnone" width="1920"] Claude Monet maali koopia präänikul. Foto: Juhan Hepner[/caption] Haapsalu kolledži käsitöötehnoloogia ja disaini eriala tudeng Anna Käär pani Haapsalu raamatukogu lugemissaalis näitusele maailmakuulsate kunstiteoste koopiad, mille ta on maalinud präänikutele. Näiteks on söödavate maalide seas Claude Monet’, Vincent van Goghi, Ilja Repini ja teiste kunstnike tööde koopiad. Käär ütles näituse tutvustuses, et üks tema ameteid on kondiiter