Silt: näitus
Haapsalu raamatukogus näeb söödavaid maale
[caption id="attachment_460306" align="alignnone" width="1920"]
Claude Monet maali koopia präänikul. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Haapsalu kolledži käsitöötehnoloogia ja disaini eriala tudeng Anna Käär pani Haapsalu raamatukogu lugemissaalis näitusele maailmakuulsate kunstiteoste koopiad, mille ta on maalinud präänikutele. Näiteks on söödavate maalide seas Claude Monet’, Vincent van Goghi, Ilja Repini ja teiste kunstnike tööde koopiad.
Käär ütles näituse tutvustuses, et üks tema ameteid on kondiiter
Claude Monet maali koopia präänikul. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Haapsalu kolledži käsitöötehnoloogia ja disaini eriala tudeng Anna Käär pani Haapsalu raamatukogu lugemissaalis näitusele maailmakuulsate kunstiteoste koopiad, mille ta on maalinud präänikutele. Näiteks on söödavate maalide seas Claude Monet’, Vincent van Goghi, Ilja Repini ja teiste kunstnike tööde koopiad.
Käär ütles näituse tutvustuses, et üks tema ameteid on kondiiter 
Galerii: Ursula Aavasalu avas oma juubelinäituse “Keldrielukad”
[gallery ids="459881,459878,459890,459875,459867,459891,459892,459877,459886,459869,459893,459862,459863,459864,459882,459865,459871,459866,459884,459887,459872,459873,459870,459889,459874,459876,459883,459885,459888,459879,459880"]
Haapsalu kunstikooli keldrigaleriisse on end sisse seadnud uued asukad ehk keldrielukad.
Kunstnik Ursula Aavasalu avas seal laupäeva pärastlõunal oma juubelinäituse "Keldrielukad". Digigraafika ja keraamika põimuvad hämaraks maailmaks, mis sobib sügisesse ja hingedeaega nagu väike allilma galerii – ühe suure sünnipäeva tähistamiseks.
Keldrielukad on sündinud Aavasalu loetud raamatutest, muinasjuttudest, uudistest, nähtud filmide
Kaie Ilvese raamatutegelased on Narvas näitusel
[caption id="attachment_459819" align="alignnone" width="1200"]
Viruskiemand Amanda ja Vana Rott. Illustratsioon: Takinada[/caption]
Narva raamatukogus äsja avatud näitusel „Uus lugu. Vana lugu” näeb Kaie Ilvese lasteraamatute tegelasi – viruskiemand Amandat ja siilipoiss Oskarit, kellele on näo ja kuju andnud kunstnik Takinada.
Takinada ongi näitusele valinud pildid kolmest lasteraamatust: lisaks Amandale ja Oskarile ka 1939. aastal ilmunud, kuid nüüd uute illustratsioonidega välja antud Johan
Viruskiemand Amanda ja Vana Rott. Illustratsioon: Takinada[/caption]
Narva raamatukogus äsja avatud näitusel „Uus lugu. Vana lugu” näeb Kaie Ilvese lasteraamatute tegelasi – viruskiemand Amandat ja siilipoiss Oskarit, kellele on näo ja kuju andnud kunstnik Takinada.
Takinada ongi näitusele valinud pildid kolmest lasteraamatust: lisaks Amandale ja Oskarile ka 1939. aastal ilmunud, kuid nüüd uute illustratsioonidega välja antud Johan
Kooljakuul lippavad lasteraamatukogus libarebased
[gallery ids="459720,459718,459719,459716,459717"]
Libarebaseid jätkub kahele korrusele ja kolme tuppa. Rahvusvahelise illustratsiooninäituse „Libarebased. Rebaste võlu” pildid jõudsid Haapsalu lasteraamatukokku.
Selleteemalise näituse eesti kunstnike töid sai lasteraamatukogus näha neli aastat tagasi. Nüüd avanes võimalus eksponeerida teiste maade illustraatorite lähenemist idamaistele legendidele.
Esindatud on kümmekonna riigi kunstnike looming. Illustraatorid Itaaliast, Hispaaniast, Lätist, Iisraelist, Suurbritanniast, Saksamaalt, Eestist ja mujalt on püüdnud tabada selle idamaise vaimolendi loomust.
Kujumuutmine on tundunud (ja tundub küllap prae
Murtud karkudega otse suvitusellu
[caption id="attachment_458687" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu raekoja teadur-kuraator Kadri Laur pani kokku näituse Haapsalu kuurordielust. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu raekojas neljapäeval avatud näitus „Murtud karkude linn” viib külastaja teise maailmasõja eelsesse Haapsallu suvitusellu.
Murtud kargud on näituse kontekstis need, mille Haapsalu supelasutustes peatuv suvitaja on kõrvale heitnud, sest tervenenuna pole tal neid lihtsalt enam tarvis – nii nagu skulptuur „Kepimurdja”, kus mudas tervenenud mees
Haapsalu raekoja teadur-kuraator Kadri Laur pani kokku näituse Haapsalu kuurordielust. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu raekojas neljapäeval avatud näitus „Murtud karkude linn” viib külastaja teise maailmasõja eelsesse Haapsallu suvitusellu.
Murtud kargud on näituse kontekstis need, mille Haapsalu supelasutustes peatuv suvitaja on kõrvale heitnud, sest tervenenuna pole tal neid lihtsalt enam tarvis – nii nagu skulptuur „Kepimurdja”, kus mudas tervenenud mees 
Oru Arhiivis näeb mitut sorti donnasid
[caption id="attachment_458445" align="alignnone" width="1318"]
Alar Raudoja ütleb, et kunstis peab olema värvi ja kirge. Foto: Andra Kirna[/caption]
Oru kultuurisaali Arhiivi pani oma maalinäituse üles Pärnu kunstnik Alar Raudoja. „Donnad. Madonnad. Primadonnad” on peamiselt portreenäitus. Kirgastelt lõuenditelt vaatavad vastu naised, aga mitte ainult – esindatud on ka drag’id.
Raudoja sattus ühel Gran Canaria karnevalil drag-rongkäiku pildistama. „See on seal päris pikk niisugune
Alar Raudoja ütleb, et kunstis peab olema värvi ja kirge. Foto: Andra Kirna[/caption]
Oru kultuurisaali Arhiivi pani oma maalinäituse üles Pärnu kunstnik Alar Raudoja. „Donnad. Madonnad. Primadonnad” on peamiselt portreenäitus. Kirgastelt lõuenditelt vaatavad vastu naised, aga mitte ainult – esindatud on ka drag’id.
Raudoja sattus ühel Gran Canaria karnevalil drag-rongkäiku pildistama. „See on seal päris pikk niisugune 
Muuseum tähistab kuurordi aastapäeva näitusega „Murtud karkude linn”
Läänlased, tulge vaatama esivanemate ehteid, tööriistu ja relvi!
[gallery ids="457932,457933,457934,457935,457936,457937,457938,457939"]
Mitte kunagi varem ei ole Eesti muuseumides näidatud nii palju muistsete läänlaste sepistatud või kaugetelt maadelt siia toodud ehteid, töö- ja sõjariistu. Neid on küll enam kui saja aasta vältel välja kaevatud ja muuseumihoidlatesse kogutud, rahvale vaatamiseks on aga siiani eksponeeritud vaid väheseid.
Tänavu juulis avati Haapsalu linnuses tervelt kolmes ruumis näitus Läänemaa muistsetest matmispaikadest ning Lihula linnusest ja keskaegsest alevikust välja kaevatud esemetest. Ajaliselt kõige varasemad leiud on saadud Kaseküla kivikirstkalme kaevamistel juba 1973. aastal. Need pärinevad I aastatuhande esimesest poolest eKr. Ajaarvamise vahetusest mõned sajandid varasemad on samuti Kõmsi tarandkalmetest päevavalgele tulnud pronksist kaela- ja käevõrud, erilaadsed ehtenaastud ja ehtenõel. Viimastest osa on siia jõudnud praeguse Ukraina aladelt, kust siis tuli Balti mere ää
Maarja Koppelmaa pani ehted näitusele
[gallery ids="452548,452549,452550"]
Kutsehariduskeskuse lõputööde kõrval Haapsalu kultuurimaja fuajees on oma ehteloomingu välja pannud kooli kutseõpetaja Maarja Koppelmaa.
„Minu looming sünnib sellest, mis on olemas – mitte ainult looduses, vaid ka unustatud sahtlites, katkistes ehetes ja taaskasutuspoodide riiulitel,” kirjutab Vormsist pärit Koppelmaa näituse tutvustuses. Nii on kunagi merevaigust käevõru osadeks olnud merevaigutükkidest saanud sõrmused või prossid või hoopis midagi muud. „Merevaik on viimasel ajal saanud mu lemmikuks. Imelik, et kunagi mulle merevaik üldse ei meeldinud, ” ütles Koppelmaa Lääne Elule. Merevaigutükke on Koppelm
Haapsalu lasteraamatukogu pani välja neli näitust
[caption id="attachment_451243" align="alignnone" width="1686"]
Õpilastööde näitusel „Kui lahti löön raamatu” jagus tunnustust ja äramärkimist igale tööle. Foto Andra Kirna.[/caption]
Peale illustratsioonitriennaali tööde näeb Haapsalu lasteraamatukogus juunis-juulis veel kolme näitust.
„Näitusi nagu kirjusid koeri,” märkis Haapsalu lasteraamatukoguhoidja Krista Kumberg naljaga pooleks
Õpilastööde näitusel „Kui lahti löön raamatu” jagus tunnustust ja äramärkimist igale tööle. Foto Andra Kirna.[/caption]
Peale illustratsioonitriennaali tööde näeb Haapsalu lasteraamatukogus juunis-juulis veel kolme näitust.
„Näitusi nagu kirjusid koeri,” märkis Haapsalu lasteraamatukoguhoidja Krista Kumberg naljaga pooleks