5 C
Haapsalu
Kolmapäev, 18. november 2026

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Näitus

Silt: näitus

Uus näitus: südasuvi Haapsalu linnagaleriis

[gallery ids="490655,490634,490635,490636,490637,490638,490639,490640,490641,490642,490643,490644,490645,490646,490647,490648,490649,490650,490651,490652,490653,490654,490656,490657,490658,490659"]   Höije Rahu ja Maret Allika „Südasuvi” täidab linnagalerii kõige pimedamal ajal valguse, soojuse ja taimedes kääriva elujõuga. Kui näituse iseloomustamiseks kasutada vaid ühte sõna, siis oleks see „külluslik” – nii, nagu on külluslik suvi ise. Väljapanek ei piirdu küll pelgalt suvega. Rahu ja Allikas on jäädvustanud terve aastaringi esimestest arglikest võsaülastest kuni kuivanud raudrohuvarteni sügavas lumes. Kõige rohkem on muidugi seda, mis kahe vahele jääb – suve ennast. See võimutseb täiega. Ei ole ka paremat aega end natuke soojendada kui lohutu november. Mis aga enim rabas – teisipäeval valitses galeriis tugev lillelõhn kõigist neist avapeol kingitud õitest, mis olid sätitud vaasidesse. Ilu ühendab Et fotograafist Rahu ja taimetargast Allika näitus läheb vaataj

Köitekunstnikud pühendasid näituse Fred Jüssile

[gallery ids="490461,490462,490463,490464,490465,490466,490467,490468"]   Haapsalu raamatukogu laenutusosakonnas saab detsembri alguseni vaadata Eesti köitekunstnike aastanäitust „Peidetud mõttemaastikud”. 23 professionaalset köitekunstnikku, kolm neist Soomest, Lätist ja Leedust, on raamatuköidetesse põiminud oma nägemuse loodusemees Fred Jüssist. Tänavusel konkursil pidid kunstnikud valmistama köite 2025. aastal ilmunud Jaan Tootseni raamatule „Fred Jüssi ja inimesed tema ümber”. Kunstnikud on tuntud loodusemehe ja looduse tutvustaja Fred Jüssi sünniaastapäevaks ilmunud raamatu köitesse talletanud killud tema mõttemaailmast, inimlikust mõjust ja loodusfilosoofilisest päran

Marimekko värviline maailm

[gallery ids="487867,487868,487869,487870,487871,487872,487873,487874,487875,487876,487877,487878,487879,487880,487881,487882,487883,487884"]   On kurioosne, et rõiva- ja tekstiilibrändi Marimekko kuulsaim muster – punane mooniõis – sündis vastu firmaomaniku tahtmist. Mooni (sm k unikko) kujundas Marimekko üks tuntumaid disainereid Maija Isola 1964

Galerii: Anita Arst annab hüljatud kangastele uue elu

[gallery ids="486184,486162,486174,486175,486171,486172,486157,486158,486181,486159,486160,486161,486165,486166,486163,486167,486168,486179,486180,486170,486176,486177,486178,486182,486183,486185,486187,486186,486188"]   Kui tavaliselt on Haapsalu kunstikooli hoovigalerii vallutanud maalid, skulptuurid, visandid ja joonistused, siis seekord on end seintele ja saali keskmesse vinnanud hoopis elegantsed ja eriilmelised riided. Juba teist korda on galeriis ankrusse heitnud stilisti ja disainiva stuudioõmbleja Anita Arsti näitus „Hüljatud kangaste paraad”. Pelgalt hetkeks sisse põikamisega sellelt näituselt paraku tulema ei pääse. Galerii on üle võtnud stiilsed ja pilkupüüdvad rõivad, mille materjalid ulatuvad toorsiidist villase kangani. Sügise hakul pidutseb seal tõeline kõikvõimalike värvide ja mustrite pillerkaar, üleni ühevärvilist riideeset nii lihtsalt ei leia. „Mi

Uus näitus: valimiste kirev maailm

[gallery ids="485419,485420,485421,485422,485423,485424,485425,485426,485427,485428,485429,485430,485431"]   Eesti on üks väheseid riike Euroopas, kus valimistel tuleb hääletussedelile kirjutada kandidaadi number – mujal tuleb enamasti kirjutada nimi või teha rist sobiva nime taha, selgub esmaspäeval Haapsalu lugemissaali fuajees avatud näitusel „Hääl

Okase muuseumis kohtuvad kaks skulptorit

[gallery ids="480478,480480,480483,480472,480473,480474,480481,480471,480475,480476,480470,480479,480477,480482"]   Evald Okase muuseumis Haapsalus kohtuvad ühisnäitusel „Keskustelu” kaks eri põlvkonna skulptorit, Mare Mikoff ja Berit Talpsepp-Jaanisoo. Kuigi ukse kõrval ootab sureva orjana mees, valitsevad kahe skulptori ühisnäitusel naised ja ainult naised: skulptuurid, sh kunstnikud ise autoportreedena, eri aegadest pärit. Kui kellelgi peaks naiste kohta eestoas midagi ütelda olema, siis president Kaljulaid distsiplineerib, kutsub ütleja korrale. Mehed on kupatatud tagatuppa nipsasjadeks. Tegelikult ei piirdu asi isegi tagatoaga. Mõni on taandatud torsoks, mõned pistetud

Galerii: kutsekooli õpilased panid lõputööd näitusele

[gallery ids="478377,478393,478386,478371,478372,478370,478373,478374,478375,478376,478385,478378,478379,478380,478381,478382,478383,478392,478388,478389,478390,478391,478387,478394,478384,478395,478396,478397,478399,478400"]   Haapsalu kutsehariduskeskuse tekstiilitöö, mööblirestauraatori ja tislerieriala lõpetajate lennukat loomingut näeb Haapsalu kultuurikeskuses juulikuu lõpuni. Oma lõputöö on välja pannud paarkümmend käsitöölist, kümmekond restauraatorit (kooli üks populaarsemaid erialasid) ja kümme tislerit. Näitusele jõudnud esemed on jäämäe tipp, sest igaühega neist käis kaasas põhjalik uurimistöö – sellest annavad tunnistust kladed, mida igaüks võib soovi korral leh

Uus näitus: meri kahe kunstniku pilgu läbi

[gallery ids="478201,478188,478203,478193,478194,478195,478192,478191,478190,478189,478187,478197,478198,478199,478200,478202,478204,478186"]   Katta II Grüner (Kätlin Rohilaid-Aljaste) ja Ivi Sintal avasid mõne päeva eest Haapsalu kunstikooli hoovigaleriis ühisnäituse „Merest inspireeritud”. Grüner lõi naivistlikud popkunsti mõjutustega maalid ja Sintal haprad, pealtnäha õhkõrnad klaasteosed, mis oma vastandlikkuses moodustavad kandva terviku ja tasakaalustavad teineteist. „Arvan, et klaas ja maal sobivad omavahel väga hästi kokku, nad täiendavad üksteist ja tekitavad teistsuguse dimensiooni. Tekib mängulisem vaatepilt,” sõnas Grüner. „Merest inspireeritud” on sujuv jätk Gr

Raudteemuuseumis avati Ungari näitus

[caption id="attachment_477141" align="alignnone" width="1920"] Csaba Domonkose (keskel) avakõnet tõlgib Siiri Erm-Nairismägi avamine raudteejaamas. Foto Andra Kirna[/caption] Haapsalu raudteemuuseumis avati Budapesti allmaaraudteed tutvustav näitus „Muti metroo: Euroopa esimene elektriline allmaaraudtee”, mis räägib Mandri-Euroopa esimese allmaaraudtee sünnist ja algusaegadest. Pealkirja sai näitus eesti lastekirjaniku Uno Leiese luuletusest, mis algab sõnadega: „Täna ma jutustan sellise loo: elas kord mutt, kellel oli metroo…” „Ungarlased ise ei kasuta Budapesti esimese elektrilise allmaaraudtee kohta sõna metroo nagu järgmiste, juba eelmisel sajandil valminud liinide kohta,” ütles Ungari transpordi- ja tehnoloogiamuuseumi tööstuspärandi osakonna juhataja Csaba Domonkos näituse avamisel. „Liini nimi Kisfödalatti tähendab just väikest allmaaraudteed. See on tõesti väga väike