Silt: metsaraie
Halduskohus tühistas Valgevälja lageraied
[caption id="attachment_380722" align="alignnone" width="2000"]
MTÜ Roheline Läänemaa juhi Kätlin Tamme sõnul on kohtus saavutatud võit tähtis. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Neljapäeval tühistas Tallinna halduskohus pärast ligi aasta kestnud menetlust kümme Valgevälja metsateatist ehk raieluba.
Mullu 9. novembril esitas RMK Valgevälja metsa kümme teatist sooviga teha lageraie enam kui 7,6 hektaril. MTÜ Roheline Läänemaa kaebas otsuse 15. novembril Tallinna halduskohtusse. Tamme sõnul oli kohtusse pöördumiseks mitu põhjust: raied olid vastuolus kehtiva üldplaneeringuga, hindamata oli jäänud keskkonnamõju ja MTÜ leidis, et nii RMK kui ka keskkonnaameti elanike ja raiet puudutavate inimeste kaasamine on puudulik.
Keskkonnaamet ja RMK kaebusega ei nõustunud ja soovisid kohtus, et see jääks täielikult rahuldamata.
Kohus nõustus kõigi MTÜ Roheline Läänemaa kaebustega. „Võit on meie jaoks väga tähtis, kuigi keskkonnaamet võib otsuse edasi kaevata,” ütles MTÜ Roheline Läänemaa juht Kätlin Tamm Lääne Elule.
MTÜ Roheline Läänemaa juhi Kätlin Tamme sõnul on kohtus saavutatud võit tähtis. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Neljapäeval tühistas Tallinna halduskohus pärast ligi aasta kestnud menetlust kümme Valgevälja metsateatist ehk raieluba.
Mullu 9. novembril esitas RMK Valgevälja metsa kümme teatist sooviga teha lageraie enam kui 7,6 hektaril. MTÜ Roheline Läänemaa kaebas otsuse 15. novembril Tallinna halduskohtusse. Tamme sõnul oli kohtusse pöördumiseks mitu põhjust: raied olid vastuolus kehtiva üldplaneeringuga, hindamata oli jäänud keskkonnamõju ja MTÜ leidis, et nii RMK kui ka keskkonnaameti elanike ja raiet puudutavate inimeste kaasamine on puudulik.
Keskkonnaamet ja RMK kaebusega ei nõustunud ja soovisid kohtus, et see jääks täielikult rahuldamata.
Kohus nõustus kõigi MTÜ Roheline Läänemaa kaebustega. „Võit on meie jaoks väga tähtis, kuigi keskkonnaamet võib otsuse edasi kaevata,” ütles MTÜ Roheline Läänemaa juht Kätlin Tamm Lääne Elule. 
Herjavast kaob üle 30 hektari metsa
[caption id="attachment_316661" align="alignnone" width="2000"]
Langetustraktor Haapsalu linnavalitsuse raielankidel mullu kevadel. Õige pea näeb sellist masinat ka Herjava lähedal. Urmas Lauri[/caption]
RMK plaanib kümne aastaga Herjavas lagedaks raiuda üle 32 hektari, ligi pool metsast läheb raiumisele veel sel aastal.
Novembri alguses valminud RMK kava kohaselt toimub Herjavas raie kolmel aastal – tänavu, 2026. aastal ja 2029. aastal. Kava arutelu toimub neljapäeval kell 15 Herjava külaplatsil, ühtlasi tehakse siis elanikega metsas ka ringkäik.
Langetustraktor Haapsalu linnavalitsuse raielankidel mullu kevadel. Õige pea näeb sellist masinat ka Herjava lähedal. Urmas Lauri[/caption]
RMK plaanib kümne aastaga Herjavas lagedaks raiuda üle 32 hektari, ligi pool metsast läheb raiumisele veel sel aastal.
Novembri alguses valminud RMK kava kohaselt toimub Herjavas raie kolmel aastal – tänavu, 2026. aastal ja 2029. aastal. Kava arutelu toimub neljapäeval kell 15 Herjava külaplatsil, ühtlasi tehakse siis elanikega metsas ka ringkäik. 
Haapsalu otsib võimalusi Paralepa metsa kaitseks
[caption id="attachment_306124" align="aligncenter" width="1849"]
Punasega on kaardil märgitud eelmisel aastal looduseuurijate seltsi leitud uued vääriselupaigad Paralepa metsas. Sinisega on tähistatud vääriselupaigad, mille kan-
dis 2018. aastal maa-ameti kaardile riigimetsa majandamise keskus ise. Graafika: Regina Elvelt[/caption] Keskkonnaameti plaan jätta Paralepa ja Pullapää parkmets kohaliku omavalitsuse kaitsta võib Haapsalu uue üldplaneeringu kehtestamise pool aastat edasi lükata. Keskkonnaamet saatis 24. juulil Haapsalu aselinnapeale Helen Rammule kirja ettepanekuga, et Haapsalu linn võtaks Paralepa–Pullapää metsa ise kaitse alla, sest riiklikku kaitset see mets ei väärivat ja seda juba aastast 1999. Kiri saabus Rammu enda palvel, sest juunis hakkas keskkonnaamet korraga Paralepa metsa kaitseta jätmisest rääkima toonil, nagu oleks kõik juba ammu kokku lepitud. „See ei vasta tõele!” ütles Rammu. Veel 2019. aasta augustis, kui keskkonnaamet pidas linnavalitsusega kirjavahetust uue üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõjude hindamise üle, ei maininud amet seda poole sõnagagi. „Seal oleks pidanud kõik kirjas olema, millega planeeringut tehes peame arvestama. No muidugi me võtame nüüd Paralepa–Pullapää parkmetsa kohaliku kaitse alla, kui riik loobub,” kinnitas Rammu. Kuid selle kõige juures on üks „aga”.
Punasega on kaardil märgitud eelmisel aastal looduseuurijate seltsi leitud uued vääriselupaigad Paralepa metsas. Sinisega on tähistatud vääriselupaigad, mille kan-dis 2018. aastal maa-ameti kaardile riigimetsa majandamise keskus ise. Graafika: Regina Elvelt[/caption] Keskkonnaameti plaan jätta Paralepa ja Pullapää parkmets kohaliku omavalitsuse kaitsta võib Haapsalu uue üldplaneeringu kehtestamise pool aastat edasi lükata. Keskkonnaamet saatis 24. juulil Haapsalu aselinnapeale Helen Rammule kirja ettepanekuga, et Haapsalu linn võtaks Paralepa–Pullapää metsa ise kaitse alla, sest riiklikku kaitset see mets ei väärivat ja seda juba aastast 1999. Kiri saabus Rammu enda palvel, sest juunis hakkas keskkonnaamet korraga Paralepa metsa kaitseta jätmisest rääkima toonil, nagu oleks kõik juba ammu kokku lepitud. „See ei vasta tõele!” ütles Rammu. Veel 2019. aasta augustis, kui keskkonnaamet pidas linnavalitsusega kirjavahetust uue üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõjude hindamise üle, ei maininud amet seda poole sõnagagi. „Seal oleks pidanud kõik kirjas olema, millega planeeringut tehes peame arvestama. No muidugi me võtame nüüd Paralepa–Pullapää parkmetsa kohaliku kaitse alla, kui riik loobub,” kinnitas Rammu. Kuid selle kõige juures on üks „aga”.
