Silt: mets
1
Haapsalu tegi RMK ja erametsaomanikega rahu
[caption id="attachment_251454" align="alignnone" width="900"]
Haapsalu linnavolinikel polnud enda vastu võetud muudatuse kehtetuks tunnistamise kohta ühtegi küsimust. Arvo Tarmula[/caption]
Reedesel Haapsalu linnavolikogu istungil tühistati kõigi volinike toetusel ja ilma ühegi küsimuse või kommentaarita juunis vastu võetud määrus, mis keelas endise Ridala valla maadel lageraie.
Lageraiete keelustamise otsus ajas harja punaseks riigimetsa majandamise keskusel (RMK) ja erametsaomanikel ning päädis vaiete esitamise ja vastastikuste arvamuslugude ilmutamisega meedias. Kuigi nii RMK kui ka erametsaomanikud tegid lageraie keelu sätestanud määruse juriidilisel tasandil maatasa, on Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid seisukohal, et linn väljus sellest vastasseisust võitjana.
„Ma pean seda jõuvõtet õigustatuks – tänu sellele saime monopoolses seisundis tugeva riigiettevõtte endaga laua taha. Nüüd on kohalik omavalitsus RMK-le võrdväärne partner ja saame asju võrdsetel alustel arutada. See on kindlasti väga oluline ja vajalik samm ning ma loodan, et RMK peab oma antud lubadusi,” kommenteeris Karilaid.
Haapsalu linnavolinikel polnud enda vastu võetud muudatuse kehtetuks tunnistamise kohta ühtegi küsimust. Arvo Tarmula[/caption]
Reedesel Haapsalu linnavolikogu istungil tühistati kõigi volinike toetusel ja ilma ühegi küsimuse või kommentaarita juunis vastu võetud määrus, mis keelas endise Ridala valla maadel lageraie.
Lageraiete keelustamise otsus ajas harja punaseks riigimetsa majandamise keskusel (RMK) ja erametsaomanikel ning päädis vaiete esitamise ja vastastikuste arvamuslugude ilmutamisega meedias. Kuigi nii RMK kui ka erametsaomanikud tegid lageraie keelu sätestanud määruse juriidilisel tasandil maatasa, on Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid seisukohal, et linn väljus sellest vastasseisust võitjana.
„Ma pean seda jõuvõtet õigustatuks – tänu sellele saime monopoolses seisundis tugeva riigiettevõtte endaga laua taha. Nüüd on kohalik omavalitsus RMK-le võrdväärne partner ja saame asju võrdsetel alustel arutada. See on kindlasti väga oluline ja vajalik samm ning ma loodan, et RMK peab oma antud lubadusi,” kommenteeris Karilaid. 
Metsaostuks raha kogunud MTÜ on jõudnud broneerimislepinguni
[caption id="attachment_235173" align="alignnone" width="753"]
Rea Raus. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
MTÜ Kogukonna Metsad, mille eestvedaja on Rea Raus, kogus Hooandjas aasta alguses raha metsaostuks, et päästa Haeska külas asuv maatükk lageraiest; raha nappuse tõttu metsa täielikult päästa ei õnnestunud.
Algselt oli MTÜ-l plaanis soetada 80 000 euro eest viiehektariline mets Haeska külje all, mida metsafirma plaanis maha raiuda. Selle jaoks hakkas MTÜ Hooandja keskkonnas raha koguma ning sai seal 370 toetajalt kokku ligi 21 000 eurot.
Nii jõudis Raus metsafirmaga kokkuleppele, et metsafirma küll raiub metsast puid, kuid Rausi juhitud MTÜ saab sõna sekka öelda ning hiljem ostavad kogutud raha eest allesjäänud metsa. Raiesmikule plaanib Raus istutada tammed.
Rea Raus. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
MTÜ Kogukonna Metsad, mille eestvedaja on Rea Raus, kogus Hooandjas aasta alguses raha metsaostuks, et päästa Haeska külas asuv maatükk lageraiest; raha nappuse tõttu metsa täielikult päästa ei õnnestunud.
Algselt oli MTÜ-l plaanis soetada 80 000 euro eest viiehektariline mets Haeska külje all, mida metsafirma plaanis maha raiuda. Selle jaoks hakkas MTÜ Hooandja keskkonnas raha koguma ning sai seal 370 toetajalt kokku ligi 21 000 eurot.
Nii jõudis Raus metsafirmaga kokkuleppele, et metsafirma küll raiub metsast puid, kuid Rausi juhitud MTÜ saab sõna sekka öelda ning hiljem ostavad kogutud raha eest allesjäänud metsa. Raiesmikule plaanib Raus istutada tammed. 
Haapsalu volikogu lubas linnametsa oksjonil müüa
[caption id="attachment_250278" align="alignnone" width="900"]
Haapsalu linnavolikogu liige Lauri Luik (keskel) leiab, et Valgeväljal tehtav valikuline raie pole parim viis metsa majandamiseks. Arvo Tarmulamets[/caption]
Haapsalu volikogu lubas linnavalitsusel müüa oksjonil kasvava metsa raieõigust linnametsas, et katta sellega tänavuse eelarve miinust.
„Volikogu vastu võetud eelarves on metsa müügist saadavaks tuluks planeeritud 153 000 eurot,” ütles Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman.
Vikmani sõnul valis linnavalitsus metsamüügiks suurima endise Haapsalu territooriumil asunud metsadest – Valgevälja metsa katastriüksuse, mille suurus on 234,5 hektarit. „Seda on päris palju,” ütles Vikman.
Haapsalu linnavolikogu liige Lauri Luik (keskel) leiab, et Valgeväljal tehtav valikuline raie pole parim viis metsa majandamiseks. Arvo Tarmulamets[/caption]
Haapsalu volikogu lubas linnavalitsusel müüa oksjonil kasvava metsa raieõigust linnametsas, et katta sellega tänavuse eelarve miinust.
„Volikogu vastu võetud eelarves on metsa müügist saadavaks tuluks planeeritud 153 000 eurot,” ütles Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman.
Vikmani sõnul valis linnavalitsus metsamüügiks suurima endise Haapsalu territooriumil asunud metsadest – Valgevälja metsa katastriüksuse, mille suurus on 234,5 hektarit. „Seda on päris palju,” ütles Vikman. 
Raietööd lindude pesitsusajal on seaduse lugemise küsimus
[caption id="attachment_239148" align="alignnone" width="900"]
läänemaa keskkonnainspektsiooni juht Tõnis Ulm ütles, et metsa on Vilklas raiutud seaduslikult, mistõttu keelata ei saa. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Neli kilomeetrit Haapsalust Pärnu poole Lihula tee ääres on keset lindude pesitsusaega võetud maha tükike metsa.
Erametsaomanikul on õigus kehtiva metsateatise ehk raieõiguse olemasolul metsa maha võtta, millal soovib. Riigimetsas kehtib raierahu kaheks kuuks 15. aprillist 15. juunini.
Sellegipoolest on paar seadusepügalat, mis keelavad raiumise pesitsusajal. Seda käsitlevad nii loomakaitseseadus, looduskaitseseadus kui ka metsaseadus.
läänemaa keskkonnainspektsiooni juht Tõnis Ulm ütles, et metsa on Vilklas raiutud seaduslikult, mistõttu keelata ei saa. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Neli kilomeetrit Haapsalust Pärnu poole Lihula tee ääres on keset lindude pesitsusaega võetud maha tükike metsa.
Erametsaomanikul on õigus kehtiva metsateatise ehk raieõiguse olemasolul metsa maha võtta, millal soovib. Riigimetsas kehtib raierahu kaheks kuuks 15. aprillist 15. juunini.
Sellegipoolest on paar seadusepügalat, mis keelavad raiumise pesitsusajal. Seda käsitlevad nii loomakaitseseadus, looduskaitseseadus kui ka metsaseadus.