Silt: matsalu rahvuspark
5
Metsküla kool tähistas märgalade päeva
[caption id="attachment_419296" align="alignnone" width="1920"]
Metsküla kooli lapsed ja õpetajad Penijõel. Kaarel Kaisel[/caption]
Kõik Metsküla kooli lapsed osalesid RMK korraldatud õpilaskonverentsil Penijõel, kus Matsalu rahvuspargi teemal ettekannetega tähistati märgalade päeva.
„Just praegu sai läbi, lapsed läksid laiali. Ütlemata tore oli,“ sõnas konverentsi üks korraldajaid Helle Veltman täna pärastlõunal. Lääneranna valla koolidele korraldatud konverentsil osales kaks kooli. Kõmsi koolist oli kohal kaks last, Metsküla oli kohal täies koosseisus. „Lapsed, vanemad, õpetajad,“ ütles Veltman.
Metsküla kooli lapsed ja õpetajad Penijõel. Kaarel Kaisel[/caption]
Kõik Metsküla kooli lapsed osalesid RMK korraldatud õpilaskonverentsil Penijõel, kus Matsalu rahvuspargi teemal ettekannetega tähistati märgalade päeva.
„Just praegu sai läbi, lapsed läksid laiali. Ütlemata tore oli,“ sõnas konverentsi üks korraldajaid Helle Veltman täna pärastlõunal. Lääneranna valla koolidele korraldatud konverentsil osales kaks kooli. Kõmsi koolist oli kohal kaks last, Metsküla oli kohal täies koosseisus. „Lapsed, vanemad, õpetajad,“ ütles Veltman. 
Kloostri ja Suitsu vaatetornid läbisid uuenduskuuri
[caption id="attachment_381544" align="alignnone" width="1440"]
Kloostri vaatetorn. Marju Pajumets[/caption]
Suveks remondiks suletud Kloostri ja Suitsu vaatetornid Matsalu rahvuspargis on taas avatud, saanud korrosioonitõrje ja uue värvikihi.
„Said enne tähtaega valmis,” ütles RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusjuht Marju Pajumets Lääne Elule eile. Mõlema torni remont pidi valmima augusti lõpuks, aga valmis said nad varem – Kloostri juba juunis ja Suitsu augustis.
Kloostri vaatetorn. Marju Pajumets[/caption]
Suveks remondiks suletud Kloostri ja Suitsu vaatetornid Matsalu rahvuspargis on taas avatud, saanud korrosioonitõrje ja uue värvikihi.
„Said enne tähtaega valmis,” ütles RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusjuht Marju Pajumets Lääne Elule eile. Mõlema torni remont pidi valmima augusti lõpuks, aga valmis said nad varem – Kloostri juba juunis ja Suitsu augustis. 
Kasari luhta kerkis üle aastakümnete kuhjalava
[gallery ids="378677,378679,378681,378683,378685,378687,378689,378691,378693,378695,378697,378699,378703,378705,378707,378709,378712,378714,378716,378718,378720,378675,378722,378724,378726,378728,378730,378732"]
Fotod Kaire Reiljan
Üle poole sajandi tagasi võis Kasari luhas näha kummalisi vaiadest ja vitstest moodustisi – kuhjalavasid. Ühel septembri lõpu pühapäeval tuldi Kelu küla alla kokku, et taas selline lava ehitada.
„Kohalikud ütlesid, et neil on kaks vaenlast – üks on Vigala mees ja teine Matsalu mees. Kes need võiksid olla?” uuris Matsalu rahvuspargi kultuuripärandi spetsialist Krista Kallavus Kasari luhta kuhjalava ehitamiseks kokkutulnutelt. Rahva seast kõlanud pakkumise, et ju see vaenlane vesi oli, kiitis Kallavus heaks. Võis juhtuda, et kui hein oli maha niidetud ja kuivaks saanud, tuli Matsalu mees ehk läänetormid, mis surusid vee Kasari jõkke tagasi ja jõgi ujutas heinamaa üle. Või tuli Vigala mees – Vigala kandist alguse saav Kasari jõgi oli rohke vihma tõttu nii palju toitu saanud, et ei jõudnud Matsalu lahe kitsast suudmest roostiku vahelt end lahte pressida ja ujutas luha üle. „Vesi rikkus suure vaevaga tehtud töö ära,” ütles Kallavus.
Matsalu turismitalud on landipüügi laiendamise vastu
[caption id="attachment_364631" align="alignnone" width="2000"]
Matsalu turismitalunikud pelgavad, et landipüüdjad peletavad linnud mitmesaja meetri kaugusele. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Matsalu rahvuspargis tegutsevad külaseltsid on vastu rahvuspargi uues kaitse-eeskirjas lubatud harrastuspüüdjate püügiala laiendamisele.
Külaseltside hinnangul rikuvad landimehed vaadet ja häirivad linde, kelle pärast loodusturistid välismaalt Matsallu tulevad. „Eestis on 3700 kilomeetrit rannikut, ruumi peaks olema,” ütles Haeska külaseltsi esindaja Ants Ale.
Ale selgitas, et kui rannakalur käib kord nädalas merelt kala võtmas ja püüniseid puhastamas, mis võtab aega kuni tund, siis landimees on enamasti kala püüdmas terve päeva. Kuigi harrastuskaluril on lubatud püüda kuni viis haugi, siis pärast viienda haugi püüdmist landimees üldjuhul kalapüüki ei lõpeta, vaid laseb järgmised püütud haugid lihtsalt vette tagasi.
Matsalu turismitalunikud pelgavad, et landipüüdjad peletavad linnud mitmesaja meetri kaugusele. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Matsalu rahvuspargis tegutsevad külaseltsid on vastu rahvuspargi uues kaitse-eeskirjas lubatud harrastuspüüdjate püügiala laiendamisele.
Külaseltside hinnangul rikuvad landimehed vaadet ja häirivad linde, kelle pärast loodusturistid välismaalt Matsallu tulevad. „Eestis on 3700 kilomeetrit rannikut, ruumi peaks olema,” ütles Haeska külaseltsi esindaja Ants Ale.
Ale selgitas, et kui rannakalur käib kord nädalas merelt kala võtmas ja püüniseid puhastamas, mis võtab aega kuni tund, siis landimees on enamasti kala püüdmas terve päeva. Kuigi harrastuskaluril on lubatud püüda kuni viis haugi, siis pärast viienda haugi püüdmist landimees üldjuhul kalapüüki ei lõpeta, vaid laseb järgmised püütud haugid lihtsalt vette tagasi. 
