Silt: marju lepmets
EMO kasutatakse mugavusteenusena ka Läänemaal
[caption id="attachment_451001" align="alignnone" width="1843"]
Kuna Läänemaal pole palju elanikke, ei ole Haapsalus haigla EMOs suuri järjekordi. Foto Juhan Hepner.[/caption]
Kergema tervisemurega tõttavad inimesed erakorralise meditsiini osakonda suuremalt jaolt mugavusest või oma perearsti umbusaldamise tõttu.
Läänemaa haigla õendusjuhi Marju Lepmetsa sõnul ei erine Läänemaa ülejäänud Eestist selle poolest, et erakorralise meditsiini osakonda ehk EMOsse tullakse tervisemurega, mida tegelikult peaks lahendama perearst.
Ka Läänemaa haiglas on Lepmetsa sõnul EMO juhtumite hulgas kõige arvukamad sinised ja rohelised triaažikategooriad ehk mitte-erakorralised juhtumid.
Kuna Läänemaal pole palju elanikke, ei ole Haapsalus haigla EMOs suuri järjekordi. Foto Juhan Hepner.[/caption]
Kergema tervisemurega tõttavad inimesed erakorralise meditsiini osakonda suuremalt jaolt mugavusest või oma perearsti umbusaldamise tõttu.
Läänemaa haigla õendusjuhi Marju Lepmetsa sõnul ei erine Läänemaa ülejäänud Eestist selle poolest, et erakorralise meditsiini osakonda ehk EMOsse tullakse tervisemurega, mida tegelikult peaks lahendama perearst.
Ka Läänemaa haiglas on Lepmetsa sõnul EMO juhtumite hulgas kõige arvukamad sinised ja rohelised triaažikategooriad ehk mitte-erakorralised juhtumid.
Mürgistuste arv on vähenemas
[caption id="attachment_450684" align="alignnone" width="1920"]
Mürgine piibeleht võib kasvada ka koduaias. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Ravitud mürgistuste hulk on viimase kolme aasta jooksul Läänemaal vähenenud. Levinuimad mürgistuse põhjused on siin ravimid ja looduslikud mürgid.
Aastatel 2022–2024 oli terviseameti mürgistusteabekeskuse statistika kohaselt Läänemaal 125 juhtumit, kus inimene vajas mürgistuse tõttu ravi.
46 korral oli põhjuseks ravimitest saadud mürgistus, millest peaaegu pooled olid erinevate rahustite või antidepressantidega seotud juhtumid. Looduslike mürgistuste tõttu vajati kolm
Mürgine piibeleht võib kasvada ka koduaias. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Ravitud mürgistuste hulk on viimase kolme aasta jooksul Läänemaal vähenenud. Levinuimad mürgistuse põhjused on siin ravimid ja looduslikud mürgid.
Aastatel 2022–2024 oli terviseameti mürgistusteabekeskuse statistika kohaselt Läänemaal 125 juhtumit, kus inimene vajas mürgistuse tõttu ravi.
46 korral oli põhjuseks ravimitest saadud mürgistus, millest peaaegu pooled olid erinevate rahustite või antidepressantidega seotud juhtumid. Looduslike mürgistuste tõttu vajati kolm
Suurem tasu EMO koormust ei vähendanud
[caption id="attachment_445552" align="alignnone" width="1920"]
Läänemaa haigla. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kuu alguses neljakordistunud arstide visiiditasu Läänemaa haigla erakorralise meditsiini osakonna (EMO) koormust vähendanud ei ole.
Läänemaa haigla õendusjuht Marju Lepmets ütles, et vähemalt kolmveerand EMOsse pöörduvatest patsientidest on sellised, kellel visiiditasu ei tõusnud ja kes pöörduvad endiselt krooniliste haigustega EMO poole.
Need patsiendid, kes peavad kuu algusest 20 eurot maksma, on Lepmetsa sõnul reeglina aktiivsema elustii
Läänemaa haigla. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kuu alguses neljakordistunud arstide visiiditasu Läänemaa haigla erakorralise meditsiini osakonna (EMO) koormust vähendanud ei ole.
Läänemaa haigla õendusjuht Marju Lepmets ütles, et vähemalt kolmveerand EMOsse pöörduvatest patsientidest on sellised, kellel visiiditasu ei tõusnud ja kes pöörduvad endiselt krooniliste haigustega EMO poole.
Need patsiendid, kes peavad kuu algusest 20 eurot maksma, on Lepmetsa sõnul reeglina aktiivsema elustiiArsti juurde pääsemiseks tuleb rohkem maksta
[caption id="attachment_445552" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa haigla. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Teisipäevast tuleb arsti vastuvõtul käimise eest maksta senisest neli korda rohkem.
Hinnatõus ootab ees tööl käivaid inimesi. Nende hulk, kellele jääb kehtima viieeurone visiiditasu, on siiski suur: tasu jääb samaks alla 19-aastastel ja üle 63-aastastel, alla aastaste laste emadel, töövõimetutel, töötutel, toimetulekutoetuse saajatel ja pensionäridel.
Kahekordset visiiditasu võib küsida neilt patsientidelt, kes ei ilmu kokkulepitud ajal vastuvõtule või tühistavad oma aja vähem kui ööpäeva enne vastuvõtuaega.
Perearsti vastuvõtt on jätkuvalt visiiditasuta.
Läänemaa haigla õendusjuhi Marju Lepmetsa sõnul pole oodata, et visiiditasu muutumine töökorralduses muutusi k
Läänemaa haigla. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Teisipäevast tuleb arsti vastuvõtul käimise eest maksta senisest neli korda rohkem.
Hinnatõus ootab ees tööl käivaid inimesi. Nende hulk, kellele jääb kehtima viieeurone visiiditasu, on siiski suur: tasu jääb samaks alla 19-aastastel ja üle 63-aastastel, alla aastaste laste emadel, töövõimetutel, töötutel, toimetulekutoetuse saajatel ja pensionäridel.
Kahekordset visiiditasu võib küsida neilt patsientidelt, kes ei ilmu kokkulepitud ajal vastuvõtule või tühistavad oma aja vähem kui ööpäeva enne vastuvõtuaega.
Perearsti vastuvõtt on jätkuvalt visiiditasuta.
Läänemaa haigla õendusjuhi Marju Lepmetsa sõnul pole oodata, et visiiditasu muutumine töökorralduses muutusi k
2
Libedus annab haiglale tööd
[caption id="attachment_441420" align="alignnone" width="1920"]
Läänemaa haiglas tuleb praegu tavapärasest rohkem kipse panna. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Mitu päeva kestnud libedus, on Läänemaa haigla erakorralise meditsiini osakonnale (EMO) tööd juurde andnud.
„Traumaga patsientide hulk on suurenenud,” ütles h
Läänemaa haiglas tuleb praegu tavapärasest rohkem kipse panna. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Mitu päeva kestnud libedus, on Läänemaa haigla erakorralise meditsiini osakonnale (EMO) tööd juurde andnud.
„Traumaga patsientide hulk on suurenenud,” ütles h
Aastavahetus möödus Läänemaal rahulikult
[caption id="attachment_440415" align="alignnone" width="1280"]
Aastavahetus. Foto: Andra Kirna[/caption]
Politsei, päästjate ja meedikute sõnul möödus tänavune aastavahetus erakordselt rahulikult ja ühtegi aastavahetusega seotud sündmust polnud.
Küll aga pidas politsei jõuludest uue aastani toimunud reidide käigus kinni seitse joobes juhti, kellest nelja joove oli kriminaalne. „Isegi üks on palju,” ütles Haapsalu politseijaoskonna juht Andrei Taratuhin.
Kokku pani Haapsalu politsei reidide käigus puhuma ligi tuhat autojuhti. Lisaks reididele tuvastas politsei joobes juhte ka pisteliselt. Üks selline oli 31. d
Aastavahetus. Foto: Andra Kirna[/caption]
Politsei, päästjate ja meedikute sõnul möödus tänavune aastavahetus erakordselt rahulikult ja ühtegi aastavahetusega seotud sündmust polnud.
Küll aga pidas politsei jõuludest uue aastani toimunud reidide käigus kinni seitse joobes juhti, kellest nelja joove oli kriminaalne. „Isegi üks on palju,” ütles Haapsalu politseijaoskonna juht Andrei Taratuhin.
Kokku pani Haapsalu politsei reidide käigus puhuma ligi tuhat autojuhti. Lisaks reididele tuvastas politsei joobes juhte ka pisteliselt. Üks selline oli 31. d
Jaanipühad möödusid suuremate vahejuhtumiteta
[caption id="attachment_428169" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu jaanituli. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Politseile, päästjatele ja haiglale möödusid jaanipühad tavapäraselt töiselt.
Terve jaaninädala kontrollis politsei reidide käigus 1460 sõidukijuhi kainust. Neist neljal tuvastas politsei alkoholi tarvitamise tunnused ja alustas väärteomenetlust. Pühade ajal ehk 21.-24.juunil kontrollis politsei ligi 550 juhi kainust ja neil päevil kontrollitud juhid olid kõik kained.
Haapsalu jaanituli. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Politseile, päästjatele ja haiglale möödusid jaanipühad tavapäraselt töiselt.
Terve jaaninädala kontrollis politsei reidide käigus 1460 sõidukijuhi kainust. Neist neljal tuvastas politsei alkoholi tarvitamise tunnused ja alustas väärteomenetlust. Pühade ajal ehk 21.-24.juunil kontrollis politsei ligi 550 juhi kainust ja neil päevil kontrollitud juhid olid kõik kained. 
Haapsalus alustas vastuvõtte vaimse tervise õde
content/uploads/2017/12/Läänemaa-haigla.jpg">
Läänemaa haigla. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Sellest kuust võtab Läänemaa haiglas vastu vaimse tervise õde Sirje Malm, kelle juures saavad vaimse tervise probleemidega kimpus olevad inimesed esimesed nõuanded.
Malm selgitas, et vaimse tervise õe töö on vaimse tervise probleemidega inimeste nõustamine, terviseseisundi ja terviseriskide hindamine. „Samuti nõustab vaimse tervise õde patsienti ja tema lähedasi psüühikahäire põhiselt ning annab vajadusel soovituse järgmise spetsialisti poole pöördumiseks,” ütles Malm.
Läänemaa haigla õendusjuhi Marju Lepmetsa sõnul on kliiniline psühholoogi ja psühhiaatri poole pöördumiseks raske aega saada, kuid oskus nõustada ja teeotsale aidata on olemas ka vaimse tervise õel, kelle vastuvõtule on praegu võimalik kiiresti pääseda.
Läänemaa haigla. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Sellest kuust võtab Läänemaa haiglas vastu vaimse tervise õde Sirje Malm, kelle juures saavad vaimse tervise probleemidega kimpus olevad inimesed esimesed nõuanded.
Malm selgitas, et vaimse tervise õe töö on vaimse tervise probleemidega inimeste nõustamine, terviseseisundi ja terviseriskide hindamine. „Samuti nõustab vaimse tervise õde patsienti ja tema lähedasi psüühikahäire põhiselt ning annab vajadusel soovituse järgmise spetsialisti poole pöördumiseks,” ütles Malm.
Läänemaa haigla õendusjuhi Marju Lepmetsa sõnul on kliiniline psühholoogi ja psühhiaatri poole pöördumiseks raske aega saada, kuid oskus nõustada ja teeotsale aidata on olemas ka vaimse tervise õel, kelle vastuvõtule on praegu võimalik kiiresti pääseda. 
Pühade ajal välkusid noad
[caption id="attachment_416992" align="alignnone" width="1920"]
Kolme ohvriga pussitamine tõi esmaspäeva hilisõhtul kohale nii politsei, kiirabi kui ka päästjad. Foto: erakogu[/caption]
Tänavused jõulud tõid Haapsalus politseile tavapärasest rohkem tööd – pühade ajal toimus kaks pussitamist, milles sai viga kokku neli inimest.
Esimese pussitamise kohta sai politsei teate laupäeva ööl vastu pühapäeva kella 1 paiku. Politseile anti teada, et Haapsalu kortermajas lõi 48aastane naine noaga tuttavat 23aastast meest. Kiirabi viis mehe haiglasse ja politseinikud pidasid naise kahtlustatavana kinni.
25. detsembril õhtul kella 23 ajal sai politsei teate järjekordsest pussitamisest. Haapsalu kortermajas lõi 46aastane mees ühise joomingu käigus tekkinud konflikti tõttu noaga 36aastast meest. Ohver sai raskelt viga ja viidi haiglasse. Kergemaid vigastusi said ka samas korteris olnud 51aastane ja 36aastane naine. Politsei pidas noaga kaaslast haavanud mehe kahtlustatavana kinni.
Kolme ohvriga pussitamine tõi esmaspäeva hilisõhtul kohale nii politsei, kiirabi kui ka päästjad. Foto: erakogu[/caption]
Tänavused jõulud tõid Haapsalus politseile tavapärasest rohkem tööd – pühade ajal toimus kaks pussitamist, milles sai viga kokku neli inimest.
Esimese pussitamise kohta sai politsei teate laupäeva ööl vastu pühapäeva kella 1 paiku. Politseile anti teada, et Haapsalu kortermajas lõi 48aastane naine noaga tuttavat 23aastast meest. Kiirabi viis mehe haiglasse ja politseinikud pidasid naise kahtlustatavana kinni.
25. detsembril õhtul kella 23 ajal sai politsei teate järjekordsest pussitamisest. Haapsalu kortermajas lõi 46aastane mees ühise joomingu käigus tekkinud konflikti tõttu noaga 36aastast meest. Ohver sai raskelt viga ja viidi haiglasse. Kergemaid vigastusi said ka samas korteris olnud 51aastane ja 36aastane naine. Politsei pidas noaga kaaslast haavanud mehe kahtlustatavana kinni. 