Silt: Lihula sammas
4
Mati Mandel: Lihula sambast
[caption id="attachment_101747" align="alignnone" width="800"]
Mati Mandel[/caption]
Kui püstolkuulipildujaga relvastatud Wehrmachti mundris mehe bareljeef omal ajal Lihula kalmistul avati, kutsus tolleaegne Lihula vallavanem Tiit Madisson ka minu avamisele esinema. Kõne ma seal küll pidasin, kuid ilmselt mitte päris sellise, mida vallavanem oli oodanud. Ma ütlesin, et enne taolise mälestusmärgi püstitamist oleks tulnud ära teha ulatuslik selgitustöö. Lausa rahvusvahelises mõttes. Tulnuks korraldada konverents, üllitada selgitavad trükised.
Mida ma sellega mõtlesin? Aga seda, et mitmetel Euroopa rahvastel on Saksa mundris mehega meist hoopis erinev kogemus. Meie kogesime nii Nõukogude kui ka Saksa okupatsiooni, mõned teised vaid Saksa oma. Teised rahvad said võidelda oma maa sõjameeste mundrites, meie vaid võõrastes. Nemad sõdisid vabatahtlikena oma maa eest, Eesti mehed polnud enamikus vabatahtlikud, vaid mobiliseeritud, ühed Punaarmeesse, teised Saksa sõjaväkke.
Ega minu ega teistegi esinejate kõnede sisu seal kuju avamisel eriti tähele pandud, kõik kokkutulnud olid toimuvast endast lihtsalt nii suures eufoorias. Madisson siiski mainis, et temal pole sellise selgitustöö jaoks küll aega ega võimalusi.
Mati Mandel[/caption]
Kui püstolkuulipildujaga relvastatud Wehrmachti mundris mehe bareljeef omal ajal Lihula kalmistul avati, kutsus tolleaegne Lihula vallavanem Tiit Madisson ka minu avamisele esinema. Kõne ma seal küll pidasin, kuid ilmselt mitte päris sellise, mida vallavanem oli oodanud. Ma ütlesin, et enne taolise mälestusmärgi püstitamist oleks tulnud ära teha ulatuslik selgitustöö. Lausa rahvusvahelises mõttes. Tulnuks korraldada konverents, üllitada selgitavad trükised.
Mida ma sellega mõtlesin? Aga seda, et mitmetel Euroopa rahvastel on Saksa mundris mehega meist hoopis erinev kogemus. Meie kogesime nii Nõukogude kui ka Saksa okupatsiooni, mõned teised vaid Saksa oma. Teised rahvad said võidelda oma maa sõjameeste mundrites, meie vaid võõrastes. Nemad sõdisid vabatahtlikena oma maa eest, Eesti mehed polnud enamikus vabatahtlikud, vaid mobiliseeritud, ühed Punaarmeesse, teised Saksa sõjaväkke.
Ega minu ega teistegi esinejate kõnede sisu seal kuju avamisel eriti tähele pandud, kõik kokkutulnud olid toimuvast endast lihtsalt nii suures eufoorias. Madisson siiski mainis, et temal pole sellise selgitustöö jaoks küll aega ega võimalusi. 
Lihula mälestuskivi mälestuskivi tuleb taas volikogu lauale
[caption id="attachment_247225" align="aligncenter" width="900"]
Mullu 28. augustil paigaldati Lihula kalmistule vundament, et sellele 2. veebruaril paariks tunniks püstitada 2004. aastal teisaldatud mälestuskivi mälestuskivi. Foto: Eduard Laur [/caption]
Lääneranna volikogu hakkab 22. augustil arutlema Lihulas mälestuskivi mälestuskivi paigaldamise üle.
“Lääneranna vald sai ühelt MTÜlt taotluse mälestuskivi mälestuskivi üles panna 20. augustil,” ütles volikogu esimees Arno Peksar. Kirja üle arutleti 25. juulil toimunud erakorralisel volikogu istungil päevakorraväliselt.
Mullu 28. augustil paigaldati Lihula kalmistule vundament, et sellele 2. veebruaril paariks tunniks püstitada 2004. aastal teisaldatud mälestuskivi mälestuskivi. Foto: Eduard Laur [/caption]
Lääneranna volikogu hakkab 22. augustil arutlema Lihulas mälestuskivi mälestuskivi paigaldamise üle.
“Lääneranna vald sai ühelt MTÜlt taotluse mälestuskivi mälestuskivi üles panna 20. augustil,” ütles volikogu esimees Arno Peksar. Kirja üle arutleti 25. juulil toimunud erakorralisel volikogu istungil päevakorraväliselt. 
EKRE tahab Lihula samba taas püsti panna
[caption id="attachment_277238" align="alignnone" width="3072"]
Samba avamine 20. augustil 2004. Saksa sõjaväes teeninud eestlaste ausammas ärritas nii kodu- kui ka välismaal inimesi, kes nägid selles natside ülistamist. Foto Arvo Tarmula[/caption]
EKRE on väge täis ning tahab 15 aastat tagasi teisaldatud Lihula samba taas püsti panna.
EKRE esindaja Lääneranna volikogus Meelis Malk päris enne jaanipühi vallavalitsuselt aru, kas vallavalitsuses on võimalik tõendada, et mälestuskivi infotahvel kuulub Lihula valla õigusjärgsele omavalitsusele Lääneranna vallale.
Eile teatas Lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets Malgale saadetud vastuses, et praegu ei saa mälestuskivi tahvli vallale kuulumist ei kinnitada ega ka ümber lükata. „Lääneranna vallavalitsusel ei ole seda millegagi tõestada,” tõdes Pikkmets.
Samba avamine 20. augustil 2004. Saksa sõjaväes teeninud eestlaste ausammas ärritas nii kodu- kui ka välismaal inimesi, kes nägid selles natside ülistamist. Foto Arvo Tarmula[/caption]
EKRE on väge täis ning tahab 15 aastat tagasi teisaldatud Lihula samba taas püsti panna.
EKRE esindaja Lääneranna volikogus Meelis Malk päris enne jaanipühi vallavalitsuselt aru, kas vallavalitsuses on võimalik tõendada, et mälestuskivi infotahvel kuulub Lihula valla õigusjärgsele omavalitsusele Lääneranna vallale.
Eile teatas Lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets Malgale saadetud vastuses, et praegu ei saa mälestuskivi tahvli vallale kuulumist ei kinnitada ega ka ümber lükata. „Lääneranna vallavalitsusel ei ole seda millegagi tõestada,” tõdes Pikkmets. 
Lihula samba mälestuskoosolekul osales umbes 300 inimest
EKRE korraldatud mälestuskoosolekul täna Lihula kalmistul osales umbes 300 inimest. Kella kuuest kaheksani õhtul kestnud koosoleku meeleolu oli rahulik, kaheks tunniks paigaldati kalmistule Lihula samba mälestusplaat - koopia seal kunagi mõned päevad seisnud sambast, mille lasi Juhan Partsi valitsus 2. septembril 14 aastat tagasi maha võtta.
Kohal olid EKRE juht Mart Helme ja juhtliikmed Henn Põlluaas, Jaak Madison, Ruuben Kaalep jt ning kunagine Lihula vallavanem Tiit Madisson, kelle algatusel sammas omal ajal paigaldati, samuti praegune Lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets.