Silt: lääneranna koolireform
Riigikohus arutab avalikult Lääneranna koolide sulgemise õiguspärasust
[caption id="attachment_422825" align="alignnone" width="1216"]
Vaikiv meeleavaldus: Lihulas Jaama tänaval Lääneranna vallamaja ees seisis volikogu istungi ajal kümmekond koolilauda ja tooli, sümboliseerimaks tühjaks jäänud maakoole. Foto: Kaarel Kaisel[/caption]
Kolmapäeval arutab Riigikohus avalikul istungil Lääneranna koolide sulgemise õiguspärasust.
10 algavat avalikku istungit saab jälgida nii veebi vahendusel kui ka Tartus kohapeal.
Lääneranna
Vaikiv meeleavaldus: Lihulas Jaama tänaval Lääneranna vallamaja ees seisis volikogu istungi ajal kümmekond koolilauda ja tooli, sümboliseerimaks tühjaks jäänud maakoole. Foto: Kaarel Kaisel[/caption]
Kolmapäeval arutab Riigikohus avalikul istungil Lääneranna koolide sulgemise õiguspärasust.
10 algavat avalikku istungit saab jälgida nii veebi vahendusel kui ka Tartus kohapeal.
Lääneranna 
Juhtkiri: reformi kasu ja kahju
Lääneranna valla lastest käib kolmandik mõnes teises omavalitsuses koolis. Tegelikult on see normaalne, et kõik lapsed enda kodukohas koolis ei käi ja see kehtib isegi Tallinna puhul, kus ometi on kõik kooliastmed ja -vormid hulgi saadaval. Põhjuseid, miks keegi kodukoha koolis käia ei saa, on mitu. Aga Läänerannas on mujal koolis käijate protsent üks suuremaid. Ja ka põhjuste seas on üks selline, mida mujal naljalt ei kohta: trots.
Trotsist Lääneranna koolireformi vastu saadavad valla teise suurema asula Virtsu lapsevanemad oma lapsed iga pä
Lääneranna maksab koolireformile lõivu
[caption id="attachment_447053" align="alignnone" width="1216"] Mullu kevadel korraldasid elanikud Lääneranna vallamaja ees vaikiva meeleavalduse, protestimaks koolide ühendamise vastu Lääneranna gümnaasiumiks. Foto: Kaarel Kaisel[/caption]
Lääneranna vald kaotab aastas kümneid tuhandeid eurosid, sest koolireformist räsitud lapsevanemad panevad oma järglased mujale kooli.
Kaks aastat tagasi kuueklassiliseks kärbitud Varbla kool on kaotanud koolireformile kümmekond last, kes võiksid käia seal 1.–6. klassis, aga õpivad hoopis naaberomavalitsuses Tõstamaal või mujal. „Trotsist vallavõimu vastu. Et kui teie tegite meile nii, siis meie võtame lapsed ja viime mujale,” ütles Varbla elanik ja kunagine Varbla kooli õpetaja Monika Hale Lääne Elule.
Kui Lääneranna vallavalitsus lootis koole kärp
Mullu kevadel korraldasid elanikud Lääneranna vallamaja ees vaikiva meeleavalduse, protestimaks koolide ühendamise vastu Lääneranna gümnaasiumiks. Foto: Kaarel Kaisel[/caption]
Lääneranna vald kaotab aastas kümneid tuhandeid eurosid, sest koolireformist räsitud lapsevanemad panevad oma järglased mujale kooli.
Kaks aastat tagasi kuueklassiliseks kärbitud Varbla kool on kaotanud koolireformile kümmekond last, kes võiksid käia seal 1.–6. klassis, aga õpivad hoopis naaberomavalitsuses Tõstamaal või mujal. „Trotsist vallavõimu vastu. Et kui teie tegite meile nii, siis meie võtame lapsed ja viime mujale,” ütles Varbla elanik ja kunagine Varbla kooli õpetaja Monika Hale Lääne Elule.
Kui Lääneranna vallavalitsus lootis koole kärpRiigikohus võttis Lääneranna väikekoolide kaebused menetlusse
[caption id="attachment_422825" align="alignnone" width="1216"] Vaikiv meeleavaldus: Lihulas Jaama tänaval Lääneranna vallamaja ees seisis volikogu istungi ajal kümmekond koolilauda ja tooli, sümboliseerimaks tühjaks jäänud maakoole. Foto: Kaarel Kaisel[/caption]
Riigikohus tegi teisipäeval otsuse, et võtab Metsküla, Virtsu ja Koonga lapsevanemate kaebused menetlusse.
Virtsu kooli lapsevanemate esindaja, vandeadvokaat Allar Jõks peab otsust märgiliseks. „Riigikohtu 32aastase tegutsemisaja jooksul on see esimene kord, kui kohus võtab selgitada kodulähedaste koolide sulgemise õiguslikke piire,“ ütles Jõks Lääne Elule täna.
Jõksi sõnul pole mõtet kulutada aega ennustamisele, millise otsuse riigikohus langetab. „Kindlasti võidab sellest vaidlusest Eesti haridusmaastik,“ märkis Jõks.
Kuivõrd sügisel valitakse kohalikke volikogusid, siis võimaldab Lääneranna koolivaidlus Jõksi hinnangul valimiste eel hoida fookuses kohaliku võimu hariduspoliitilisi otsuseid. „See võimal
Vaikiv meeleavaldus: Lihulas Jaama tänaval Lääneranna vallamaja ees seisis volikogu istungi ajal kümmekond koolilauda ja tooli, sümboliseerimaks tühjaks jäänud maakoole. Foto: Kaarel Kaisel[/caption]
Riigikohus tegi teisipäeval otsuse, et võtab Metsküla, Virtsu ja Koonga lapsevanemate kaebused menetlusse.
Virtsu kooli lapsevanemate esindaja, vandeadvokaat Allar Jõks peab otsust märgiliseks. „Riigikohtu 32aastase tegutsemisaja jooksul on see esimene kord, kui kohus võtab selgitada kodulähedaste koolide sulgemise õiguslikke piire,“ ütles Jõks Lääne Elule täna.
Jõksi sõnul pole mõtet kulutada aega ennustamisele, millise otsuse riigikohus langetab. „Kindlasti võidab sellest vaidlusest Eesti haridusmaastik,“ märkis Jõks.
Kuivõrd sügisel valitakse kohalikke volikogusid, siis võimaldab Lääneranna koolivaidlus Jõksi hinnangul valimiste eel hoida fookuses kohaliku võimu hariduspoliitilisi otsuseid. „See võimal
29
Virtsu lapsevanemad plaanivad koostööd Metsküla kooliga
[caption id="attachment_437705" align="alignnone" width="1920"]
Virtsu kool. Foto: Henrik Raave[/caption]
Virtsu lapsevanemad plaanivad tuleval sügisel avada Virtsus viienda klassi koostöös Metsküla erakooliga, teatasid Virtsu kooli lapsevanemad.
Oktoobris toimus kohtumine Lääneranna volikogu esimehe Armand Reinmaaga ja jutuks tuli Virtsu lastevanemate mure Virtsus tuleval kevadel lõpetava neljanda klassi õpilaste edasise koolitee pärast. Virtsu kooli 5.-9. klass suleti volikogu otsusega poolteist aastat tagasi. Hoolimata riigi toetusest 6-klassilistele kodulähedastele munitsipaalkoolidele ei ole Lääneranna vald tahtnud seda võimal
Virtsu kool. Foto: Henrik Raave[/caption]
Virtsu lapsevanemad plaanivad tuleval sügisel avada Virtsus viienda klassi koostöös Metsküla erakooliga, teatasid Virtsu kooli lapsevanemad.
Oktoobris toimus kohtumine Lääneranna volikogu esimehe Armand Reinmaaga ja jutuks tuli Virtsu lastevanemate mure Virtsus tuleval kevadel lõpetava neljanda klassi õpilaste edasise koolitee pärast. Virtsu kooli 5.-9. klass suleti volikogu otsusega poolteist aastat tagasi. Hoolimata riigi toetusest 6-klassilistele kodulähedastele munitsipaalkoolidele ei ole Lääneranna vald tahtnud seda võimal
Kristjan Korsten: oleks aus, kui vallavalitsus ei müüks Virtsu koolimaja enne valimisi
[caption id="attachment_312934" align="alignnone" width="1024"]
Virtsu kool. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna vallavolikogu koalitsioon ei ole saanud valijatelt mandaati ei sellise koolireformi jaoks, nagu nüüdseks on tehtud, ega ka sellise kultuuriasutuste reformi jaoks, nagu nüüdseks on tehtud.
2021. aasta kohaliku omavalitsuse valimised ülekaalukalt võitnud Lääneranna valimisliit saavutas sellise tulemuse muuhulgas lubadustega: „Varblasse, Koongasse ja Virtsusse kavandame multifunktsionaalsed hooned. Kõmsi, Lõpe ja Metsküla koolis jätkame alghariduse andmist.“ (allikas: valimisliidu veebilehe esileht aadressil lrvl.ee)
Virtsu on Lääneranna vallas suuruselt teine ja arengupotentsiaalilt küllap esimene asula. Virtsu arengut soodustavad asukoht ja aktiivne kogukond. Kuni 2023. aastani oli Virtsus valla parim põhikool. Koolireformi käigus muudeti see neljaklassiliseks.
Arvestades Virtsu arengupotentsiaali ning haridus- ja teadusministeeriumi toetust kuueklassilistele maakoolidele, on selline asjade käik mõistusevastane. Adekvaatset põhjust ei ole, miks Virtsus ei võiks olla kuueklassiline kool. Võib-olla on sellel aga ebaadekvaatne põhjus.
Juba aastaid ringleb Lääneranna vallas veendumus, et Virtsu koolimaja saatus on ammu otsustatud ja sinna tuleb hooldekodu, millega olevat isiklikult seotud üks vallavolikogu mõjukas liige. Me ei tea, kas see on tõsi, võibolla tulevik näitab. Tõsi on aga see, et niimoodi Lääneranna vallas palju inimesi arvab.
Kui hüpotees peab paika, siis küllap see seletab, miks tegi vallavolikogu Virtsu kooli neljaklassiliseks, kuigi see objektiivseid asjaolusid kaaludes on arusaamatu. Seletus on see, et neli klassi mahub ära ka Virtsu lasteaia majja, aga kuus klassi ei mahu. Kui Virtsu kool on neljaklassiline, saab Virtsu koolimaja ära müüa.
Virtsu kool. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna vallavolikogu koalitsioon ei ole saanud valijatelt mandaati ei sellise koolireformi jaoks, nagu nüüdseks on tehtud, ega ka sellise kultuuriasutuste reformi jaoks, nagu nüüdseks on tehtud.
2021. aasta kohaliku omavalitsuse valimised ülekaalukalt võitnud Lääneranna valimisliit saavutas sellise tulemuse muuhulgas lubadustega: „Varblasse, Koongasse ja Virtsusse kavandame multifunktsionaalsed hooned. Kõmsi, Lõpe ja Metsküla koolis jätkame alghariduse andmist.“ (allikas: valimisliidu veebilehe esileht aadressil lrvl.ee)
Virtsu on Lääneranna vallas suuruselt teine ja arengupotentsiaalilt küllap esimene asula. Virtsu arengut soodustavad asukoht ja aktiivne kogukond. Kuni 2023. aastani oli Virtsus valla parim põhikool. Koolireformi käigus muudeti see neljaklassiliseks.
Arvestades Virtsu arengupotentsiaali ning haridus- ja teadusministeeriumi toetust kuueklassilistele maakoolidele, on selline asjade käik mõistusevastane. Adekvaatset põhjust ei ole, miks Virtsus ei võiks olla kuueklassiline kool. Võib-olla on sellel aga ebaadekvaatne põhjus.
Juba aastaid ringleb Lääneranna vallas veendumus, et Virtsu koolimaja saatus on ammu otsustatud ja sinna tuleb hooldekodu, millega olevat isiklikult seotud üks vallavolikogu mõjukas liige. Me ei tea, kas see on tõsi, võibolla tulevik näitab. Tõsi on aga see, et niimoodi Lääneranna vallas palju inimesi arvab.
Kui hüpotees peab paika, siis küllap see seletab, miks tegi vallavolikogu Virtsu kooli neljaklassiliseks, kuigi see objektiivseid asjaolusid kaaludes on arusaamatu. Seletus on see, et neli klassi mahub ära ka Virtsu lasteaia majja, aga kuus klassi ei mahu. Kui Virtsu kool on neljaklassiline, saab Virtsu koolimaja ära müüa. 
Koonga kooli õiguskaitse jõudis riigikohtusse
[caption id="attachment_356542" align="alignnone" width="1434"]
Koonga kool. Foto: Google[/caption]
Riigikohtu pressiesindaja Sandra Sommer kinnitas Lääne Elule, et riigikohus võttis menetlusse Koonga kooli lapsevanemate määruskaebuse.
„Riigikohtuni jõudis määruskaebus, millega palutakse esialgset õiguskaitset. Palutakse peatada kooli ümberkorraldamine kohtuvaidluse lõpuni,“ ütles Sommer.
Koonga kool. Foto: Google[/caption]
Riigikohtu pressiesindaja Sandra Sommer kinnitas Lääne Elule, et riigikohus võttis menetlusse Koonga kooli lapsevanemate määruskaebuse.
„Riigikohtuni jõudis määruskaebus, millega palutakse esialgset õiguskaitset. Palutakse peatada kooli ümberkorraldamine kohtuvaidluse lõpuni,“ ütles Sommer. 
Vald takistab Metsküla erakooli asutamist
[caption id="attachment_413954" align="alignnone" width="1920"]
Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Lääneranna vallavalitsus ignoreerib Metsküla erakooli asutajate soovi arutada kohalikule omavalitsusele kuuluva koolimaja rendilepingu tingimusi.
„See on puhas kius,“ ütles Metsküla koolijuht ja erakooli asutava MTÜ Metsküla Kool liige Pille Kaisel neljapäeval Lääne Elule. Paar tundi enne seda oli Lääneranna vallavolikogu keeldunud Metsküla koolimaja rendilepingut arutamast.
„Majanduskomisjon arutas erinevaid kirju. Meil ei olnud ühist seisukohta,“ ütles Lääneranna vallavolikogu majanduskomisjoni esimees Hardi Pikkmets istungil. – „Majanduskomisjon seisukohta kujundanud ei ole. Mida me siin arutame,“ märkis Lääneranna vallavolikogu esimees, vandeadvokaat Armand Reinmaa. Vallavolikogu otsustas, et lepingut arutatakse kuu aja pärast.
Kohaliku omavalitsuse veskid jahvatavadki aeglaselt, aga rendilepinguga on kiire: et koolitusluba saada, peab olema hoone, kus kooli pidada ja seda tuleb haridus- ja teadusministeeriumile tõendada lepinguga.
Koolitusloa taotlus tuli sisse anda 1. aprilliks, mida aga pole, on leping. Metsküla kultuuriühing on püüdnud lepingut sõlmida mullu sügisest peale, aga see pole õnnestunud. Kõigepealt leidis vallavalitsus, et lepingu võib sõlmida, aga kooli seal pidada ei tohi. Läbirääkimised venisid kuude kaupa. 28. märtsi istungil otsustas volikogu, et lapsevanematel tuleb maksta renti: 500 eurot sisustuse ja 500 hoone eest. Lapsevanematele tuli see nagu välk selgest taevast, sest seni rendist juttu ei olnud.
Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Lääneranna vallavalitsus ignoreerib Metsküla erakooli asutajate soovi arutada kohalikule omavalitsusele kuuluva koolimaja rendilepingu tingimusi.
„See on puhas kius,“ ütles Metsküla koolijuht ja erakooli asutava MTÜ Metsküla Kool liige Pille Kaisel neljapäeval Lääne Elule. Paar tundi enne seda oli Lääneranna vallavolikogu keeldunud Metsküla koolimaja rendilepingut arutamast.
„Majanduskomisjon arutas erinevaid kirju. Meil ei olnud ühist seisukohta,“ ütles Lääneranna vallavolikogu majanduskomisjoni esimees Hardi Pikkmets istungil. – „Majanduskomisjon seisukohta kujundanud ei ole. Mida me siin arutame,“ märkis Lääneranna vallavolikogu esimees, vandeadvokaat Armand Reinmaa. Vallavolikogu otsustas, et lepingut arutatakse kuu aja pärast.
Kohaliku omavalitsuse veskid jahvatavadki aeglaselt, aga rendilepinguga on kiire: et koolitusluba saada, peab olema hoone, kus kooli pidada ja seda tuleb haridus- ja teadusministeeriumile tõendada lepinguga.
Koolitusloa taotlus tuli sisse anda 1. aprilliks, mida aga pole, on leping. Metsküla kultuuriühing on püüdnud lepingut sõlmida mullu sügisest peale, aga see pole õnnestunud. Kõigepealt leidis vallavalitsus, et lepingu võib sõlmida, aga kooli seal pidada ei tohi. Läbirääkimised venisid kuude kaupa. 28. märtsi istungil otsustas volikogu, et lapsevanematel tuleb maksta renti: 500 eurot sisustuse ja 500 hoone eest. Lapsevanematele tuli see nagu välk selgest taevast, sest seni rendist juttu ei olnud. 
Raul Oberschneider: külakool on enamat kui hariduse andmine
[caption id="attachment_423358" align="alignnone" width="1920"]
Raul Oberschneider, Lääneranna vallavolikogu liige. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Olen viiel korral esitanud Lääneranna vallavolikogule eelnõu, mis annaks võimaluse Metsküla kooli munitsipaalkoolina pidada. Iga kord, kui olen eelnõu esitanud, on selleks ka põhjus olnud.
Ma ei ole eelnõusid esitades mõelnud hääletustulemusele, vaid sellele, kui palju vaeva on nähtud külakoolide säilimise nimel. Mõtlesin kui kohalik poliitik, kes peaks teenima oma valijaid, mitte lähtuma niivõrd näilisest paratamatusest, milleks on justkui linnastumine. Linnastumine, mille tulemusena maapiirkonnad hääbuvad.
Raul Oberschneider, Lääneranna vallavolikogu liige. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Olen viiel korral esitanud Lääneranna vallavolikogule eelnõu, mis annaks võimaluse Metsküla kooli munitsipaalkoolina pidada. Iga kord, kui olen eelnõu esitanud, on selleks ka põhjus olnud.
Ma ei ole eelnõusid esitades mõelnud hääletustulemusele, vaid sellele, kui palju vaeva on nähtud külakoolide säilimise nimel. Mõtlesin kui kohalik poliitik, kes peaks teenima oma valijaid, mitte lähtuma niivõrd näilisest paratamatusest, milleks on justkui linnastumine. Linnastumine, mille tulemusena maapiirkonnad hääbuvad. 
Lääneranna vald liitis kõik viis kooli
[caption id="attachment_421897" align="alignnone" width="1920"] Uuest õppeaastast on Lääneranna vallas vaid üks kool. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna vallavolikogu otsusega tegutseb 1400 km² suuruses kohalikus omavalitsuses sügisest üks kool: Lääneranna gümnaasium õppekohtadega Virtsus, Kõmsil, Koongas ja Varblas.
Virtsus saavad lapsed õppida neljanda, Kõmsil, Koongas ja Varblas kuuenda klassi lõpuni.
Kuigi koolide hoolekogud peale Lihula liitmist ei toetanud, võttis volikogu läinud neljapäeval otsuse 11 poolt- ja viie vastuhäälega vastu.
Uuest õppeaastast on Lääneranna vallas vaid üks kool. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna vallavolikogu otsusega tegutseb 1400 km² suuruses kohalikus omavalitsuses sügisest üks kool: Lääneranna gümnaasium õppekohtadega Virtsus, Kõmsil, Koongas ja Varblas.
Virtsus saavad lapsed õppida neljanda, Kõmsil, Koongas ja Varblas kuuenda klassi lõpuni.
Kuigi koolide hoolekogud peale Lihula liitmist ei toetanud, võttis volikogu läinud neljapäeval otsuse 11 poolt- ja viie vastuhäälega vastu.