Silt: Läänemaa Ühisgümnaasium

[caption id="attachment_363548" align="alignnone" width="2000"] Enim medaliste on Läänemaa ühisgümnaasiumis. Foto: Andra Kirna[/caption] Enim medaleid, kümme kuld- ja 17 hõbemedalit, saavad Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilased. „Ja 74 pronksmedalit,“ ütles LÜGi direktor Iro naljatledes, viidates ülejäänud lõpetajatele.

[caption id="attachment_363548" align="aligncenter" width="2000"] Läänemaa ühisgümnaasium on 2022. aasta kool. Foto: Andra Kirna[/caption] Läänemaa ühisgümnaasiumi 10. klassis loodab sügisel õpinguid jätkata 124 noort, vastu võetakse 90 ringis.

[caption id="attachment_396452" align="alignnone" width="1000"] Läänemaa ühisgümnaasiumi ajaleht Sinisulg. Foto: Läänemaa ühisgümnaasium[/caption] Läänemaa ühisgümnaasiumi ajaleht Sinisulg valiti Õhtulehe korraldatud konkursil Eesti seitsme parema koolilehe sekka. „Ma küll ei uskunud, et sealt midagi tuleb, aga võta näpust,“ ütles Läänemaa ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Brock Lääne Elule. Kuigi nõuti ühte, saatsid lapsed konkursile kaks numbrit lehte, sest ei suutnud valida.

[gallery ids="391981,391983,391985,391987,391989,391992,391994,391996,391998,392000,392002,392004,392006,392010,392012,392014,392016,392018,392020,392023,392025,392027,392029,392031"] Malle-Liisa Raigla fotod Esmaspäeval andis president Kersti Kaljulaid Läänemaa ühisgümnaasiumis üle esseekonkursi „Sõna jõud ja keele vägi” endanimelise fondi eriauhinna, mille sai 10. klassi õpilane Marlen Makarov. President Kersti Kaljulaidi fond andis 300 eurot esseele, mis kõige paremini kirjeldab sõna jõudu meie ühiskonna haavatavamate gruppide õiguste eest seismisel. Makarovi essee „Naiste sõna on naiste jõud” keskendus soolisele ebavõrdsusele. Peale Makarovi osalesid konkursil veel kaks Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilast, Mia Krips ja Emily Laurmann, kellele Kaljulaid andis tänukirja. Lisaks fondi auhinnale annab Toimetaja tõlkebüroo kolmele parimale esseekonkursil osalejale rahalise auhinna.

[gallery ids="391600,391599,391601,391602,391603,391604,391605,391606,391607,391608,391609,391610,391611,391612,391613,391614,391615,391617,391618,391619,391622,391623,391624,391625,391626,391627,391628,391629,391630,391631,391632,391634,391635,391636,391637,391638,391639,391640"] Näituse "Jäljed" avamine linnagaleriis. Fotod Andra Kirna. Kolmapäeva õhtul avati Haapsalu linnagaleriis Haapsalu kunstikooli ja Läänemaa ühisgümnaasiumi loovkunstikursuse õpilaste näitus “Jäljed”.

[caption id="attachment_391252" align="alignnone" width="2000"] Kalle Lõuna. Andra Kirna foto[/caption] Tänavu sai Andres Ammase stipendiumi Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Kalle Lõuna – Läänemaa kooliajaloolane, LÜGi muuseumi hoidja ja mälumänguentusiast. Andres Ammase stipendium, mille hiljuti said, on tunnustus Läänemaal tehtud töö eest. Pärit olete hoopis Mulgimaalt. Kuidas käib kodunemine uues kohas? Läänemaastumine. See on väga pikaajaline protsess. Kodukandiga jääb inimlikke suhteid iga päevaga vähemaks, inimesed lihtsalt lahkuvad meie hulgast. Ometi on killuke mu südamest ikkagi seal. Nüüdseks olen Läänemaal juba kaua elanud, õpetanud siin sadu lapsi, töötanud koos põnevate kolleegidega ja järk-järgult sulandudki siia. Ma ei oskagi öelda, mis hetkest ma julgesin enda kohta öelda, et ma olen Haapsalu inimene või läänemaalane. Ega ma tea, võibolla ei saa ma kohaliku jaoks iialgi Haapsalu inimeseks. Kooli ja kooliajaloo koha pealt annab aga see, et ma pole siit pärit, siiski teatud eelise. Ma ei teadnud ju midagi ega saa sellepärast usaldada oma mälu. Pean kõike uurima, küsima, välja selgitama. Ja mul on lihtsam olla objektiivne. Ei ole konkreetse õpetaja tunnis istunud, vaimustunud, igavlenud või tundnud mingit emotsiooni tema suhtes. Ka puuduvad mul eelkäijate eelarvamused. Andres Ammasega olen küll kokku puutunud just kooliajaloo ja mälumänguga tegeledes. Olen koolinoorte ja õpilaste mälumängu maakondlikul tasandil ja koolides korraldanud üle 20 aasta. Andres oli nõus kaasa lööma nii küsimuste tegijana kui ka mängujuhina.

[caption id="attachment_389380" align="alignnone" width="2000"] Miia Krips. Foto Kaire Reiljan[/caption] Läänemaa ühisgümnaasiumi kõnevõistluse võitja Miia Kripsi kõne, mis kanti ette 24. veebruaril Haapsalu toomkirikus. „Armastus on pärl, mida sügavasse merepõhja heidetakse, et midagi loota ja otsida oleks” – just sellised sõnad lausus A. H. Tammsaare. Üks pisike pärl kutsub oma sära ja iluga meid teda märkama. Kui ma märkan väikseid häid ja ilusaid asju samamoodi nagu pärlit merepõhjas, muudab see kokkuvõttes mind paremaks inimeseks. Ja kui väikesi asju saab palju, muudavad väikesed asjad koos maailma helgemaks. Mina olen vaid üks osa sellest maailmast, vaid üks inimene.