Silt: lääne elu juhtkiri
Juhtkiri: ega tali taeva jää
Kuigi seni pole veel isegi korralikku öökülma olnud, rääkimata lumesajust, sätitakse omavalitsustes lumelükkajaid juba stardijoonele. Et see niisama lihtne polegi, seda on näidanud teede talihoolduse riigihangetel toimuv.
Lumelükkaja leidmine pole omavalitsustele niisama lihtne ülesanne. Hangete korduv nurjumine näitab, et sektori majanduslik huvi teenust osutada on tagasihoidlik, esineb turutõrkeid ja hinnad on kasvavas trendis.
Mullu tõusis Lääne-Nigulas pahameel sellest, et mitmeid kordi nurjunud kohalike teede talihoolde riigihankel Noarootsi osavallas tegi pakkumuse ettevõ7
Juhtkiri: maksude ideekorje
Valitsuse jutt maksufestivali lõppemisest on ennatlik. Sujuvalt on teatepulk edasi antud hoopis kohalikele omavalitsustele, kellel tuli hiljuti regionaalministrile välja pakkuda uusi võimalikke kohalikke makse ja ideid, kuidas omavalitsuste tulubaasi suurendada. Enamasti pakkusidki omavalitsused uute ideede asemel välja just võimalikke uusi makse.
Läänemaa omavalitsusjuhid ütlevad kui ühest suust, et maksudega kehva majanduslikku olukorda ei paranda ja täiendavate maksudega elanikke koormata ei saa. Kõige konkreetsemad ideed, kuidas makse tõstmata tulusid juurde saada, on Lääne-NiguJuhtkiri: liigne surve lööb mõrasid
Tõenäoliselt on ka pärast aasta pärast toimuvaid kohalikke valimisi Eesti suuremate omavalitsuste hulgas nii Lääne-Nigula kui ka Lääneranna vald, sest suurt laeva ei saa järsult pöörata. See aga ei tähenda, et neis valdades praegu podisevad erimeelsused selle ajaga lahtuksid.
Kaheksa osavallaga pusiv Lääne-Nigula on ülemäära harali. Vallal puudub üks kindel keskus ja keskvõim on seni osavaldu võrdselt kohelnud. Osavaldade olemasolu on aidanud iga piirkonna identiteeti säilitada ja kasvatadagi. Nüüd aga on hakanud erimeelsusi tekitama vallavalitsuse pressing, millega tahetakse osavallavanematest loobuda, et valla juhtimist tõhustada. Esimese mõra lõi suurvalda Noarootsi osavald, kes otsib võimalusi ühineda Haapsaluga.
Lääneranna vallas ühinemise järel osavaldu ei tekkinud, siiski pole sealgi teJuhtkiri: haiglast sotsiaalmaja
Milliseks kujuneb Eesti haiglavõrk ja kuidas see Läänemaa haiglat puudutab, pole veel päris kindel, sest haiglareformi hakkab valitsus arutama selle kuu jooksul. Küll aga on juba tutvustatud haiglate arengukava, mille aluseks on kahe aasta eest valminud Iiri konsultatsioonifirma AARC raport.
Raportit lugedes tuleb lausa hirm peale, milliseks peaks Eesti maapiirkondade, nende hulgas Läänemaa haigla muutuma. Selle järgi muutuksid väikehaiglad kogukonnahaiglateks, kus pole ei erakorralise meditsiini osakonda ega muid eriarste peale sisearstide. Haigla tööd juhiksid hoopis peretohtrid, kes teevad otsuse patsientide haiglaravile võtmise kohta, ja haigla meenutaks rohkem sotsiaalkeskust.
Seesugune plaan on igas mõttes kJuhtkiri: peaks pausi?
Paljud omavalitsused lootsid sel aastal oma kehva eelarve seisu veidi parandada kinnisvaramüügiga. Mõte on justkui mõistlik: saab veidi lisaraha ja kaovad hoone ülalpidamiskulud. Seda eriti, kui kinnisvara lihtsalt seisab ja midagi mõistlikku omavalitsusel sellega peale hakata ei ole.
Ometi ei ole müük läinud nii, nagu plaanitud, oksjonid on järjest luhtunud. Haapsalu juba vähendas lisaeelarvega müügist saadava tulu osakaalu eelarvest, kuid jättis lootuse, et midagi siiski õnnestub sel aastal müüa. Juhtkiri: Muhamed ja mägi
Haapsalus õeõppe käivitamine 2023. aastal on nagu lugu Muhamedist ja mäest ehk et kui Muhamed ei tule mäe juurde, läheb mägi Muhamedi juurde. Just samal moel lahendasid Läänemaa haigla ja Tallinna tervishoiu kõrgkool koos veel mitme abilise ja partneriga Läänemaa õdede puuduse probleemi, avades Haapsalus kaks aastat tagasi õeõppe. Juhtkiri: sinikollane jääb
Küllap mäletavad kõik eestimaalased 2022. aasta 24. veebruari hommikut, kui iseseisvuspäeva elevuse lämmatas hirm: Venemaa oli tunginud Ukrainale kallale. Sõda Donbassis ja Krimmi annekteerimine toona kaheksa aastat tagasi olid jäänud küll ärevateks, aga siiski pelgalt välisuudisteks, millekski kaugeks.
2022. aasta 24. veebruaril sai tegelikkus meid kätte: polnud eestimaalast, kes ei tundnuks hirmu, polnud kedagi, kes ei annetanuks. Terve Eestimaa kudus Ukraina sõduritele villaseid sokke ja punus varjevõrke. Juhtkiri: võrdsed võimalused?
Aastast 2017 toetab riik omavalitsusi, et suuremal hulgal lastel oleks juurdepääs huvitegevusele ja huviharidusele, mitte seda, et huviharidus oleks kallim või elitaarsem. Aga just viimase loogika järgi hakkab Lääneranna vald riigi toetust välja jagama. Mida suurem on summa, mille huvikool lapsevanema käest küsib, seda suurema toetuse huvikool vallalt saab. Kuidas sel viisil pääseb rohkem lapsi huvihariduse ligi, on tehe, mis pole jõukohane igaühele.
Juhtkiri: kas Harjumaa on tähtsam?
Silma õpikoda on otsustanud oma tegevuse kogu täiega Nõvale kolida, soovides sellega kulusid kokku hoida. Selge on, et kahe ruumi ülalpidamine on odavam kui kolme hoone oma. Olgugi et kolme maja kasutamise eest üüri tasuma ei pidanud, käisid kommunaalmaksed õpikojale üle jõu. Samas ei eita õpikoda, et Nõva on Harjumaa lastele lähemal ja neil kulub õpikotta sõiduks vähem raha. Juhtkiri: demokraatia videvik
Lääneranna vallavolikogu ja -valitsuse kaks viimast aastat sobiks hoiatava näitena Poola-Ameerika ajakirjaniku ja ajaloolase Anne Applebaumi teosesse „Demokraatia videvik. Autoritaarsuse ahvatlev võlu” – raamatusse, kus autor vaatleb, kuidas autoritaarsus Euroopas ja Ameerikas pead tõstab. Huvitaval kombel ilmus teos eesti keeles 2021. aasta sügisel, kohalike omavalitsuste valimise aastal.
Küllap külvati esimesed autoritaarsuse seemned just siis, aga käest ära läksid asjad kaks aastat tagasi, kui Lääneranna vallavanemaks saanud Ingvar Saare asus vallavolikogu koalitsiooni mahitusel jõuliselt ümber korraldama ja sulgema raamatukogusid, koole ning rahvamaju, kasutades retoorikat, mida autoritaarsetes riikides ikka on kasutatud.