Silt: lääne elu juhtkiri

Seda, kas Jaanus Karilaid hüppas erakonda vahetades ja enda sabas Läänemaa keskerakondlasi vedades õiges suunas, saab hinnata järgmistel kohalikel valimistel tuleva aasta oktoobris. End rahvusliku konservatiivina kirjeldanud poliitikul oli enne hüpet kaks võimalust – kas minna EKRE või Isamaa poole. Aastaid on erakond Isamaa tuksunud valimiskünnise piiril, kuid uuel esimehel Urmas Reinsalul on õnnestunud tõsta partei toetus enneolematult kõrgele.

Aastavahetus nagu sünnipäevgi on sümboolne vahefiniš, kus peatutakse korraks, vaadatakse tagasi ja antakse edasi astumiseks lubadusi. Aga nagu ütles vend Johannes kultusfilmis „Viimne reliikvia“: „See ei ole lõpp. Kõik kestab edasi.” Kuigi aastanumber muutub, tõuseb hommikul jälle päike ja õhtul loojub ning samamoodi see jätkub  – päevale järgneb päev, kuule kuu, aastale aasta.

[caption id="attachment_404139" align="alignnone" width="768"] Lääne Elu- 34 aastat täppi pannud.[/caption] Aastaid on nii politsei, haigla kui ka päästjad rääkinud, et pühad möödusid rahulikult ja nii rahulikke jõule ei mäletagi. Just nagu pühad olema peaksidki: rahulikud, suuremate vahejuhtumiteta. Paraku tänavu need Läänemaal rahulikud polnud.

  Aasta lõpp paistab – nädala pärast tõmbamegi 2023. aastale joone alla. Aasta viimane nädal möödub juba nagunii hoopis teises meeleolus – jõulude ja uue aasta vahel on muud mõtted töömõtteid varjutamas, paljud ongi võtnud selleks nädalaks jõulupuhkuse ja koolilastel on vaheaeg. Samal ajal on maailm meie ümber endiselt ärev. Ukrainas käib sõda ja mitmel pool on konfliktid, kus hukkuvad ilmsüüta inimesed. Nagu oleks sellest veel vähe, tulistas üks üliõpilane paar päeva tagasi Praha ülikoolis surnuks 14 juhuslikult ette jäänud inimest. Kõikides sõdades ja konfliktides relvi ei kasutata. Poliitikud peavad sõnasõda nii Ameerikas, Euroopas kui ka meil siin kodukamaral. Kõikvõimalike kanalite uudistes on rohkem halba ja ärevaks tegevat kui head ja rahustavat.

Aastatagused massilised elektrikatkestused Saaremaal on tulnud sealsetele elanikele kasuks, sest võrguettevõtted on liinide töökindluse suurendamiseks aasta aega tublit tööd teinud. Võib loota, et ka oktoobris läänlastele meelehärmi valmistanud torm Patrick, mis jättis osa Läänemaast pimedusse, tuleb meile pigem kasuks. Nii Elektrilevi kui ka Enefit, kes praegu Läänemaal madal- ja kõrgepingeliine haldavad, on saanud Läänemaa kriisikomisjonilt selge sõnumi, mida neilt oodatakse. Aga oodatakse eelkõige seda, et aastaga pikaks veninud suhtlusjuhtmed taas normaalsesse pikkusesse sätitakse.

Valitsuse ignorantsusest ja sõnamurdlikkusest tüdinenud, alustavad õpetajad 22. jaanuaril tähtajatut streiki. Kui valitsus tahaks, siis leiaks ta 2024. aasta palgatõusuks raha, aga valitsus ei taha. Veel enam, valitsus isegi ei näi mõistvat, et meie koolid on kriisis, sest kuidas teisiti oleks võimalik aru saada peaminister Kaja Kallase soovitusest õpetajatele: propageerige automaksu, kui palka tahate.

[caption id="attachment_404139" align="alignnone" width="768"] Lääne Elu- 34 aastat täppi pannud. [/caption] Nii riik kui ka kohalikud omavalitsused tegelevad praegu järgmise aasta eelarve kokkupanemisega. Seis on kehv kõigil, varusid enam pole ja raha vajavaid kohti on kõvasti rohkem kui vahendeid.

[caption id="attachment_404139" align="alignnone" width="768"] Lääne Elu- 34 aastat täppi pannud.[/caption] Nädala eest teatas Eesti evangeelse luteri kiriku peapiiskop Urmas Viilma oma advendikõnes, et algatas petitsiooni usundiõpetuse kohustuslikuks õppeaineks muutmiseks. Praeguseks omajagu allkirju kogunud petitsioon vallandas kohe arvamustetormi, sest pole vähe neid, kes leiavad, et usundiõpetus, ka mitmete uskkondade vaadetele toetuv, tuleks koolist kaugel hoida. Et Eestis ei ole ametlikku riigiusku, näib sobivat põhjusena, miks usust üldse rääkima ei peaks.

[caption id="attachment_404139" align="alignnone" width="768"] Lääne Elu- 34 aastat täppi pannud.[/caption] Pärast haridusreformi ja raamatukogude töö ümberkorraldamist jõuab Lääneranna vald nüüd kultuurielu ümberkorraldamiseni. Senised reformid on viinud kaks kooli ja pannud kinni neli raamatukogu. Vallavanem lubas, et kultuuriasutusi üheks asutuseks – Lääneranna kultuuri- ja noortekeskuseks – liites ei panda kinni ühtegi rahvamaja; kõik läheb ainult paremaks ja organiseeritumaks. Jääb loota, et vallavolikogu ja -valitsus on oma senistest kogemustest õppinud.

Aastateks 2019–2022 koostatud riigi koolivõrgu programmi järgi pidanuks 155 gümnaasiumi asemel, nagu oli 2018. aastal, mullu neid Eestis alles olema ainult sada. Sel õppeaastal õpivad noored aga 158 gümnaasiumis, millest riigigümnaasiume on 28. Vaatamata kõikvõimalikele toetustele, mida riiki omavalitsustele gümnaasiumiosa sulgemise eest pakub, ei kiirusta koolipidajad ehk kohalikud omavalitsused väikesi maagümnaasiume kinni panema.