Silt: lääne elu juhtkiri

PISA testi tulemused annavad Eestile taas põhjust oma haridussüsteemi kiita, sest tulemuste järgi on meie lapsed taas Euroopa nutikaimad ja maailmaski esirinnas. Matemaatikas, funktsionaalses lugemisoskuses ja loodusteadustes edestavad meid vaid Aasia riigid. Ometi pole kõik nii lilleline. Kuigi oleme oma hariduse poolest endiselt esirinnas, on meie keskmised tulemused kukkunud. Õigupoolest on need kukkunud kõikjal maailmas.

Juba mõne aja eest said Eesti linnad oma peaväljakutele püsti suured või väiksemad jõulukuused. Laupäeval süttis Haapsalus esimene advendiküünal, pühapäeval jõudsid järele teised linnad ja suuremad asulad. Linnad säravad jõulutuledes. Osa neist on kohalike omavalitsuste hool ja vara, aga alati sätivad akendele ja majadele, aedadesse ja verandadele oma isikliku jõuluvalguse paljud meie hulgast. See on tõeliselt vahva, sest valgust on praegusel aastaajal napilt käes.

Läänemaal tundub tekkivat tavapäratu olukord, kus üks asutus võtab tööle inimese, kes asub tööle teises asutuses ja tegema kolmanda asutuse tööd. Teisisõnu võtab sihtasutus Läänemaa tööle inimese, kes asub tööle spordiliidu Läänela ruumides ja tegema koolispordiliidu tööd. Koolispordiliidu pahameel on mõistetav – nemad jäävad ju ilma nii rahast kui ka ülesannetest. Samas pole kavatsusest koolispordi kureerimine ümber korraldada neile keegi teada andnud ja tagatipuks pole teada, mis liidust üldse tuleval aastal saab.

Piirsalus on kogu aeg sõda lahti. Kui sinna 1958. aastal raketibaasi ehitama hakati, likvideeriti baasile jalgu jäänud Annamõisa küla. Baasis asusid ballistilised keskmaaraketid R-12, sama tüüpi tuumalõhkepeaga raketid mängisid olulist rolli USA ja Nõukogude Liidu vahel puhkenud Kuuba kriisis oktoobris 1962. Nõukogude armee raketidivisjon oli Piirsalus lahingvalves kuni 1980. aastate alguseni. Hiljem oli linnak kasutusel mereväe ladudena. Ja kohalikud kolhoosnikud ilmselt mäletavad, kui „vabalt” nad toona oma kodukohas tegutseda võisid.

Jäätmetest ja keskkonnahoiust räägitakse aasta-aastalt järjest rohkem, aga küsimus, miks satuvad jäätmed ikkagi sinna, kuhu nad sattuma ei peaks, on endiselt vastuseta. Hiljuti tegeles keskkonnaamet Ridala kandis tee veerde tassitud prahihunnikutega. Keskkonnaametnikel õnnestus sel korral hunnikute päritolu kindlaks teha ja nende omanik, kellele prahi sattumine prügila asemel tee veerde tuli halva üllatusena, sai karistuseks kopsaka krahvi. Lisaks pidi ta prahihunnikud teeservast ära koristama. Karistada saanud prügiomanikust on natuke isegi kahju, sest ta usaldas pimesi tuttavat, kes lubas prahi minema toimetada.

Samal ajal, kui tervisekassa ja ravimiamet ning maksumaksja raha eest üle terve Eesti üles pandud reklaamtulbad ärgitavad gripiviiruse vastu vaktsineerima, pole riik suutnud luua toimivat süsteemi, mis oleks soodne, lihtne ja mugav. Koroonaviiruse vastu vaktsineerimise suutis riik korraldada ja tänini saab igaüks kaitsesüsti tasuta kätte. Gripi puhul aga on vastutus lükatud eraettevõtjaist peretohtritele ja apteekidele.

Hooldereform, mille kehtestamise eel oli juttu, et inimene saaks eluõhtul oma pensioni eest hooldekodus elada, ei kukkunud välja päris nii, nagu algul lubati. Nüüd on selgumas, et see käriseb üsna mitmest otsast edasi. Esimene mure on selles, et summad, millega riik kohalikke omavalitsusi hoolduskulude katmisega toetab, määrati keset inflatsiooni ja hinnarallit. Hinnad aga, oh üllatust, kasvasid edasi.

[caption id="attachment_404139" align="alignnone" width="768"] Lääne Elu- 34 aastat täppi pannud.[/caption] Lääne-Nigula vallavolikogu neljapäevane otsus vähendada neli korda Palivere Pikajalamäe teenindushoone omafinantseeringut tuli turismi- ja tervisekeskuse eestvedajale Mati Kallemetsale nagu välk selgest taevast. Nagu mees ise ütles, tõmmati tal vaip alt ära.

Lasteaedade ühendamise ja ühtse toitlustamise alla viimise vankrit on Haapsalus veetud juba üheksa aastat. See on läinud üle kivide ja kändude, kuid nüüd on eesmärgiks võetud sellega tulevaks sügiseks ühele poole saada. Kui plaan üheksa aastat tagasi esimest korda päevakorrale kerkis, oli kõigil küsimusi rohkem kui vastuseid ning plaan lükatigi esialgu linnavalitsuses sahtlisse. Nüüd, üheksa aastat hiljem, on kogu Eestist ja ka Läänemaalt üle käinud lasteaedade ühendamise buum ja erinevaid kogemuslugusid on näidetena võtta.