Silt: lääne elu juhtkiri

Üle mitme aasta on Haapsalus taas korralik turismisuvi. Vähemalt tundub nii linnas ringi liikudes, sest võõrast rahvast on tänavatel rohkesti ja ka Haapsalu suvised suurüritused ei kurda publiku puuduse üle. Ometi kinnitavad hotellid, et kuigi ööbijaid on mullusest rohkem, pole turismi pausile pannud koroonaeelse tasemeni siiski veel jõutud.

Nii öeldakse. Ja kindlasti peab see vanasõna praegusel äreval ajalgi paika. Rahuajal on tore sõpradel külas käia ja pidutseda, sõjaajal tuleb aga sõbrale kõhklemata appi rutata ja omakasupüüdmatult talle toeks olla. Õnneks on Eesti seda juba suure sõja esimesest hetkest teinud. Juba mullu 24. veebruaril, kui Vene tankid Kiievi poole liikusid, aitasid Eestist saadud Javelinid (tankitõrje raketikompleksid, mille Ukrainale andmist toona mitmelt poolt armutult materdati) ukrainlastel okupantide rünnakuhoogu nurjata.

Juba 30 aastat on Haapsalu suvede juurde kuulunud Haapsalu vanamuusikafestival. Kui jätta kõrvale Valge Daami aeg, mis laienes linnusest vanalinna tänavatele juba 1980. aastate lõpus,  on vanamuusikafestival Haapsalu vanim järjepidevalt toimunud muusikafestival. Kui umbes samal ajal alanud Viiulimängud on hingusele läinud, siis vanamuusikafestival ei näita veel väsimuse märke. Pigem vastupidi. Alguses Toomas Siitani eestvõttel paari-kolme entusiasti korraldatud suvesündmus on kõvasti kasvanud. Festivali korraldusmeeskond on nüüdseks tunduvalt suurem ja ka professionaalsem, aga kindlasti mitte vähem entusiastlik. Seda muusikapidu ei korraldata kasumi teenimiseks, vaid see on korraldajate kirg.

Kui Venemaa mullu 24. veebruaril Ukrainale täie hooga kallale tungis, põhjendati seda muuhulgas asjaoluga, et Ukraina ei austavat oma suuremat venda nagu kord ja kohus. Haapsalu Ukraina sõpruslinna Umani linnapea Irõna Pletnõva meenutas, et just selles 600 kilomeetri kaugusel Ukraina-Venemaa piirist asuvas vaikses linnas hukkus raketirünnakus suure sõja esimene tsiviilisik. „Milline austus saab meil olla agressorite vastu,” arutles Pletnõva. Õnneks on Uman aktiivsest lahingutegevusest kaugel, kuid õnnetuseks võtavad agressorid aeg-ajalt ka selle linnakese oma rakettide sihtpunktiks tuletades ikka ja jälle meelde, et nende vastu ei saa olla vähimatki lugupidamist.

Kas möödunud nädalal kukkunud tähtaeg ettepanekute esitamiseks Lääne-Nigula vallale, et minna edasi Risti tuuleparkide eriplaneeringuga, on vahefiniš teel tuuleparkide loomise ja roheenergia kasutuselevõtu teel, või järjekordne verstapost pikale venivas kohtusaagas, selgub mõne aja pärast. Kõigepealt peavad vallaametnikud puhkustelt naasma ja ettepanekuid läbi töötama asuma. Südasuvel toimunud koosolek Ristil oli märkimisväärselt rahvarohke, mis näitab, et teema on endiselt aktuaalne. Oma arvamuse tuulepargi teemal esitasid vallale 16 inimest ja organisatsiooni. Kas neid ka kuulda võetakse, on iseküsimus. Vallavolikogu ei ole kohustatud arvestama ei volikogu komisjonide ega ka osavallakogude otsustega.

Haapsalu suur toidutänav tõi linna väga palju külalisi, kindlasti toidupeole endale, aga ilmselt ka ringi vaatama. Peamine tegevus toimus Karja tänaval, mis on Haapsalu kõige tihedamini külastatav piirkond. Karja tänaval on tõesti mõnus. Kõige mõnusam on tänav festivalide ajal. Seal liigub rahvast, on elu ja ilu ning rõõmsaid inimesi.

Automaksu, millega riik oma eelarvet lappima asub, maksavad kinni need, kellele auto pole mitte mugavusteenus, vaid ellujäämise vajadus.

Teisipäeva hommikul, päev pärast seda, kui Tallinna halduskohus jättis Metsküla kooli esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, laekus suurärimees Parvel Pruunsillalt Lääneranna valla arvele 40 000 eurot – kohalik omavalitsus saaks kooli edasi pidada, ilma et ta peaks ise sentigi kulutama. Vallajuhtide reaktsioonist võib aru saada – just sai klaarimaks, koolide esialgne õiguskaitse võeti maha, aga siis – nagu välk selgest taevast – sadas kaela annetus. Jälle tuleb seletada, õigustada, aga mis teha – kui ikka on otsustatud üks kool kinni panna, siis see kinni ka pannakse, sest nii on otsustatud.

Saastna kabelis väljakaevamisi korraldanud arheoloogid tegid laupäeval kaevamistel „lahtiste uste päeva”. Tava, millele tuntud Läänemaa arheoloog Mati Mandel juba ammu aluse pani. Huvilistel on võimalik kaevamisi vaatama tulla, leide vaadata ja mõnd oma näppude vahelgi hoida ning arheoloogidele küsimusi esitada. Selge, et „lahtiste uste päeva” ajaks ei ole leitu veel uurimusteks vormistatud, aga mida leitu tähendada võib, on teadlased lahkelt nõus selgitama.

Enne hooldereformi välja hõigatud oma „pensioni eest hooldekodusse” ei tähenda sugugi seda, et nii saaks. Hooldekodude tasud on endiselt palju kõrgemad kui pensionid. Riik tuli aga omavalitsuste kaudu siiski eakatele ja nende peredele appi. Küll mitte nii, nagu paljud lootsid. Riigieelarvest eraldati kohalikele omavalitsustele raha selleks, et maksta kinni osa hooldekoduteenusest. Nimelt see, mis kulub hooldajate palkadeks, koolituseks, tööriieteks ja kaitsevahenditeks.