Silt: lääne elu juhtkiri

Keskealised inimesed mäletavad veel aega, kui keskkooli lõpueksamite ainukesed kirjalikud eksamid olid eesti keel ja matemaatika. Ülejäänud käisid traditsioonilisel moel: suurem osa klassist pabistas ukse taga ja püüdis veel viimaseid tarkuseteri meelde jätta. Klassis võeti eksamipilet, valmistati pingis vastamiseks ette ja suuliselt vastamas käidi ükshaaval komisjoni ees. Täpselt samal moel tehti eksameid ka ülikoolis. Nooremale põlvkonnale tundub selline eksamitegemine kiviaegne, sest praeguseks on suur osa elust kolinud arvutisse.

Iga-aastastest Teeme Ära koristustalgutest on saanud eestimaalaste igakevadine harjumus. Kevaditi oma aedade ja kodude talvesodist puhtaks kraamimine on pikk traditsioon, kuid juba 16 aastat ulatub see töö oma koduväravast välja. Üle Eesti võttis Teeme Ära talgutest sel aastal osa üle 30 000 inimese – seda on pisut rohkem kui kaks protsenti Eesti elanikest. Läänemaal oli osalusprotsent poole kõrgem. T

Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala saab peagi uue kaitsekorra. Vanalinna muinsuskaitseala küll veidi suureneb, aga piirangud, millest vanalinna majaomanikud lähtuma peavad, seevastu leevenevad. Kaitsekorra loomise töörühma eest vedanud Carola Pihlap võrdles neljapäeval käskude-keeldudega pitsitamist rannas liiva kandmisega: lahtise käe peale mahub liiva rohkem kui kokkusurutud rusikasse. „Mida rohkem pigistada, seda vähem pihku jääb,” ütles ta.

Iga aasta mai alguses laseb rahandusministeerium sobrada riigi- ja omavalitsuste ametnike ning juhtide rahakotis, näidates ära nende sel aastal kehtiva palga ja möödunud aastal saadud lisatasud. Ehkki kõik omavalitsused räägivad raskest rahalisest seisust, ei paista see ametnikele makstavate preemiate järgi kuskilt välja. Neid küll selgitatakse lisandunud tööülesannetega, mitte lihtsalt preemia maksmisega, kuid tehti ka seda.

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) lammutab Läänemaal kaks vaatetorni. Ühest küljest on põhjenduseks see, et maa omanikud ei soovi enam vaatetorne oma maale, teisalt kinnitab RMK, et vaatetornid on amortiseerunud ja kasutajatele ohtlikud. Pealtnäha korralikule Kirimäe vaatetornile on ühe ohu allikana välja toodud, et käsipuult võib saada kätte pinnu ja kuuemeetrisel trepil on vaja vaheplatvormi, muidu võib trepilt kukkuda.

Ikka ja jälle tõusevad siin-seal probleemid, et maaomanik on sulgenud pääsu mere äärde. Nii on näiteks Lääne-Nigula vald käinud aastaid maaomanikuga kohtus, et avada tee Ramsi puhkekohani. Nüüd aga rahastas seesama vald kaasava eelarvega projekti, mis sulges tee Kirimäe saare ujumiskohani. Projekti eestvedajad võivad küll öelda, et teele paigaldatud massiivsest tõkkepuust võib jalgsi mööda minna, kuid kui tõkkepuu mõlemal pool on vaid inimese jagu ruumi ja selle taga sissesõitu keelav märk, tekib kergesti eeldus, et edasiminek on keelatud.

Kes ei teaks ütlust „heal lapsel mitu nime” – nii on see ka tänavuse aastaga, mis kannab ühtaegu nii liikumis- kui ka sauna-aasta nime. Liikumine ja saun täiendavad üksteist hästi, sest pärast liikumist on mõnus saunas konte soojendada ja ihu puhtaks küürida. Saun on midagi sellist, milleta paljud eestlased, nagu ka meie põhjanaabrid soomlased, elu ette ei kujuta. Saun oli üks esimesi asju, mille Eesti missioonisõdurid Afganistanis Camp Bastionis püsti panid. Ilmselt polnud eesmärk käia saunas sooja saamiseks, vaid pigem leevendada koduigatsust. Saun kui soe ja puhas paik on olnud osaline terves eestlaste eluringis – seal sünniti ja surdi, sealt otsiti abi mitmesuguste haiguste vastu. Tänapäevalgi loetakse üles rida hädasid, mida saun leevendada aitab: saunas kaob stress, saun aitab kaalu langetada, hoida noorena, hoiab viirused ja külmetuse eemal.

Kolmapäeval viidi Läänemaal avalikust ruumist ära viimane ja suurim punamonument – Haapsalu kaubamaja kõrval seisnu. Kõik veel kevadel püsti olnud punamonumendid kadusid Läänemaalt nädala jooksul, nende asemele paigaldati neutraalsed tahvlid. Läänemaa polnud ainus paik, kus just praegu monumente ära viidi, sel nädalal said neutraalse tähise ka Hiiumaal olnud monumendid.

Haridus- ja teadusministeeriumi nõue hakata koolides sügisest õpetama kahte B-võõrkeelt võib kaasa tuua uue väikekoolide sulgemislaine. Iseenesest pole nõudes midagi halba. 3. klassis hakkavad lapsed õppima oma esimest ehk A-võõrkeelt ja 6. klassis teist ehk B-võõrkeelt. Kahe B-võõrkeele nõue tähendab, et laps peab saama valida, mis keelt ta õppima hakkab. Valikuvabadus, rohkem keeli – selles ei ole kindlasti midagi halba.

Veerandsada aastat on Haapsalus antud kõrgharidust – 25 aastat tagasi avati siin Tallinna ülikooli kolledž, kus hakati kõigepealt koolitama klassiõpetajaid. Õpetajakoolitusega alustamine oli mõneti traditsiooni elustamine – oli ju omal ajal siin õpetajaid koolitanud Läänemaa õpetajate seminar ja hiljem Haapsalu õpetajate seminar. Aasta pärast klassiõpetaja eriala avati kolledžis ka infotehnoloogia eriala. Mõlemat õpetati päevaõppes, mis tähendas, et kolledž tõi Haapsallu õppima noori ja neid oli ka linnapildis näha. Et väikelinna võimalused pole võrreldavad Tartu ja Tallinnaga, tuli tudengitel siin oma elu ise huvitavaks teha ja nii mõtlesid nad välja pubiralli, kolledžipulmad ja muu, mis koolimajast ka linnatänavatele jõudis.