Silt: lääne elu juhtkiri

Kui kohalik omavalitsus saatis Metsküla koolijuhile Pille Kaiselile varakevadel lepingu, mille järgi pidid erakooli asutajad maksma koolimaja kasutamise eest edaspidi tuhat eurot renti kuus, siis viitas Lääneranna vallavanem Ingvar Saare (Isamaa) kuludele, mida vald on pidanud kandma seoses kohtuasjadega, mille tõi kaasa koolivõrgu reform. Saare sõnul oli vald kandnud arvestatava hulga kulusid ja see andis piisava põhjuse kohelda üht MTÜd teisiti kui kõiki teisi ühinguid, kelle käest renti ei küsita. Teiseks viitas vallavanem avalikule huvile, öeldes: „Kui Metsküla kool oleks avalik huvi, siis ei oleks me teda sul

Lääne-Nigula osavallakogudes protesteeritakse selle vastu, et osavallavanemate ametikohad kaotatakse ning mitut osavalda hakkab koordineerima üks piirkonnajuht. Juba kostavad ettepanekud kaheksast osavallast koosneva valla tükeldamiseks. Olgu see siis näiteks Noarootsi liitumine Haapsaluga või sealse kunagise iseseisva valla taastamine. Tekkimas on revolutsiooniline olukord, „kus ülemkihid enam ei saa ja alamkihid enam ei taha endist viisi elada”. Nüüd on Noarootsi osavallakogu üheks revolutsioonilise olukorra ehk valla

Kolme kuu pärast alustab Haapsalus uus jäätmevedaja uute hindadega. Kellelegi ei tohiks tulla üllatusena, et segaolmejäätmete hind kahekordistub. On teada, et praegune jäätmete äraveo hind on alla omahinna, sest nelja aastaga on suurenenud kõik kulud, kuid hankes kokku lepitud hinda pole tohtinud muuta. Samuti on üle riigi võetud eesmärgiks panna inimesi senisest enam prügi sorteerima – ka sellele aitab kaasa segaprügi kõrgem maksustamine. Uuel aastal kehtima hakkavad jäätmeveohinnad võiksidki panna elanikud senisest rohkem oma jääke sorteerima. Ometi tundub, et prügiveohinna kaudu sorteerima suunamine mõjutab rohkem eramajaomanikke kui kortermajades elavaid inimesi, kus sorteerimisnõudeid on siiski rohkem kui eramajade puhul. Kui kortermajas üks elanik sordib prügi ja teine ei kavatsegi seda tegema

Eilsel Haapsalu volikogu istungil tekkis tuline arutelu, kui volinikud asusid otsustama, kas lubada linnavalitsusel kulutada 70 000 eurot kolmandat aastat tühjalt seisva koolimaja lammutamiseks või mitte. Lammutamine ise maksaks küll tunduvalt rohkem kui 70 000 eurot ja selle tarvis on linnavalitsus küsinud ka toetust. Kas seda saadakse, pole selge. Et Haapsalu Kuuse tänava koolimaja saatus läheb paljudele korda, oli ette arvata. On ju ses hoones l

Kuigi seni pole veel isegi korralikku öökülma olnud, rääkimata lumesajust, sätitakse omavalitsustes lumelükkajaid juba stardijoonele. Et see niisama lihtne polegi, seda on näidanud teede talihoolduse riigihangetel toimuv. Lumelükkaja leidmine pole omavalitsustele niisama lihtne ülesanne. Hangete korduv nurjumine näitab, et sektori majanduslik huvi teenust osutada on tagasihoidlik, esineb turutõrkeid ja hinnad on kasvavas trendis. Mullu tõusis Lääne-Nigulas pahameel sellest, et mitmeid kordi nurjunud kohalike teede talihoolde riigihankel Noarootsi osavallas tegi pakkumuse ettevõ

Valitsuse jutt maksufestivali lõppemisest on ennatlik. Sujuvalt on teatepulk edasi antud hoopis kohalikele omavalitsustele, kellel tuli hiljuti regionaalministrile välja pakkuda uusi võimalikke kohalikke makse ja ideid, kuidas omavalitsuste tulubaasi suurendada. Enamasti pakkusidki omavalitsused uute ideede asemel välja just võimalikke uusi makse. Läänemaa omavalitsusjuhid ütlevad kui ühest suust, et maksudega kehva majanduslikku olukorda ei paranda ja täiendavate maksudega elanikke koormata ei saa. Kõige konkreetsemad ideed, kuidas makse tõstmata tulusid juurde saada, on Lääne-Nigu

Tõenäoliselt on ka pärast aasta pärast toimuvaid kohalikke valimisi Eesti suuremate omavalitsuste hulgas nii Lääne-Nigula kui ka Lääneranna vald, sest suurt laeva ei saa järsult pöörata. See aga ei tähenda, et neis valdades praegu podisevad erimeelsused selle ajaga lahtuksid. Kaheksa osavallaga pusiv Lääne-Nigula on ülemäära harali. Vallal puudub üks kindel keskus ja keskvõim on seni osavaldu võrdselt kohelnud. Osavaldade olemasolu on aidanud iga piirkonna identiteeti säilitada ja kasvatadagi. Nüüd aga on hakanud erimeelsusi tekitama vallavalitsuse pressing, millega tahetakse osavallavanematest loobuda, et valla juhtimist tõhustada. Esimese mõra lõi suurvalda Noarootsi osavald, kes otsib võimalusi ühineda Haapsaluga. Lääneranna vallas ühinemise järel osavaldu ei tekkinud, siiski pole sealgi te

Milliseks kujuneb Eesti haiglavõrk ja kuidas see Läänemaa haiglat puudutab, pole veel päris kindel, sest haiglareformi hakkab valitsus arutama selle kuu jooksul. Küll aga on juba tutvustatud haiglate arengukava, mille aluseks on kahe aasta eest valminud Iiri konsultatsioonifirma AARC raport. Raportit lugedes tuleb lausa hirm peale, milliseks peaks Eesti maapiirkondade, nende hulgas Läänemaa haigla muutuma. Selle järgi muutuksid väikehaiglad kogukonnahaiglateks, kus pole ei erakorralise meditsiini osakonda ega muid eriarste peale sisearstide. Haigla tööd juhiksid hoopis peretohtrid, kes teevad otsuse patsientide haiglaravile võtmise kohta, ja haigla meenutaks rohkem sotsiaalkeskust. Seesugune plaan on igas mõttes k