Silt: lääne elu juhtkiri

Samal ajal, kui riigijuhid räägivad kärbetest ja suurem osa Läänemaa omavalitsusi elab kasina eelarve tingimustes, tõmmates jõulupreemiatele ja palgatõusule pidurit, leidis Lääne-Nigula vald raha nii preemiateks kui ka palgatõusuks. Tõsi, preemiad, mida vallajuhtidele maksta tahetakse, pole suured, 150–300 eurot inimese kohta. Eriti kui meenutada, et headel aegadel on aastalõpupreemiad olnud kuupalga suurused. Ette ei saa heita ka Lääne-Nigula vallavanema 500eurost palgatõusu. On ju tema palk sel kuul veel Läänemaa omavalitsusjuhtidest madalaim. Tänavuse aasta jooksul tõusid samades kasinates tingimustes Vormsi ja ka Lääneranna vallavanema palgad 3500 euroni. Nüüd hakkab nendega sama suurt palka saama ka

Haapsalu linnavalitsus lasi 2021. aastal remontida poole Metsa tänavast. Remondi lõpuni viimiseks küsiti seejärel raha transiitteede toetusest, kuid tulutult. Remondiplaan jäi soiku. Kuni tuleva aastani, mis on kohalike omavalitsuste valimiste aasta. Sobivalt enne valimisi viiakse remont lõpuni, kasutades selleks linna enda eelarve raha. Remondi jätkamine on väga hea uudis Metsa tänava elanikele, kelle seas on kindlasti palju valijaid. Arvatavalt rohkem valijaid kui näiteks nende seas, kes võidaks uuest pitsikeskusest, mis eelarvesse ei mahtunud. Ei mahtunud ka uus linnavalitsuse hoone, mille ehitusest võidaks kõigepealt linnavalitsejad ise, kes end niigi tagasi valivad. Teisisõnu torkab Haapsalu tuleva aasta eelarvest silma, et see on eelkõige valimiste aasta eelarve, kus investeeringute seas on esikohal see, mis võib tõenäoliselt kõige rohkem hääli tuua. Valimistejärgse aasta eelistustesse võib panna juba näiteks uue raekoja või pitsikeskuse. Kahtlemata on see ka muudes omavalitsustes levinu

Lääne-Nigula kihelkonna raamat on nüüd kaante vahele saanud ja kihelkonna nimipühaku Nikolausi päeval ehk nigulapäeval ka pidulikult esitletud. Ligi 400 leheküljele on kogutud mitu tuhat aastat ajalugu muinasajast teise maailmasõja alguseni. Tegelikult on see küll vaid osake Lääne-Nigula pikast ajaloost, sest teemasid, millest kirjutada, olnuks kindlasti rohkemgi, aga kuskile tuleb piir tõmmata. Pealegi võib raamatule alati uusi köiteid juurde kirjutada. Piirkondade – olgu need külad, kihelkonnad või maakonnad – ajalooraamatud on kandi identiteedi hoidmiseks ülivajalikud. Seda eriti muutuvas maailmas, kus omav

Eestis loodetakse kahe aasta pärast laskemoona tootmine käima saada. Praegu otsitakse kaitsetööstuspargile sobivat kohta, kaalukausile on jäänud ka Lääne-Nigula vallas asuv Piirsalu taktikaala.

Kui üle 60 kohaliku omavalitsuse ei kirjuta haridusleppele alla, on haridus- ja teadusminister Kristina Kallasel probleem. Kuigi leppes on selgesti kirjas, et aastatel 2026–2028 annab riik raha, et rakenduks õpetajate karjäärimudel ja pedagoogide palk aste-astmelt tõuseks, ei veena see omavalitsusjuhte. Vallavanemad ja volikogude esimehed eeldaks, et raha, mida õpetajatele lubatakse, oleks fikseeritud vähemalt mingiski riiklikus dokumendis, näiteks eelarvestrateegias. Võiks arutleda, kui õigustatud see eeldus on, kui arvestada, et lepe on ennekõike hea tahte avaldus, aga mitte see pole tähtis. Kui üle 60 kohaliku oma

Mullu sügisel tähistati Virtsus Hanila muuseumi 30. sünnipäeva. Viis aastat varem keerutati tantsu ja lauldi veel Hanila muuseumi õuel, kuigi juba siis jäid muuseumi uksed sünnipäevalistele suletuks. Nüüd on muuseum päriselt suletud, varad laiali jagatud või jagamisel ning majad müügis. Peagi on muuseumist, mille avamisel oli kohal isegi president Lennart Meri, jäänud vaid mälestus. Hanila muuseum sündis kodanikualgatusena ja toonasele Ha

Eesti oma krimikirjanik Katrin Pauts on välja tulnud mõttega korraldada tuleva aasta novembris Haapsalus krimikirjanduse festival. Ja mitte lihtsalt festival, vaid raamatupidu, kus antakse esimest korda välja ka omamaise krimikirjanduse auhind: Musta Daami preemia. Seni pole omamaine krimikirjandus Eestis eriti püünele pääsenud. Õigupoolest pole omamaist krimikirjandust meil õieti olnudki, kui jätta kõrvale Juhan Paju, kelle raamatutes lahendas Haapsalus mõrvu algul major, Eesti aja saabudes juba komissar Kivistik. Viimase kümmekonna aasta jooksul on Eestis peale kasvanud terve põlvkond krimikirjanikke, kelle sulest ilmub igal aastal mituteist või rohkemgi teost. Nii et autorid on, kriminaalromaanid on, aga mida

ERRi otsus sulgeda Läänemaa korrespondendipunkt rabas läänlasi ja hiidlasi samamoodi, nagu rabavad mis iganes kandi kohalikke elanikke otsused mõne järjekordse külakooli, raamatukogu või postkontori kinnipanekust. Isegi põhjus on sama: raha ei ole. Teisisõnu – ei tasu ära. Tõsi, seda viimast ERRi uudistetoimetuse juht Anvar Samost ei ütle. See oleks rahvusringhäälingu puhul ka liig. Rahvusringhääling ei peagi end ära tasuma. Samost ütleb lihtsalt, et raha ei ole. Seda alandavam see läänlaste ja hiidlaste jaoks on: kui raha ei ole, siis jäävad esimese ja ainsana ilma just nemad, vaesevõitu ääremaad, Lää

Läinud reedel võeti kohtumäärusega kaheks kuuks vahi alla mees, kes hoidis pikalt hirmu all üht Haapsalu linnaosa, et mitte öelda poolt linna. Osava jutuga tinistas mees ära ettevõtteid ja elanikke – kellega ta jutule sai, see petta sai, kes rohkem, kes vähem. Kõik, kes mehega kokku on puutunud, ütlesid kui ühest suust, et mehele meeldis jutustada, enamasti ei olnud aga ta juttudel tõepõhja all. Kes jutustades konksu otsa ei sattunud, selle jättis mees peagi rahule, kes aga teemaga haakus, sai varem või hiljem petta