Silt: lääne elu juhtkiri

Küllap mäletavad kõik eestimaalased 2022. aasta 24. veebruari hommikut, kui iseseisvuspäeva elevuse lämmatas hirm: Venemaa oli tunginud Ukrainale kallale. Sõda Donbassis ja Krimmi annekteerimine toona kaheksa aastat tagasi olid jäänud küll ärevateks, aga siiski pelgalt välisuudisteks, millekski kaugeks. 2022. aasta 24. veebruaril sai tegelikkus meid kätte: polnud eestimaalast, kes ei tundnuks hirmu, polnud kedagi, kes ei annetanuks. Terve Eestimaa kudus Ukraina sõduritele villaseid sokke ja punus varjevõrke.

Aastast 2017 toetab riik omavalitsusi, et suuremal hulgal lastel oleks juurdepääs huvitegevusele ja huviharidusele, mitte seda, et huviharidus oleks kallim või elitaarsem. Aga just viimase loogika järgi hakkab Lääneranna vald riigi toetust välja jagama. Mida suurem on summa, mille huvikool lapsevanema käest küsib, seda suurema toetuse huvikool vallalt saab. Kuidas sel viisil pääseb rohkem lapsi huvihariduse ligi, on tehe, mis pole jõukohane igaühele.

Silma õpikoda on otsustanud oma tegevuse kogu täiega Nõvale kolida, soovides sellega kulusid kokku hoida. Selge on, et kahe ruumi ülalpidamine on odavam kui kolme hoone oma. Olgugi et kolme maja kasutamise eest üüri tasuma ei pidanud, käisid kommunaalmaksed õpikojale üle jõu. Samas ei eita õpikoda, et Nõva on Harjumaa lastele lähemal ja neil kulub õpikotta sõiduks vähem raha.

Lääneranna vallavolikogu ja -valitsuse kaks viimast aastat sobiks hoiatava näitena Poola-Ameerika ajakirjaniku ja ajaloolase Anne Applebaumi teosesse „Demokraatia videvik. Autoritaarsuse ahvatlev võlu” – raamatusse, kus autor vaatleb, kuidas autoritaarsus Euroopas ja Ameerikas pead tõstab. Huvitaval kombel ilmus teos eesti keeles 2021. aasta sügisel, kohalike omavalitsuste valimise aastal. Küllap külvati esimesed autoritaarsuse seemned just siis, aga käest ära läksid asjad kaks aastat tagasi, kui Lääneranna vallavanemaks saanud Ingvar Saare asus vallavolikogu koalitsiooni mahitusel jõuliselt ümber korraldama ja sulgema raamatukogusid, koole ning rahvamaju, kasutades retoorikat, mida autoritaarsetes riikides ikka on kasutatud.

Tunnustatud teadlaste, pedagoogide, psühholoogide ja psühhiaatrite allkirju kandev avalik kiri president Alar Karisele, peaminister Kristen Michalile, haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele ja terviseminister Riina Sikkutile kutsub kehtestama reegleid nutiseadmete kasutamiseks koolis, et toetada meie laste vaimset ja füüsilist tervist, arengut, heaolu, õppeedukust ja turvalisust.

Täna on ülemaailmne uudistepäev, mida tähistavad koos enam kui 80 riigi kolleegidega ka Eesti meediaväljaanded kampaaniaga „Vali tõde!”. Kampaania pealkiri pole laest võetud, vaid väljendab muret valeinfo üha laieneva leviku pärast. Praegusel infokülluse ajastul tuleb uudiseid uksest ja aknast, on sadu sotsiaalmeediagruppe, kus kõikvõimalikku infot jagatakse, rääkimata kõikvõimalikest muudest kanalitest. Kogu selles info virvarris on sageli keeruline vahet teha, mis sellest infost on tõde ja mis vale.

Läänemaa koolides töötas läinud kooliaastal üle 60 õpetaja, kes ei vasta haridus- ja teadusministeeriumi nõuetele, mida tegelikult on ainult kaks: õpetajal peab olema magistrikraad õpetatavas aines ja õpetajakoolitus. Teisisõnu peab ta olema ülikoolis õppinud ainet, mida ta lastele koolis õpetab, ja ta peab olema õppinud ka seda, kuidas õpetada. Ei ole just palju nõutud.

Haapsalu linnavalitsus otsustas, et annab riigile tagasi 2,4 miljonit eurot toetusraha, mis saadi linnavalitsuse uue maja ehitamiseks. Raha tagasimaksmise põhjus on lihtne – ehituse omaosaluse katmiseks linna järgmise aasta eelarves raha napib. See pole just kuigi tavaline, et omavalitsus otsustab saadud toetuse tagasi maksta lihtsalt seepärast, et eelarvega on kitsas käes. Esmapilgul tundub, et mõistus võitis. Haapsalu elaniku jaoks on linnavalitsuse hoonest tähtsam, et teed oleksid korras, et lasteaiad, ujula, huviringide hooned ei laguneks, mitte linnajuhtide edev kontorihoone.

Tänagi meenutatakse mitmel pool 80 aasta taguseid sündmusi, kui Eestist lahkus sõja eest läände peaaegu 80 000 inimest. Läänemaalt oli minejaid rohkem kui mujalt – läänlastest lahkus enam kui kümnendik elanikest.

  Valitsus otsustas teisipäeval, et 2026. aastast kehtib kahe aasta jooksul kaheprotsendiline julgeolekumaks füüsilise isiku tulule ja ettevõtete kasumile. Maksukohustus tekib ainult kasumis ettevõtetel. Eelarve eelnõu on plaanis valitsuses heaks kiita 25. septembril ja päev hiljem annab valitsusjuht need üle riigikogule.