Silt: Kulno Rehkalt
5
Vormsi jahiõigust püüab kolmaski huviline
[caption id="attachment_311862" align="alignnone" width="1024"]
Taotluse kirjutamine võttis Kulno Rehkatil veerand tundi. Foto Urmas Lauri[/caption]
Sel ajal, kui Vormsi jahiselts ja MTÜ Rannarootslane madistasid saarel maaomanike käest jahi pidamiseks nõusoleku saamise pärast, ootab oma võimalust ka kolmas pakkuja, OÜ Kulnor.
OÜ Kulnor, mis kuulub Kulno Rehkaltile, esitas taotluse saarel jahiõiguse saamiseks isegi enne, kui seda tegid Vormsi jahiselts ja MTÜ Rannarootslane. „Olen taotluse teinud kui selle jahipiirkonna maaomanik oma 0,9 hektarise maaomandi pealt,“ ütles Rehkalt.
Taotluse kirjutamine võttis Kulno Rehkatil veerand tundi. Foto Urmas Lauri[/caption]
Sel ajal, kui Vormsi jahiselts ja MTÜ Rannarootslane madistasid saarel maaomanike käest jahi pidamiseks nõusoleku saamise pärast, ootab oma võimalust ka kolmas pakkuja, OÜ Kulnor.
OÜ Kulnor, mis kuulub Kulno Rehkaltile, esitas taotluse saarel jahiõiguse saamiseks isegi enne, kui seda tegid Vormsi jahiselts ja MTÜ Rannarootslane. „Olen taotluse teinud kui selle jahipiirkonna maaomanik oma 0,9 hektarise maaomandi pealt,“ ütles Rehkalt. 
Suur-Nõmmkülas hulguvad hundid hoovides
[caption id="attachment_353351" align="aligncenter" width="800"]
Hundid. Foto: erakogu[/caption]
Suur-Nõmmküla elanik Eha Timmermann kurtis, et neljapäeval käis päise päeva ajal nende taluhoovis kahel korral suur hunt. Hundid on neil ka varem taluõue sattunud, kuid seni öösiti; nende käigust on tagantjärele tunnistust andnud jäljed.
Suur-Nõmmküla külavanem Paul Pigul huntides probleemi ei näe, kuid Timmermanni hinnangul tuleks piirkonnale anda vähemalt üks hundilaskmisluba, et kiskjaid heidutada.
Hundid. Foto: erakogu[/caption]
Suur-Nõmmküla elanik Eha Timmermann kurtis, et neljapäeval käis päise päeva ajal nende taluhoovis kahel korral suur hunt. Hundid on neil ka varem taluõue sattunud, kuid seni öösiti; nende käigust on tagantjärele tunnistust andnud jäljed.
Suur-Nõmmküla külavanem Paul Pigul huntides probleemi ei näe, kuid Timmermanni hinnangul tuleks piirkonnale anda vähemalt üks hundilaskmisluba, et kiskjaid heidutada. Laupäeval kütiti Keskveres kaks hunti
[caption id="attachment_353350" align="alignnone" width="2000"]
Kulno Rehkalt. Foto: erakogu[/caption]
Reedel andis keskkonnaamet loa kahe hundi küttimiseks Lõuna-Läänemaal ja juba laupäev jäi kahele võsavillemile viimaseks elupäevaks.
„Kui hunti on palju, siis ta lastakse maha,” nentis Läänemaa hundijahi koordinaator Kulno Rehkalt.
„Meie edastame oma vaatlused, siis targad inimesed ütlevad, kas on vaja küttida või mitte,” selgitas Rehkalt küttimislubade lisandumist. „Usun, et sel aastal me rohkem küttida ei saa ja see on ka mõistlik.”
Hundid kütiti laupäeval Keskvere lähistel. „Üks ajujahiga, teine hiilimis-varitsusjahiga. Mõlemad olid isahundid, üks silma järgi paari-kolmeaastane, teine alla aastane kutsikas,” ütles Rehkalt.
Kulno Rehkalt. Foto: erakogu[/caption]
Reedel andis keskkonnaamet loa kahe hundi küttimiseks Lõuna-Läänemaal ja juba laupäev jäi kahele võsavillemile viimaseks elupäevaks.
„Kui hunti on palju, siis ta lastakse maha,” nentis Läänemaa hundijahi koordinaator Kulno Rehkalt.
„Meie edastame oma vaatlused, siis targad inimesed ütlevad, kas on vaja küttida või mitte,” selgitas Rehkalt küttimislubade lisandumist. „Usun, et sel aastal me rohkem küttida ei saa ja see on ka mõistlik.”
Hundid kütiti laupäeval Keskvere lähistel. „Üks ajujahiga, teine hiilimis-varitsusjahiga. Mõlemad olid isahundid, üks silma järgi paari-kolmeaastane, teine alla aastane kutsikas,” ütles Rehkalt. 
Hundijaht sai neljapäeval kiire lõpu
[caption id="attachment_317567" align="alignnone" width="2000"] Tänavu rohkem hunte lasta ei või. Foto: Valeri Štšerbatõh[/caption]
Neljapäeva õhtuhämaruses kütiti Kasari jahipiirkonnas korraga kolm hunti, seega Läänemaal sel jahihooajal hunte enam lasta ei tohi.
„Limiit on ammendatud,” ütles Läänemaa hundijahi koordinaator Kulno Rehkalt. „Kasari jahipiirkonnas kütiti 11. novembri õhtuhämaruses, kella poole viie paiku, kolm hunti. Ühekorraga.”
Tänavu rohkem hunte lasta ei või. Foto: Valeri Štšerbatõh[/caption]
Neljapäeva õhtuhämaruses kütiti Kasari jahipiirkonnas korraga kolm hunti, seega Läänemaal sel jahihooajal hunte enam lasta ei tohi.
„Limiit on ammendatud,” ütles Läänemaa hundijahi koordinaator Kulno Rehkalt. „Kasari jahipiirkonnas kütiti 11. novembri õhtuhämaruses, kella poole viie paiku, kolm hunti. Ühekorraga.” 
Jahimehed peavad plaani hundijahist loobuda
[caption id="attachment_311862" align="alignnone" width="1024"] Kulno Rehkalt. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Jahimeeste hulgas levib üleskutse hundijahist täielikult loobumiseks, samas on hundid viimastel nädalatel üha enam koduloomi murdnud.
Poolteist nädalat tagasi lõpetasid hundid Piirsalus 15pealise lambakarja, eelmisel nädalavahetusel tapsid hundid seal kolm hoovikoera. Läinud teisipäeval rappisid hundid Oongas koguni 70pealist lambakarja.
„Vältimaks huntide rünnakuid loomadele, soovitame loomaomanikel korrastada kiskjatõrjeaiad,” ütles keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik. „Korralik kiskjatõrjeaed on 1,2 meetri kõrgune 5-liiniline elektrikarjus, mis on korralikult paigaldatud ja pingestatud ning mille madalam traat on maapinnast kuni 20 cm kõrgusel. Ööseks tasub loomad ajada lauta või väiksemasse suletud ööaedikusse hoonete vahetus läheduses.”
Kulno Rehkalt. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Jahimeeste hulgas levib üleskutse hundijahist täielikult loobumiseks, samas on hundid viimastel nädalatel üha enam koduloomi murdnud.
Poolteist nädalat tagasi lõpetasid hundid Piirsalus 15pealise lambakarja, eelmisel nädalavahetusel tapsid hundid seal kolm hoovikoera. Läinud teisipäeval rappisid hundid Oongas koguni 70pealist lambakarja.
„Vältimaks huntide rünnakuid loomadele, soovitame loomaomanikel korrastada kiskjatõrjeaiad,” ütles keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik. „Korralik kiskjatõrjeaed on 1,2 meetri kõrgune 5-liiniline elektrikarjus, mis on korralikult paigaldatud ja pingestatud ning mille madalam traat on maapinnast kuni 20 cm kõrgusel. Ööseks tasub loomad ajada lauta või väiksemasse suletud ööaedikusse hoonete vahetus läheduses.” 
Martna munafarm jäi Soome tibudele alla
Kümme aastat tagasi suure pidulikkusega avatud Väike-Lähtru kanala Martnas on juba aasta kinni ja lindlates ulub tuul, sest Tallegg toob tibud Soomest.
Talleggi ja Ovolexi koostöös rajatud kolme lindla ning 25 000 kanaga farm tootis mune Talleggi haudejaamale Harjumaal Loo alevikus. Seal koorusid neist broileritibud. Nüüd toob Tallegg tibud Soomest, Martna-taoliste sugulinnufarmidega on lepingud lõpetatud.
Haneparv hävitab saagi paari päevaga
[caption id="attachment_247050" align="alignnone" width="900"]
Põllumehed kutsuvad linnuhuvilisi põllule linde vaatlema ja peletama. Arvo Tarmula[/caption]
Põllumeestele on taimi hävitavad ja seemneid söövad haned üha suurem probleem. Nad kutsuvad linnuhuvilisi põldudele linde vaatlema ja peletama.
Põllumehed kutsuvad linnuhuvilisi põllule linde vaatlema ja peletama. Arvo Tarmula[/caption]
Põllumeestele on taimi hävitavad ja seemneid söövad haned üha suurem probleem. Nad kutsuvad linnuhuvilisi põldudele linde vaatlema ja peletama. 
Maa-amet avastas 70aastase lepiku
/IMG6528.jpg">
Ohtla talunik Kulno Rehkalt on seni hooldanud olematut metsa. Foto Mihkel Puhm[/caption]
Läinud aasta lõpus korrastas maa-amet maatükiandmed, mille järgi on paljudest maaomanikest üle öö saanud metsaomanikud.
Ühtlasi tähendab see maamaksu tõusu, sest metsamaa on muust maast kallim ja kõrgemini maksustatud. Maa-amet vaatas andmed üle, sest need olid vananenud, kohati isegi 20 aasta tagused. Selle ajaga võib tõepoolest rohumaast saada mets, üllatuslikult aga loetakse metsaks ka mõisapargid. Mõnda metsatükki jälle pole maa-amet aastakümneid märganudki.
Ohtla talunik Kulno Rehkalt on seni hooldanud olematut metsa. Foto Mihkel Puhm[/caption]
Läinud aasta lõpus korrastas maa-amet maatükiandmed, mille järgi on paljudest maaomanikest üle öö saanud metsaomanikud.
Ühtlasi tähendab see maamaksu tõusu, sest metsamaa on muust maast kallim ja kõrgemini maksustatud. Maa-amet vaatas andmed üle, sest need olid vananenud, kohati isegi 20 aasta tagused. Selle ajaga võib tõepoolest rohumaast saada mets, üllatuslikult aga loetakse metsaks ka mõisapargid. Mõnda metsatükki jälle pole maa-amet aastakümneid märganudki.