3 C
Haapsalu
Reede, 26. aprill 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Kristo Hüdsi

Silt: Kristo Hüdsi

Galerii: Palivere sai 530. sünnipäevaks oma lipu

[gallery ids="412404,412405,412406,412403,412407,412408,412409,412410,412411,412412,412413,412414,412415,412416,412417,412418,412419,412420,412421,412422,412423,412424,412425,412426,412427,412428,412429,412430,412431,412432,412433,412434,412435,412436,412437,412438,412439,412440"] Fotod Kaire Reiljan Palivere tähistas laupäeval oma 530. aastapäeva osavalla lipu õnnistamise, tuleviku üle arutlemise, filmivaatamise ja tantsupeoga. Aastapäevaüritused juhatas vihmasajus Palivere Hudjamäel sarvepuhumisega sisse Palivere nelipühikoguduse pastor Marika Olenko. Hudjamäel, kus kunagi asus veski, ilutseb viimased 30 aastat Palivere 500. aastapäeval avatud kivi. Palivere osavallavanema Andrus Eilpuu sõnul on Palivere esimest korda mainitud seoses Palivere mõisaga. Toona kasutati nimekuju Pallifer. Eilpuu sõnul oli algne plaan ka vastne osavalla lipp sisse pühitseda Hudjamäel, et aga ilmataat ettevõtmist ei soosinud, tehti seda kõrvalasuvas nelipühikoguduse majas, mis 1921. aastal ehitati Palivere vallamajaks.

Lääne-Nigula kirik sai esimese kirikuna Läänemaal maakütte

[caption id="attachment_397570" align="alignnone" width="2000"] Lääne-Nigula koguduse õpetaja Kristo Hüdsi ja õpetaja Leevi Reinaru andsid tänujumalateenistusel üle kingitused – Marika Lekarkini maalid kiriku vanadel katusekimmidel. Foto: Andra Kirna[/caption] Lääne-Nigula kirik on Eesti keskaegsetest pühakodadest ilmselt esimene, mida hakkab kütma maasoojus. Leader-meetme, Kodukant Läänemaa, Lääne-Nigula vallavalitsuse ja annetajate toel rajatud maaküttesüsteem hakkab asendama senist väga kulukat õliküttelahendust. Mõnekümne aasta eest Raahe sõpruskoguduse abil rajatud õliküttesüsteem on küll töökorras ja võimeline kütma nii kirikut kui ka pastoraati, aga kogudusele väga kallis üleval pidada. Konsistooriumi kantsleri Andrus Mõttuse sõnul on Lääne-Nigula ilmsel esimene vana kirik Eestis, mida maasoojus kütma hakkab. „Väiksematesse kirikutesse on pandud õhkkütteseadmeid. Maakütte on saanud mõned pastoraadid, näiteks hiljuti Saaremaal. Ei tea küll ühtegi vana kirikut, mis niisuguse küttesüsteemi oleks saanud,“ ütles ta.

Noarootsi lapsed pidasid köstrikooli

[gallery ids="397217,397219,397221,397223,397225,397227,397229,397232,397234,397236,397238,397240,397242,397244,397246,397248,397250,397252,397254,397256,397258,397260,397262,397264"] Fotod Kaire Reiljan Noarootsi kooli lastel oli reedel ebatavaline koolipäev, sest koolimajast sõideti tundi pidama hoopis mõne kilomeetri kaugusele kunagise köstrikooli asemele Kudanis. Jahe ilm ja kõle põhjakaaretuul küll väljas tunnipidamist ei soosinud. Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm kirjeldas, et sada aastat tagasi, kui Köstritalus tõepoolest kooli peeti, oli ümbrus veel lagedam ja tuulisem.

Galerii: Lääne-Nigula tähistas Tartu rahu 103. aastapäeva

[gallery ids="387839,387841,387843,387845,387847,387849,387851,387853,387855,387857,387859,387861,387863,387865,387867,387869,387871,387873,387875,387877"] Malle-Liisa Raigla fotod Lääne-Nigula vald tähistas täna Tartu rahu 103. aastapäeva mälestustseremooniaga Lääne-Nigula vabadussamba juures. Lääne-Nigula volikogu esimees Mikk Lõhmus tuletas meelde, et Tartu rahudokument kehtib ka tänapäeval ja selle loomine oli teadlik ajaloolise võimaluse ära kasutamine. „Eestil on olnud ajalooline oskus kasutada ära pöördelisi momente,” ütles Lõhmus.

Arheoloog uuris pastoraadi parki

[caption id="attachment_379605" align="alignnone" width="2000"] Arheoloog Mihkel Tammet Lääne-Nigula pastoraadi tagant vanu müüre ei leidnud. Foto: Andra Kirna[/caption] Läinud neljapäeval alustas arheoloog Mihkel Tammet Lääne-Nigula pastoraadi ümbruse uurimisega, et selgitada välja, ega rajatav maaküte ohusta arheoloogilisi muistiseid. Lääne-Nigula kogudus tahab vana õlikütte vahetada nüüdisaegsema maakütte vastu. See tähendab, et pastoraadi ümbrusesse pannakse maha ligi kuus kilomeetrit torusid – sellest jagub kiriku ja pastoraadi kütmiseks. Pastor Kristo Hüdsi sõnul tuleb tõenäoliselt pastoraadi tagant maha võtta ka mõned puud. „Kindlasti mitte kõik ja ainult majale lähemad,“ lubas ta.

Peapiiskop seadis ametisse õpetaja Kristo Hüdsi

[gallery td_gallery_title_input="Hüdsi ametisseseadmine" ids="378934,378935,378936,378937,378938,378939,378940,378941,378942,378943,378944,378945,378946,378947,378948,378949,378950,378951,378952,378953,378954,378955,378956,378957,378958,378959,378960,378961,378962,378963,378964,378965,378966,378968,378969,378970,378971,378972,378974,378975,378976,378977,378978,378979,378980,378983,378984,378987,378988,378989,378992,378993,378995,378996,378997,378999,379000,378986"] Kirikuõpetaja Hüdsi ametisseseadmine. Fotod Andra Kirna. Laupäeval seadis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma Lääne-Nigula kirikus koguduse uue õpetaja Kristo Hüdsi ametisse.

Kirikuõpetaja Kristo Hüdsi peab lugu rulasõidust

rc="https://online.le.ee/wp-content/uploads/2022/10/kristo-hudsi_andra-21.jpg" alt="" width="2000" height="1333" /> Kuigi Kristo Hüdsi aktiivselt enam rulasõiduga ei tegele, on kunagi õpitud trikid tal ikka meeles. Foto Andra Kirna[/caption] Täna Lääne-Nigula koguduse õpetaja ametisse pühitsetaval Kristo Hüdsil on üsna ootamatu harrastus – ta on teismeeast alates tegelenud rulasõiduga. Rulaga tegi Hüdsi tutvust Paliveres. „Aasta võis olla 2003, kui esimese rula sain. Käisin siis 7. või 8. klassis,“ ütles ta. Oma sõnul sõitis mees järjest umbes kümme aastat ja päris nurka pole ta rula visanud siiani. „Väga aktiivne rulasõitja ma praegu ei ole. Lastega Paliveres ikka sõidan, aga spordi mõttes sõidan nüüd rohkem jalgratast, see on vähe tervislikum,“ rääkis ta. „Põrutab vähem,“ ütles ta kaht ala võrreldes.

Lääne-Nigula kogudus valis uue kirikuõpetaja

Vaimulik Kristo Hüdsi. Foto Andra Kirna. Juuni algusest hakkab Lääne-Nigula koguduse kirikuõpetajana tegutsema Kristo Hüdsi, koguduse nõukogu valis Hüdsi ametisse 22. mail.

Kanada eestlased kinkisid Jaani kirikule laeva

[caption id="attachment_342929" align="alignnone" width="696"] Risti naiskodukaitsjad asetasid Moero votiivi juurde küünla. Andra Kirna.[/caption] Kolmapäeval meenutati Haapsalu Jaani kirikus palvusega 1944. aasta suurpõgenemist ja kirikuõpetaja Kristo Hüdsi õnnistas kirikusse paigutatud Moero votiivlaeva.

Haapsalu Jaani kirikus õnnistati Moero votiiv

[gallery ids="342531,342532,342515,342516,342517,342518,342519,342520,342521,342522,342523,342524,342525,342526,342527,342528,342529,342530"]   22. septembril peeti Haapsalu Jaani kirikus suurpõgenemise mälestuspalvus ja Jaani kirikusse paigutatud laeva Moero votiivi õnnistamine, teenis õpetaja Kristo Hüdsi.