Silt: Kristo Hüdsi

[caption id="attachment_432885" align="aligncenter" width="1280"] Hardi Rehkalt. Foto: Urmas Lauri[/caption] Teisipäeval tähistati iseseisvuse taastamise aastapäeva tänuhetkega Lääne-Nigula vabadussamba juures. Mälestushetke Lääne-Nigula Vabadussõja mälestussamba juures juhatas sisse valla kultuuri- ja spordinõunik Varje Paaliste, kõnelesid vallavanem Janno Randmaa ja Risti malevkonna pealik Hardi Rehkalt. Ühispalvuse pidasid kirikuõpetajad Risto Hüdsi ja Leevi Reinaru. Paaliste esitas sissejuhatuseks ühe 33aastase noore arhitekti mõtte, mida ta oli hommikul raadiost kuulnud. “Et mis tähtsus sel päeval [20. augustil -toim] on? See noor inimene ütles nii toredasti, et tema jaoks on kõige tähtsam päev veebruarikuine tähtpäev – Eesti Vabariigi aastapäev, aga taasiseseisvumispäev või iseseisvuse taastamise päev, see on tema jaoks helge, rõõmus, pidulik ja selline ilus päev. Ta ei taju ajaloo raskust ja ränkust selja taga. Ja võib-olla see tõe poolest nii ongi,” lausus Paaliste. Vallavanem Janno Randmaa soovitas mõelda, et mis asi see taasiseseisvumine on.

[gallery ids="432860,432861,432862,432863,432864,432865,432866,432867,432868,432869,432870,432871,432872,432873,432874,432875,432876,432877,432878,432879,432880,432881,432882,432883,432884,432885,432886,432887,432888,432889,432890,432891,432892,432893,432894,432895,432896,432897,432898,432899,432900,432901,432902,432903,432904,432905,432906,432907,432908,432909,432910"] Täna ennelõunal peeti iseseisvuse taastamise aastapäeva tänuhetk Lääne-Nigula vabadussamba juures. Lääne-Nigula pastoraadis pakume pidupäevakooki ja kohvi.

[caption id="attachment_429597" align="alignnone" width="1920"] Taastatud Rooslepa kabel kuulub Lääne-Nigula vallale, teenistusi peab seal Noarootsi kogudus. Foto: Urmaas Lauri[/caption] EELK Noarootsi koguduse õpetaja Kristo Hüdsi ajab jälgi, et leida Lääne-Nigula vallale kuuluva Rooslepa kabeli kasutamisega seotud lepingud. Lääne-Nigula vallavalitsusele 3. juulil esitatud teabenõudes vahendab Hüdsi nii EELK Lääne praostkonna praosti Kaido Saaki kui ka EELK Saare-Lääne piiskopkonna piiskopi Anti Toplaani huvi saada teada, „millistel tingimustel on sõlmitud lepingud antud pühakoja kasutamisel”. Koguduse arhiivist pole Hüdsil õnnestunud leida ühtegi koostöö-, kasutus- või rendilepingut. Hüdsi ütles Lääne Elule, et otsis kabeli dokumente juba paar aastat tagasi. „Et mismoodi see Rooslepa kabeli kui vallale kuuluva pühakoja kasutus on olnud,” meenutas ta. Toona ta selgust ei saanud. Pigem olnud vastus, et kõik asjad ju toimivad ning isikute tasandil on kõik hästi.

[caption id="attachment_427045" align="alignnone" width="1280"] Lääne-Nigula kirikuõpetaja Kristo Hüdsi sõnul on Lääne-Nigula kiriku torn Lääne-Eesti kõrgeim. Foto: Andra Kirna[/caption] Reedel pääsevad huvilised esimest korda Lääne-Nigula kiriku torni. Torni publikule avamine juhatab sisse kirikute öö. Lääne-Nigula kogudus alustas õpetaja Kristo Hüdsi sõnul torni kordategemist 2021. aastal. „Lääne-Nigula kiriku torn on kõrgemaid Lääne-Eestis. Tornist paistavad ära ümberkaudsed kihelkonnakirikud peale Kullamaa,“ ütles ta.

[gallery ids="412404,412405,412406,412403,412407,412408,412409,412410,412411,412412,412413,412414,412415,412416,412417,412418,412419,412420,412421,412422,412423,412424,412425,412426,412427,412428,412429,412430,412431,412432,412433,412434,412435,412436,412437,412438,412439,412440"] Fotod Kaire Reiljan Palivere tähistas laupäeval oma 530. aastapäeva osavalla lipu õnnistamise, tuleviku üle arutlemise, filmivaatamise ja tantsupeoga. Aastapäevaüritused juhatas vihmasajus Palivere Hudjamäel sarvepuhumisega sisse Palivere nelipühikoguduse pastor Marika Olenko. Hudjamäel, kus kunagi asus veski, ilutseb viimased 30 aastat Palivere 500. aastapäeval avatud kivi. Palivere osavallavanema Andrus Eilpuu sõnul on Palivere esimest korda mainitud seoses Palivere mõisaga. Toona kasutati nimekuju Pallifer. Eilpuu sõnul oli algne plaan ka vastne osavalla lipp sisse pühitseda Hudjamäel, et aga ilmataat ettevõtmist ei soosinud, tehti seda kõrvalasuvas nelipühikoguduse majas, mis 1921. aastal ehitati Palivere vallamajaks.

[caption id="attachment_397570" align="alignnone" width="2000"] Lääne-Nigula koguduse õpetaja Kristo Hüdsi ja õpetaja Leevi Reinaru andsid tänujumalateenistusel üle kingitused – Marika Lekarkini maalid kiriku vanadel katusekimmidel. Foto: Andra Kirna[/caption] Lääne-Nigula kirik on Eesti keskaegsetest pühakodadest ilmselt esimene, mida hakkab kütma maasoojus. Leader-meetme, Kodukant Läänemaa, Lääne-Nigula vallavalitsuse ja annetajate toel rajatud maaküttesüsteem hakkab asendama senist väga kulukat õliküttelahendust. Mõnekümne aasta eest Raahe sõpruskoguduse abil rajatud õliküttesüsteem on küll töökorras ja võimeline kütma nii kirikut kui ka pastoraati, aga kogudusele väga kallis üleval pidada. Konsistooriumi kantsleri Andrus Mõttuse sõnul on Lääne-Nigula ilmsel esimene vana kirik Eestis, mida maasoojus kütma hakkab. „Väiksematesse kirikutesse on pandud õhkkütteseadmeid. Maakütte on saanud mõned pastoraadid, näiteks hiljuti Saaremaal. Ei tea küll ühtegi vana kirikut, mis niisuguse küttesüsteemi oleks saanud,“ ütles ta.

[gallery ids="397217,397219,397221,397223,397225,397227,397229,397232,397234,397236,397238,397240,397242,397244,397246,397248,397250,397252,397254,397256,397258,397260,397262,397264"] Fotod Kaire Reiljan Noarootsi kooli lastel oli reedel ebatavaline koolipäev, sest koolimajast sõideti tundi pidama hoopis mõne kilomeetri kaugusele kunagise köstrikooli asemele Kudanis. Jahe ilm ja kõle põhjakaaretuul küll väljas tunnipidamist ei soosinud. Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm kirjeldas, et sada aastat tagasi, kui Köstritalus tõepoolest kooli peeti, oli ümbrus veel lagedam ja tuulisem.

[gallery ids="387839,387841,387843,387845,387847,387849,387851,387853,387855,387857,387859,387861,387863,387865,387867,387869,387871,387873,387875,387877"] Malle-Liisa Raigla fotod Lääne-Nigula vald tähistas täna Tartu rahu 103. aastapäeva mälestustseremooniaga Lääne-Nigula vabadussamba juures. Lääne-Nigula volikogu esimees Mikk Lõhmus tuletas meelde, et Tartu rahudokument kehtib ka tänapäeval ja selle loomine oli teadlik ajaloolise võimaluse ära kasutamine. „Eestil on olnud ajalooline oskus kasutada ära pöördelisi momente,” ütles Lõhmus.