Silt: kinnisvara

[caption id="attachment_468311" align="alignnone" width="1920"] Kreutzwaldi 11. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalus Kreutzwaldi 11 aastaid tühjalt seisnud majas müüakse juba kortereid; aasta pärast peaks maja välja nägema hoopis teistsugune. Ehkki praegu ei viita aastaid tühjalt seisnud majas miski sellele, et aasta pärast võiksid seal olla 30–140ruutmeetrised nüüdisaegsed elamispinnad, müüb Haapsalu kinnisvaramaakler Annely Sermat majas kortereid. Sermati sõnul on ostuhuvilisi olnud kümmekond, üks korter on juba müüdud ja üks broneeritud. Esialgu on kaubaks läinud esimesel korrusel asuvad ühe- ja kahetoaline korter. Sermati sõnul pelgab Haapsalu ostja paberil korteri ostmi

[caption id="attachment_467633" align="alignnone" width="1920"] Marienholm. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu Marienholmi arenduses toimus jaanuaris üle poole miljoni eurone korterimüük, mis arendajate sõnul kinnitab, et nõudlus mereäärse ja kvaliteetse elukeskkonna järele püsib ka ajal, mil kinnisvaraturg on pigem vaikne. Marienholmis läks korter kaubaks 560 000 euroga, mis ületab eelmiste aastate rekordsummasid. Mullu läks Haapsalus kalleim korter kaubaks 415 800 euroga, aasta varem oli kalleium tehing 351 500 eurot ja 2023. aastal oli 440

[caption id="attachment_442263" align="alignnone" width="1920"] Välismaalased müüvad kinnisvara rohkem kui ostavad. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Läänemaal oli välismaalastega tehtud kinnisvaratehingute osakaal maa-ameti statistika järgi madalam kui kogu Eestis ja välismaalased olid peaasjalikult müüjate seas. Kogu Eesti kinnisvaratehinguist tegid välismaalased mullu 17 protsenti, Läänemaa omadest üheksa protsenti. Seejuures müüsid välismaalased Läänemaal asuvaid kinnistuid neli korda rohkem kui ostsid. Mullu tehti maa-ameti andmeil Läänemaal 2486 kinnisvaratehingut, millest 226 olid välismaalastega. Neist 183 korral oli välismaalane müüja ja 43 korral ostja. Ka üle-eestiline statistika näitab, et välismaalased tegid kuus korda rohkem müügi- kui ostutehinguid. Soomlased müüsid kinnisvara mullu 44 korral ja ostsid viiel korral. Müügiteh

[caption id="attachment_451127" align="alignnone" width="1920"] Marienholmi arendus sai tänavu valmis. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Eesti lõppenud aasta kalleimas korteritehingus vahetas Tallinnas korter omanikku 2,1 miljoni euro eest, kui Jõgeva kalleim korteritehing ulatus vaid 75 000 euroni. Pärnus ulatus lõppenud aasta kalleim korteritehing 700 000 euroni ja Tartus 600 000 euroni. Kalleimad tehingud ületasid veerand miljoni euro veel Haapsalus (415 800 eurot), Narvas (336 000 eurot), Kuressaares (295 000 eurot) ning Rakveres (259 000 eurot).

[caption id="attachment_451127" align="alignnone" width="1920"] Marienholm. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Maaleht kirjutas, et Haapsalu viimase aja kõige luksuslikumaks kinnisvaraarenduseks oleva Marienholmi kvartali korteritest on 80 protsenti müüdud, aga tegelikult on majad mattunud pimedusse, sest korterites ei ela sees peaaegu kedagi. "Olen seal ka ise sõitnud ja vaadanud, et ega sea

[caption id="attachment_437132" align="alignnone" width="1920"] Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik. Foto: SEB[/caption] Värske statistika ehitus- ja kasutuslubade kohta näitab, et ehitusturg on Eestis hoogu kogumas. Statistikaameti andmetel suurenes kasutusse lubatud uute kodude pindala selle aasta kolmandas kvartalis mullusega võrreldes 15 protsenti. Palju optimistlikumaks on muutunud kinnisvaraarendajate edasised plaanid. Nimelt väljastati ehituslube 187 000 ruutmeetri elukondlike pindade ehituseks ehk 65 protsenti rohkem kui a

[caption id="attachment_449599" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa kinnisvaraturg kiratseb, toimuvad vaid üksikud müügitehingud. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption] Selle aasta esimeses kvartalis on Läänemaal müüdud vähem kortereid kui aasta tagasi, mil kinnisvaraturul juba valitses vaikelu. Maa- ja ruumiameti andmeil on tänavu esimeses kvartalis Haapsalus tehtud poole vähem kinnisvaratehinguid kui aasta eest. Haapsalu maakleri Katrin Annuse sõnul ei tõota ka teine kvartal tulla palju parem. „Järelturg sisuliselt seisab,” ütles ta. Mullu tehti Haapsalu linnas esimeses kvartalis 38 korteritehingut, tänavu on neid olnud 21. Seejuures on aastaga keskmine ruutmeetri hind pisut langenud, kuid mediaanhind tõusnud. Annuse sõnul on nende kahe hinna erinevust mõjutanud kõrge hinnaga uusarendused. Uusarenduste mõju on Haapsalu kinnisvaraturul Annuse sõnul tunda veel paar aastat, kuid siis saavad need müüdud ja uusi kohe juurde tulemas ei ole. Maakler lisas, et uusarenduste ja ka Haapsalu v

[caption id="attachment_421613" align="alignnone" width="1280"] Karja 15 jäi jälle müümata. Foto: Andra Kirna[/caption] Esmaspäeval lõppes Haapsalus asuva turismiinfokeskuse maja oksjon taas ühegi pakkumiseta

[caption id="attachment_423094" align="alignnone" width="600"] Mäemõisa õigeusukiriku varemed Internaadi kinnistul Panga külas. Foto arhiiv.[/caption] Haapsalu linnavalitsusel õnnestus oksjonil kaks kinnistut kokku enam kui 100 000 euro eest maha müüa. „Loodame, et läheb tehinguni, pakkumised on tehtud,” ütles Haapsalu aselinnapea In

[caption id="attachment_442263" align="alignnone" width="1920"] Maaklerite sõnul ei tule 10-20 aasta lõikes vanade korterite ostmine odavam kui uute ostmine. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalus tõusis mullu küll mõnevõrra korteri ruutmeetri eest keskmiselt makstud hind ja ka müügitehingute arv, kuid maaklerite hinnangul on kinnisvaraturul endiselt vaikne. „Vaikelu on endiselt: järelturg seisab ja müüjad hinda ei korrigeeri,” kirjeldas Haapsalu kinnisvaraturgu maakler Katrin Annus. 18 aastat maakleriametit pidanud Annely Sermat ütles, et kui tavaliselt on aastas oma rütm, kus on rahulikumaid ja elavamaid perioode, siis mullu polnud näha ühtki sellist seaduspära. Maaklerite sõnul on kinnisvaraturul selgelt näha, et kohalik ostja on hinnatundlik ja uusarendused lähevad kaubaks suvitusk