Silt: kersti kaljulaid

[caption id="attachment_391988" align="aligncenter" width="2000"] President Kersti Kaljulaid. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Eesti olümpiakomitee (EOK) presidendi ametikoht on olnud meie iseseisvas ja taasiseseisvunud riigis üks kõige mainekamaid. Seda kinnitab seniste presidentide loetelu, mis EOK saja-aasta pikkust ajalugu arvestades väga lühikene: Friedrich Akel (1924–1931), Johan Laidoner (1934–1940), Arnold Green (1989–1997), Tiit Nuudi (1997–2001), Mart Siimann (2001–2012), Neinar Seli (2012–2016) ning Urmas Sõõrumaa (alates 2016). Üldistatult öeldes sai üks osa neist EOK juhiks riigimehena ja teised edukate ärimeestena. Legendaarsed on EOK presidendivalimised 2016, sest toona kandideeris kolm inimest ning teises valimisvoorus alistas suurärimees Urmas Sõõrumaa tol ajal poliitikast loobuda soovinud keskerakondlase Jüri Ratase tulemusega 61:60.

[caption id="attachment_392183" align="alignnone" width="2000"] President ja ÜRO eestkõneleja Kersti Kaljulaid rääkis Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilastele ühiskonnast. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Esmaspäeval Läänemaa ühisgümnaasiumi noortega vestlemas käinud president ja ÜRO eestkõneleja Kersti Kaljulaid ütles, et on valimistulemusega rahul. „Kuulasin rõõmuga, kuidas Eesti on teinud liberaalse pöörde ja saame vastu võtta kooseluseaduse rakendusaktid, võibolla isegi jõuda abieluvõrdsuseni, ja see teeb hinge soojaks,” ütles Kaljulaid noortele. Kõige suurema kaotuse sai valimistel Keskerakond, kelle juhtimisel oleks võinud tulla konservatiivne valitsus. „Need, kes oleksid tahtnud viia meid lähemale keskajale kui 21. sajandi teisele poolele, need erakonnad kaotasid,” ütles Kaljulaid. Ta täpsustas, et ei pea silmas mitte ainult EKREt, vaid tema hinnangul on Isamaa vaated perekonnale ja naiste kohale ühiskonnas sama keskaegsed kui EKRE-l ja nendega oleks valitsuse moodustanud vaid Keskerakond, kes oli nende valimiste suurim kaotaja. Kaljulaid tunnistas, et kõik inimesed pole viimase 30 aasta jooksul saanud osa Eesti arengust. „Nemad ei ole tõmmanud kõrt. Nad tahaksid selle arengu purustada ja loodavad, et tekkinud segaduses õnnestub tõmmata pikem kõrs,” selgitas Kaljulaid. See ei kehti Kaljulaidi sõnul mitte ainult Ida-Virumaa elanike kohta, vaid kõigi nende omavalitsuste elanike kohta, kus palgad on Eesti keskmisest oluliselt väiksemad.

[gallery ids="391981,391983,391985,391987,391989,391992,391994,391996,391998,392000,392002,392004,392006,392010,392012,392014,392016,392018,392020,392023,392025,392027,392029,392031"] Malle-Liisa Raigla fotod Esmaspäeval andis president Kersti Kaljulaid Läänemaa ühisgümnaasiumis üle esseekonkursi „Sõna jõud ja keele vägi” endanimelise fondi eriauhinna, mille sai 10. klassi õpilane Marlen Makarov. President Kersti Kaljulaidi fond andis 300 eurot esseele, mis kõige paremini kirjeldab sõna jõudu meie ühiskonna haavatavamate gruppide õiguste eest seismisel. Makarovi essee „Naiste sõna on naiste jõud” keskendus soolisele ebavõrdsusele. Peale Makarovi osalesid konkursil veel kaks Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilast, Mia Krips ja Emily Laurmann, kellele Kaljulaid andis tänukirja. Lisaks fondi auhinnale annab Toimetaja tõlkebüroo kolmele parimale esseekonkursil osalejale rahalise auhinna.

Neljapäeval Läänemaad külastanud president Kersti Kaljulaid käis kahes ettevõttes ja linnusemuuseumis ning kohtus omavalitsusliidu juhtide, naiste tugikeskuse esindajate ja kaitseliidu Lääne malevaga. President ütles, et Läänemaal tal üllatusi ette ei tulnud. „Olen nelja aasta jooksul varemgi Läänemaal käinud ja mõnikord on vabatahtsi ka merd mööda tuldud. Mõned protsessid, millest paar aastat tagasi sai räägitud, on valmis saanud,” ütles Kaljulaid visiidi lõpus. Kaljulaidi visiit Läänemaal algas Cipaxi ja Haapsalu uksetehase külastamisega. Presidendi sõnul on ta sel kevadel oma visiitidel üritanud vaadata just neid ettevõtteid, mis on loodud taasiseseisvumise ajal. „Vaadata, kuidas nemad tulevad toime tootlikkuse tõstmisega, sest kui nad alustasid, olime kõigile oma välispartneritele oluline kulueelis. Täna on see kadunud, sest Eesti on keskmise palga edetabelis maailmas 30. kohal,” ütles president. Ta lisas, et on ol

[caption id="attachment_328187" align="alignnone" width="1024"] President Kersti Kaljulaid Haapsalus. Arvo Tarmula[/caption] President Kersti Kaljulaidi ametiaeg lõpeb peagi, kuid täpsemat plaani, mis edasi saab, presidendil pole. Sellegipoolest ütles riigipea, et ei ütle kunagi oma riigile ära. Valitsus on kohe koroonapiiranguid leevendamas. Tulevad need õigel ajal? Me ei tea seda keegi. See paistab alati tagantjärele. Võime teha prognoose, aga kui vaadata terves maailmas viiruse lainete liikumist, siis alati ei ole võimalik seostest aru saada. Kas piirangud olid vajalikud? Kui numbrid on läinud üles ja me oleme rangemad piirangud kehtestanud, siis numbrid tulevad alla. Ma jagan peaministri seisukohta: kui näeme, et asjad lähevad halvemaks, peame ise hakkama eemale tõmbuma; kui me näeme, et lähevad paremaks, siis loobume piirangutest.