Silt: KEELETARK
Monika Undo: maakorsten ja polktundja – valik sõnu Masingult
[caption id="attachment_252486" align="alignnone" width="708"]
Monika Undo. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Otto Wilhelm Masingu (1763–1832) sünniaastapäev on 8. novembril. Masing on eelkõige tuntud kui õ-tähe tooja meie kirjakeelde.
Masingu ajal oli sakslaste seas valdav seisukoht, et eesti keel tuleks üldse ära kaotada. Arvati, et meie maakeelel pole tulevikku. Koloriitseks näiteks siinkohal on Masingu aadlikust sõbra mõte: „Sõber! mis sunnib Teid ometi selle sitase rahva sitase keele peale nii palju aega ja mõtlemist raiskama. Kui mõlemaid mõnele teisele objektile kulutaksite, võiks sellest maailmale tulu tulla, nii aga läheb kõik tühja.“
Masing oli nõus, et mõne kultuurkeele uurimisel oleks ta kindlasti saavutanud suuremat edu, samas kirjutas ta, et „kui vähe oleksin ma sellega kasu toonud oma elukutses ja meie rahva tuleviku jaoks!“. Masing oli seisukohal, et igal rahval peab olema võimalus haridust saada oma emakeeles.
Monika Undo. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Otto Wilhelm Masingu (1763–1832) sünniaastapäev on 8. novembril. Masing on eelkõige tuntud kui õ-tähe tooja meie kirjakeelde.
Masingu ajal oli sakslaste seas valdav seisukoht, et eesti keel tuleks üldse ära kaotada. Arvati, et meie maakeelel pole tulevikku. Koloriitseks näiteks siinkohal on Masingu aadlikust sõbra mõte: „Sõber! mis sunnib Teid ometi selle sitase rahva sitase keele peale nii palju aega ja mõtlemist raiskama. Kui mõlemaid mõnele teisele objektile kulutaksite, võiks sellest maailmale tulu tulla, nii aga läheb kõik tühja.“
Masing oli nõus, et mõne kultuurkeele uurimisel oleks ta kindlasti saavutanud suuremat edu, samas kirjutas ta, et „kui vähe oleksin ma sellega kasu toonud oma elukutses ja meie rahva tuleviku jaoks!“. Masing oli seisukohal, et igal rahval peab olema võimalus haridust saada oma emakeeles.
Mõlgendada on mõnus
[caption id="attachment_152044" align="alignnone" width="696"]
Monika Undo. Foto. erakogu[/caption]
Mõlgendama on värvikas sõna. See, millised sõnad on uute loomisel aluseks, on teinekord üsna ootamatu. Mõlgendama puhul on köitev jälgida protsessi, kuidas ühe sõna juurest jõutakse teise ja isegi kolmandani.
Monika Undo. Foto. erakogu[/caption]
Mõlgendama on värvikas sõna. See, millised sõnad on uute loomisel aluseks, on teinekord üsna ootamatu. Mõlgendama puhul on köitev jälgida protsessi, kuidas ühe sõna juurest jõutakse teise ja isegi kolmandani.
Keeletark: ummudele ja taavudele kaunist vanavanemate päeva!
Pühapäeval, 12. septembril on vanavanemate päev. Kuidas aga võiks vanaema ja vanaisa veel nimetada?
Meie üks silmapaistvamaid keelemehi Johannes Aavik (1880–1973) on vanaema ja vanaisa kohta välminud värvikad sõnad. Vanaema on umm (omastavas ummu) ja vanaisa taav (omastavas taavu). Johannes Aavik kirjutas, et „ta oli seda lugu juba oma taavult kuulnud“.
Keeletark: juhuslikult leitud sõna “tuusik”
[caption id="attachment_152044" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto. erakogu[/caption]
Suvel, mil reisimine on hoos, tasub meenutada, kuidas sündis nõukogude ajal populaarne sõna tuusik.
Tuusik tähendab teatavasti pääsedokumenti sanatooriumi või puhkekodusse. Hea õnne korral võis tuusiku saada koguni välismaale, näiteks Poola.
Monika Undo. Foto. erakogu[/caption]
Suvel, mil reisimine on hoos, tasub meenutada, kuidas sündis nõukogude ajal populaarne sõna tuusik.
Tuusik tähendab teatavasti pääsedokumenti sanatooriumi või puhkekodusse. Hea õnne korral võis tuusiku saada koguni välismaale, näiteks Poola.