Silt: KEELETARK
Taevakatsuja sõnavarast – kuunduma, kuustik ja kuhu kukkuma
20. juulil 1969 jõudis inimene esimest korda Kuu pinnale. Siis tähistatakse suisa Kuu päeva. Selle päeva eel on hea meenutada mõningaid sõnu astronoomia vallast, eelkõige seoses Kuuga.
1
Keeletark: solastalgiast
[caption id="attachment_334789" align="alignnone" width="2000"] Raie Paralepa metsas. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Solastalgia on sõna, mis suuresti iseloomustab tänapäeval inimese ja looduse vahelisi suhteid.
Solastalgia tähendab keskkonnamuutustest tingitud stressi või siis eksistentsiaalset kannatust. Metsapõlengud, metsaraied, kaevanduste loomine, vulkaanipursked, põuad jne muudavad paratamatult maastikku. Inimeses tekib igatsus ümbruse järele, mis oli enne muutuseid, hävingut.
Keeletark: sõnade kulgemine vaanilisel rajal
[caption id="attachment_330456" align="alignnone" width="2000"] Väljavõte 1978. aasta õigekeelsussõnaraamatust. Foto Regina Lepmets[/caption]
See, et teadusliku fantastika, hiljem ka lihtsalt fantaasia tähenduses, tuli1970ndate algul kasutusele ulme (sõna välmijaks on Henn-Kaarel Hellat) ja ruja, lisaks rujakirjandus, rujakirjanik, on teada-tuntud. Samas on fantastika, fantaseerima asemel pakutudveel varem ÕSis olnudmurdesõna vaanima (luurama, piiluma).
Keeletark: tüli pastaka pärast
[caption id="attachment_329226" align="alignnone" width="2000"] Pastapliiats või pastakas? Foto: Regina Lepmets[/caption]
Vahel on võimalik jälgida sõna teket, arengut ja selle ümber tekkinud diskussioone. Üheks sääraseks sõnaks on pastapliiats ehk pastakas.
On selge, et pastapliiats ei ole igapäevases kõnepruugis just kõige suupärasem variant. Pastakas tundub kasutajasõbralikum. Samas põhjustas pastakas 1970ndate alguses ajakirjanduses päris palju sõnavõtte.
Monika Undo: kas nõelusk on jürm?
Jaan Krossi „Kolme katku vahel” on tõeline sõnade varasalv. Kross kasutab sageli harvaesinevaid ja murdesõnu, mis lisavad tekstile koloriiti ja võiksid meie sõnavara rikastada. Üks värvikamaid sõnu on romaanis nõelusk – nõelavalt, torkavalt ütlev inimene. Kross kirjutab: „Balzer, äraneetud nõelusk, koolivend, piimavend ja nimekaim takkapeale, magab enese klaariks – ongi ehk juba maganud – ja häbeneb oma alatut kiusujuttu!”
Või siis Johannes