Silt: KEELETARK
2
Keeletark: tüli pastaka pärast
[caption id="attachment_329226" align="alignnone" width="2000"]
Pastapliiats või pastakas? Foto: Regina Lepmets[/caption]
Vahel on võimalik jälgida sõna teket, arengut ja selle ümber tekkinud diskussioone. Üheks sääraseks sõnaks on pastapliiats ehk pastakas.
On selge, et pastapliiats ei ole igapäevases kõnepruugis just kõige suupärasem variant. Pastakas tundub kasutajasõbralikum. Samas põhjustas pastakas 1970ndate alguses ajakirjanduses päris palju sõnavõtte.
Pastapliiats või pastakas? Foto: Regina Lepmets[/caption]
Vahel on võimalik jälgida sõna teket, arengut ja selle ümber tekkinud diskussioone. Üheks sääraseks sõnaks on pastapliiats ehk pastakas.
On selge, et pastapliiats ei ole igapäevases kõnepruugis just kõige suupärasem variant. Pastakas tundub kasutajasõbralikum. Samas põhjustas pastakas 1970ndate alguses ajakirjanduses päris palju sõnavõtte. 
Monika Undo: kas nõelusk on jürm?
Jaan Krossi „Kolme katku vahel” on tõeline sõnade varasalv. Kross kasutab sageli harvaesinevaid ja murdesõnu, mis lisavad tekstile koloriiti ja võiksid meie sõnavara rikastada. Üks värvikamaid sõnu on romaanis nõelusk – nõelavalt, torkavalt ütlev inimene. Kross kirjutab: „Balzer, äraneetud nõelusk, koolivend, piimavend ja nimekaim takkapeale, magab enese klaariks – ongi ehk juba maganud – ja häbeneb oma alatut kiusujuttu!”
Või siis Johannes
Keeletark: tule taevas appi!
[caption id="attachment_272190" align="alignnone" width="683"]
Andrus Ansip. Foto: Lemmi Kann[/caption]
Andrus Ansip on peaministrina nentinud: „Tule taevas appi!” Tihtipeale ongi seda fraasi Ansipile omistatud. See lause on meie kõnepruuki hästi kanda kinnitanud.
Andrus Ansip. Foto: Lemmi Kann[/caption]
Andrus Ansip on peaministrina nentinud: „Tule taevas appi!” Tihtipeale ongi seda fraasi Ansipile omistatud. See lause on meie kõnepruuki hästi kanda kinnitanud. 
Keeletark: 24. veebruar 2021 – presidendi võstuta
[caption id="attachment_323570" align="alignnone" width="2000"]
Haapsalu linnapea võst möödunud aastal Haapsalu kultuurikeskuses. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Meie üks suurimaid keeleuuendajaid Johannes Aavik on loonud palju sõnu, näiteks õõv, uje, selmet, sulnis, lüümus. Tähelepanuväärne on, et nii mõnigi neist on populaarseks saanud palju hiljem. Siinkohal on heaks näiteks meede (abinõu), mis on küll algselt Aaviku välja mõeldud, kuid selle ristiisaks on peetud hoopis Jaan Krossi. Sõnaloomes pööratakse pilk ikka ja jälle Aaviku poole.
Haapsalu linnapea võst möödunud aastal Haapsalu kultuurikeskuses. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Meie üks suurimaid keeleuuendajaid Johannes Aavik on loonud palju sõnu, näiteks õõv, uje, selmet, sulnis, lüümus. Tähelepanuväärne on, et nii mõnigi neist on populaarseks saanud palju hiljem. Siinkohal on heaks näiteks meede (abinõu), mis on küll algselt Aaviku välja mõeldud, kuid selle ristiisaks on peetud hoopis Jaan Krossi. Sõnaloomes pööratakse pilk ikka ja jälle Aaviku poole.