Silt: Kärdla

[caption id="attachment_371112" align="aligncenter" width="1280"] ”Kivi Jüri” ehk “Kivijüri” on Kärdlas asuv mälestusmärk “Hiiumaa kaitselahingute kangelastele 1941”. Mälestusmärk püstitati 1966. aastal Kärdlast väljuvate maanteede ristile. Graniidist mälestusmärgi autorid on skulptor Endel Taniloo ja arhitekt Ülo Sirp. Foto: Urmas Lauri[/caption] Hiiumaa vallavanema Hergo Tasuja vastuse Lääne Elu veebis ilmunud loole „Mare Tamvelius: Hiiumaa värvus punaseks…“ „Kõige kehvem on millegi hävitamisele kutsumine ja paterdamine kampaania korras,“ ütles kultuuriajaloo professor Linda Kaljundi intervjuus Vikerraadio hommikuprogrammis. Ta meenutas kunstiajaloolase Krista Kodrese mõtet, et kui esimese vabariigi loomise järel oleks samal moel vihale ja tunnetele voli antud, siis oleks kampaania korras hävitatud muuhulgas baltisakslaste mõisad. Olen sellega nõus. Tormakuse asemel või selle kõrval tuleb omada ka tasakaalukust. Ma tean – nii ajalooõpingute põhjal kui isiklikult oma perekonna lähiajaloo kaudu – kui keeruline on Eesti ajalugu olnud. Tean, et võõrvõimud muuhulgas püüdsid eestlaste meelsust kujundada meie kultuuri- ja avalikku ruumi muutes. Aga ma ei ole nõus sellega, et kui oleme 30 aastat iseseisvuse taastanud riigis elanud, ilma mõne konkreetse monumendi teisaldamise üle avalikku arutelu pidamast, siis peaksime nüüd ilma aruteluta, ilma erinevaid argumente ära kuulamata kiirkorras tegutsema.

[gallery ids="371112,371110,371111,371113,371114,371115,371116"] Fotod: Urmas Lauri Pealkirjaks olev lause kõlas KOV valimispäeva hilistunnil rahvusringhäälingu valimisstuudios, kui kahel viimasel korral tulid Hiiumaal võimule sotsiaaldemokraadid ja vallavanemateks said kinnitatud järjestikku kaks erinevat, aga nagu peatselt selgus, ebaküpseks osutunud poliitikut. Hiiumaa ainukese nn sõltumatu maakonnalehe peatoimetaja [Harda Roosna] oli sotside võimule upitamiseks andnud aastaid endast parima. Ühed said võimu, peatoimetaja sai presidendilt teenetemärgi. Vastavalt teenetemärgi seadusele ei ole meil võimalik täna veel tõde teada, kes olid need salajased peatoimetaja teenetemärgile esitajad, nii jääbki ainult arvata ja loogiliselt järeldada. Ebaküpse poliitiku tunnuseks on oskamatus mõtestada omariiklust, kuhugi ununenud väärtushinnangud, empaatia puudus ja teadmiste sidumise võimetus. Üks näide. Küüditatute järeltulijad tegid valla poolt mitmendat korda müüki pandud esivanemate talule omapoolse hinnapakkumise, soovides vallalt tagasi osta pere põlistalu Luidjal. Vallavanem Reili Rand oma ebaküpsuses kuulutas aga välja järjekordse avaliku müügipakkumise sama talumaja müügiks, pikendades selle otsusega omakorda perele vene võimu poolt juba kunagi tekitatud kannatusi. Tundekasvatuses küpsustunnistuseta jäänud sotsist vallavanem ilmselt ei tundnud end oma otsuses halvasti, ta ei tahtnud mäletada kolme vana hiiu naise antud tunnistusi, mis kinnitasid sotsist Olga Lauristini osalemist hiidlaste küüditamisel Hiiumaalt. See noorpoliitik on tänaseks jõudnud riigikogusse. Ka praegune vallavanem Hergo Tasuja tegi alles hiljuti enda ebaküpsust reetva otsuse, kui sotsiaalmeediagrupi küsitluses andis ühe esimesena oma hääle punamonumendi Kärdla linnaruumis säilitamise poolt. Vallavanema juhitud omavalitsus on Hiiumaa suurim tööandja ja nagu laulukooris antakse hääl ette, oli see märgiks, nn omainimestele meelsuse näitamiseks. Sotsist noorpoliitik Hergo Tasuja eesmärk on seatud veelgi kõrgemale - saada Eesti Vabariigi presidendiks, nii kirjutas Hiiu Leht.

[caption id="attachment_257524" align="aligncenter" width="900"] Kärdla jõulupuu. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kui mullu võitis jõulupuuvõistluse Haapsalu kuusk, mille küll Cora-nimeline torm maha murdis, siis tänavu võiks esikoha napsata Kärdla. Hiidlased pääsesid jõulukuul pikemalt pildile tänu sellele, et Kärdla keskväljakule pandi püsti Rakvere stiilis jõulupuu. „Lihtsalt kohutav! Jõulukuusk jäägu ikka selliseks, nagu oleme kogu aeg harjunud nägema,” kommenteeriti Kärdla kuuselugu sotsiaalmeedias. „Õuduste õudus! See pole kuusk!” lisas teine. Sellised on mandriinimeste arvamused. Hiidlased ise on aga hoopis leplikumad. Hiidlaste Facebooki jututuba „Vabad Hiiumaa kodanikud” korraldas veebiküsitluse. Selgus, et neid, kellele juurtest jõulupuu meeldib või kes peavad seda väga ilusaks, on poole rohkem kui neid, kellele see ei meeldi. Ükskõikseks jäid vaid mõned üksikud. Ei midagi jubedat, võib hiidlaste jutust aru saada.