Silt: kalle lõuna
Ettekandekoosolekul rääkisid sõbrad ja kaasteelised Linnart Mällist
[gallery ids="373610,373607,373608,373609,373611,373612,373613,373614,373615,373616,373617,373618,373619,373620,373621,373623,373622"]
Linnart Mällile pühendatud ettekandekoosolek. Fotod Andra Kirna.
Haapsalu restorani Rado terrassil peeti Linnart Mälli kodumajal mälestustahvli avamise järel ettekandekoosolek.
Läänemaa ühisgümnaasium taastab kooli lõpumärgi traditsiooni
[caption id="attachment_355727" align="alignleft" width="333"]
Humanitaarlennu märk.[/caption]
Tänavu saavad LÜGi lõpetajad rinda kooli lõpumärgi, millega taastatakse aastakümnetepikkune, kuid vahepeal unustusse jäänud traditsioon.
LÜGi ajalooõpetaja Kalle Lõuna sõnul algas lõpumärgi konkurss möödunud aastal. Kokku osales neli autorit seitsme võistlustööga. „Parimaks hindasime Jan-Robin Jaaku töö,“ ütles Lõuna. Tema sõnul on võidutöö märksõnad õhuline ja hõbemustsinine värvikombinatsioon.
Võidutöö kavandil on kujutatud kooli sümbolit – sinilindu. Autor on natuke snitti võtnud ka ajaloolisest Haapsalu I keskkooli märgist. Hõbedase keti otsas on koolimaja fassaadilt võetud pilastrite ehk dekoratiivsete poolsammaste kujutis. „Märgil on kiri LÜG 100, sest sel aastal lõpetab sajas lend,“ lisas Lõuna. Sajas lend on tema sõnul ka põhjus, mis paneb mõtlema järjepidevuse olulisusele ja sündmuse meeldejäävaks muutmisele.
Humanitaarlennu märk.[/caption]
Tänavu saavad LÜGi lõpetajad rinda kooli lõpumärgi, millega taastatakse aastakümnetepikkune, kuid vahepeal unustusse jäänud traditsioon.
LÜGi ajalooõpetaja Kalle Lõuna sõnul algas lõpumärgi konkurss möödunud aastal. Kokku osales neli autorit seitsme võistlustööga. „Parimaks hindasime Jan-Robin Jaaku töö,“ ütles Lõuna. Tema sõnul on võidutöö märksõnad õhuline ja hõbemustsinine värvikombinatsioon.
Võidutöö kavandil on kujutatud kooli sümbolit – sinilindu. Autor on natuke snitti võtnud ka ajaloolisest Haapsalu I keskkooli märgist. Hõbedase keti otsas on koolimaja fassaadilt võetud pilastrite ehk dekoratiivsete poolsammaste kujutis. „Märgil on kiri LÜG 100, sest sel aastal lõpetab sajas lend,“ lisas Lõuna. Sajas lend on tema sõnul ka põhjus, mis paneb mõtlema järjepidevuse olulisusele ja sündmuse meeldejäävaks muutmisele. 
Ühisgümnaasiumi vilistlaste kokkutulek lõppes teletorni kaitsmisega
[gallery ids="341888,341890,341892,341894,341896,341898,341900,341902,341904,341906,341908,341910,341912,341914,341916,341918,341920,341923,341925,341929,341931,341933,341937,341939,341941,341943,341945"]
Malle-Liisa Raigla fotod
Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilased taaskehastasid ajarännakul 1991. aasta 20. augusti sündmusi ajalooõpetajate Kalle Lõuna ja Karl Heina stsenaariumi järgi, milles kooli vilistlaspeo lõpetasid pöördelised teated Tallinnast.
Lõuna ise oli ajarännakul võtnud koolidirektori rolli – et 1991. aastal oli Haapsalus kaks gümnaasiumi, ütles Lõuna oma nimeks Tiit Huul, segu kahe kooli toonastest direktoritest Tiit Aedmäest ja Andres Huulest. Hein aga kehastus õppealajuhataja Veikko Kõrviks.
Vilistlased ehk 10. ja 12. klassi õpilased olid ajarännaku alguseks juba kogunenud kooli aulasse, kus direktor jagas neile laiali väikesed sinimustvalged lipud. „Meil on ikkagi rahvuslikud meeleolud,” ütles Lõuna Huule rollis.
Ministeerium keelas olümpiaadide tulemuste avaldamise
[caption id="attachment_295166" align="alignnone" width="2000"]
Läänemaa põhikoolide geograa aolümpiaad Haapsalus. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kuigi Läänemaa koolide õpilased on juba osalenud enam kui kümnel aineolümpiaadil, ei avalikusta sihtasutus Läänemaa olümpiaadide tulemusi, viidates andmekaitseseadusele.
Sihtasutus Läänemaa on maakonnavooru olümpiaadide koordinaator ja kõik olümpiaaditulemused saavad esmalt nemad, seejärel jagab sihtasutus tulemusi koolidega. Avalikkusega sihtasutus tulemusi jagada ei saa, viidates andmekaitsele. „Kuskil on riigiisad ja -emad, kes on otsustanud, et tuleb lapsevanemate nõusolekut küsida ja ma ei saa sellest lülist mööda astuda, kuigi väga tahan tulemusi avalikustada,” ütles sihtasutuse hariduse projektijuht Kaja Rüütel. „Eesti riik teeb elu keeruliseks,” lisas ta.
Rüütel ütles, et talle on öelnud nii üleriigiliselt olümpiaade koordineeriv Tartu ülikooli teaduskool kui ka haridus- ja teadusministeerium, et olümpiaaditulemuste avalikustamiseks tuleb küsida igalt lapsevanemalt luba. „Mina olen veendunud, et see on avalik üritus ja kui mu laps on sellel osalenud ja saanud hea koha, siis miks ei või ma seda avalikustada – see on ju ainult positiivne, aga seadus ei ole minu teha,” ütles Rüütel.
Läänemaa põhikoolide geograa aolümpiaad Haapsalus. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kuigi Läänemaa koolide õpilased on juba osalenud enam kui kümnel aineolümpiaadil, ei avalikusta sihtasutus Läänemaa olümpiaadide tulemusi, viidates andmekaitseseadusele.
Sihtasutus Läänemaa on maakonnavooru olümpiaadide koordinaator ja kõik olümpiaaditulemused saavad esmalt nemad, seejärel jagab sihtasutus tulemusi koolidega. Avalikkusega sihtasutus tulemusi jagada ei saa, viidates andmekaitsele. „Kuskil on riigiisad ja -emad, kes on otsustanud, et tuleb lapsevanemate nõusolekut küsida ja ma ei saa sellest lülist mööda astuda, kuigi väga tahan tulemusi avalikustada,” ütles sihtasutuse hariduse projektijuht Kaja Rüütel. „Eesti riik teeb elu keeruliseks,” lisas ta.
Rüütel ütles, et talle on öelnud nii üleriigiliselt olümpiaade koordineeriv Tartu ülikooli teaduskool kui ka haridus- ja teadusministeerium, et olümpiaaditulemuste avalikustamiseks tuleb küsida igalt lapsevanemalt luba. „Mina olen veendunud, et see on avalik üritus ja kui mu laps on sellel osalenud ja saanud hea koha, siis miks ei või ma seda avalikustada – see on ju ainult positiivne, aga seadus ei ole minu teha,” ütles Rüütel. 
