0

Läänemaa ühisgümnaasium kutsub tähetorni ja muuseumi

Lääne Elu

info@le.ee

Ajalooõpetaja Kusta Kooskora (1878-1951). Foto Läänemaa ühisgümnaasiumi muuseumi kogust
Ajalooõpetaja Kusta Kooskora (1878-1951). Foto Läänemaa ühisgümnaasiumi muuseumi kogust

Läänemaa ühisgümnaasium (LÜG) kutsub Haapsalu gümnaasiumihariduse 101. aastapäeva puhul kõiki huvilisi tutvuma kooliga, sealhulgas ka tähetorni ja koolimuuseumiga.

Praegune Läänemaa ühisgümnaasium on õppekorralduselt ja sisult uus kool, ent järjepidevuse ja põlvkondade vahelise sideme loomine on meile väga oluline. Haapsalus sündis eestikeelne gümnaasium 19. detsembril 1918, mil legendaarne koolijuht Anton Üksti võttis üle endise linnakooli Saksa okupatsioonist allesjäänud varad. 2013. aastal loodud riigigümnaasiumi nimi Läänemaa ühisgümnaasium on tulnud kahe ilmasõja vahel tegutsenud eestikeelsest gümnaasiumist. Eelmisel aastal tähistasime 100 aasta täitumist eestikeelsest gümnaasiumiharidusest Haapsalus.

Seoses eestikeelse gümnaasiumi 101. aastapäevaga on oodatud kõik huvilised kooliga tutvuma kolmapäeval, 18. detsembril kell 17-19 ja neljapäeval, 19. detsembril kell 12-14. Huvilistel on võimalik tutvuda koolimajaga, sh õpilasomavalitsuse ruumide, tähetorni ja koolimuuseumiga.

Neljandal korrusel paiknev koolimuuseum on koht, kuhu saab abiturient või vilistlane talletada enda lennu materjale ja olla kindlad, et neid hoitakse hoolega ja nad leiavad kasutust.

Lõppeva aasta üks põnevamaid täiendusi muuseumi varasalves seondub õpetaja Kusta Kooskoraga.

Peamiselt õpetas Kusta Kooskora ajalugu, ent ka ladina, saksa ja vene keelt ning filosoofiat. Õpilased on meenutanud teda  erudeeritud ja autoriteetse mehena, kelle pillatud kommentaare kirjutati üles. Osa neist läks ka õpilaste seas käibele. Näiteks võib tuua just Läänemaal levinud slängisõna „kribama“ (ld k scribere – kirjutama) spikerdamise tähenduses. Tihedalt lävis ta oma kunagise õpilase ja hilisema kolleegi Ida Järviga (snd Uuesson), kelle valdusse jäid mitmed Kusta raamatud ja esemed. Eriti omapärane on tsepeliinikujuline sulepea, mis on valmistatud omaaegse ehtekunstniku Oskar Viigi töökojas. Saksa õhulaev Graf Zeppelin LZ-127 sõitis Eesti kohal 1930 ja 1931. Selle ajaloolise sündmuse mälestamiseks hakatigi Eestis niisuguseid meenesulepäid valmistama. Ida Järvi kogus on haruldast fotomaterjali (sh foto 1935 koolilipu õnnistamisest) ja ka erinevaid albumeid. Huvitavad on õpilaskonspektid aastatest 1927-1929. Meie kooli muuseumisse on need jõudnud tänu Ann Jooni kaasabile.

Peaaegu samast ajajärgust on kooli jõudnud küllaltki terviklikult vilistlaste Erich Timbergi, Ida Uessoni, Priidu Usari, Margaretha Tavasti ja Anete Romanovi koolialbumid ja fotod. Täname seejuures Eha Nõmme, Saima Mägi, Eha Palmi jt. Unikaalsete fotode eest 1960ndate koolielust oleme tänulikud Tiit Tarvisele ja Tamara Baranovale. Samuti on meie muuseumisse jõudnud Riho Luhteri poolt kogutud Wiedemanni kooli raadiosalvestisi 1990ndate algusest.

Lõpumärgikogus, mida aasta tagasi alustasin nullist, on tänaseks olemas näidismärgid 1/3 lendudest. Kõige rariteetsem on Anders Kvarnhedeni poolt annetatud Haapsalu Rootsi Eragümnaasiumi esimese lennu lõpumärk aastast 1936. Selleks, et külastajad saaksid näha koolimärke, on oma panuse andnud Ellinor Merima, Helgi Miller, Tõnu Lauk, Indrek Ilomets, Ann Joon, Maret Talving, Markus Häidberg, Karl ja Laura Hein.

Kõik lisandunud materjalid aitavad paremini mõista koolielu. Loomulikult on väärtuslikke kooliajaloo materjale meie rahvusarhiivis ja erinevates „päris muuseumides“, ent kohalikus koolimuuseumis lisandub veel üks oluline aspekt – kogukondlik mälu. Koolimuuseumi edasine areng sõltub kunagistest ja tänastest õpilastest ning õpetajatest.

Täname kõiki seniseid annetajaid ja infojagajaid ning loodame, et ka tulevikus leiavad huvitavad materjalid koha meie muuseumis.

Kalle Lõuna, Läänemaa ühisgümnaasiumi ajalooõpetaja

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz