Silt: kaja lotman
Kaja Lotman koostas Matsalu kooli ajaloo
[caption id="attachment_248923" align="alignright" width="900"]
Kaja Lotman oma raamatuga Matsalu mõisa ees. Foto: Eduard Laur[/caption]Äsja ilmunud „Matsalu kooli lugu” on EV100 ametlik kingitus, mille eest sai Lotman mälestusplaadi.
Mõte Matsalu kooli lugu kaante vahele panna tuli 30 aastat Matsalu külas elanud Lotmanil juba paarkümmend aastat tagasi. „Mind on alati huvitanud, kes on olnud inimesed, kes on Matsalu rannaniitudel tegutsenud. Need pidid olema väga tugevad inimesed. Mind on huvitanud ka see, kus ja kuidas on neile haridust antud,” ütles Lotman.
Nii paeluski Lotmani tähelepanu aastatel 1918–1965 Matsalu mõisas tegutsenud kool.
1999. aastal pöördusid kohaliku naisseltsi poole mõned Matsalu kooli vilistlased, kellel Lotman seltsi juhatajana aitas kokkutuleku korraldada. Just siis võttis mõte Matsalu kooli ajalugu üles kirjutada konkreetsema kuju. Kooli üks vilistlasi Lembitu Varblane hakkaski seda tegema, kuid töö jäi pooleli. Varblane jõudis oma üleskirjutustes 1940. aastani. Lotman ise oli samal ajal talletanud vilistlaste mälestusi ja otsinud fotosid.
Kaja Lotman oma raamatuga Matsalu mõisa ees. Foto: Eduard Laur[/caption]Äsja ilmunud „Matsalu kooli lugu” on EV100 ametlik kingitus, mille eest sai Lotman mälestusplaadi.
Mõte Matsalu kooli lugu kaante vahele panna tuli 30 aastat Matsalu külas elanud Lotmanil juba paarkümmend aastat tagasi. „Mind on alati huvitanud, kes on olnud inimesed, kes on Matsalu rannaniitudel tegutsenud. Need pidid olema väga tugevad inimesed. Mind on huvitanud ka see, kus ja kuidas on neile haridust antud,” ütles Lotman.
Nii paeluski Lotmani tähelepanu aastatel 1918–1965 Matsalu mõisas tegutsenud kool.
1999. aastal pöördusid kohaliku naisseltsi poole mõned Matsalu kooli vilistlased, kellel Lotman seltsi juhatajana aitas kokkutuleku korraldada. Just siis võttis mõte Matsalu kooli ajalugu üles kirjutada konkreetsema kuju. Kooli üks vilistlasi Lembitu Varblane hakkaski seda tegema, kuid töö jäi pooleli. Varblane jõudis oma üleskirjutustes 1940. aastani. Lotman ise oli samal ajal talletanud vilistlaste mälestusi ja otsinud fotosid.
Naiskodukaitse Lääne ringkonna juhiks sai Kaja Lotman
[caption id="attachment_233188" align="alignleft" width="900"]
Kaja Lotman. Foto: Arvo Tarmula[/caption]Laupäeval tähistas naiskodukaitse Lääne ringkond Haapsalu kultuurikeskuses oma 90. sünnipäeva, kus paljudele külalistele pakuti omatehtud küpsetisi.
Haapsalu kultuurikeskuse rõdusaal oli laupäeval kaunistatud lillede ja helesiniste õhupallidega. Külalisi ootasid valgete linadega lauad, kaetud hea-paremaga, mis valminud naiskodukaitsjate koduköökides. Naiskodukaitse logoga menüüleht teatas, et tegemist on Maria Laidoneri toiduvalikuga.
Lõuna-Läänemaa jaoskonna naised olid küpsetanud hirve-, Hiiumaa jaoskond maksapirukaid. Lääne-Nigula jaoskond oli teinud tsaari tatrapliine. Haapsalu jaoskonna panus peolaudadele olid küpsised kohvi ja tee kõrvale ning Risti jaoskond pakkus vahvleid inglise kreemiga. Nagu naiskodukaitse esinaine Airi Tooming ütles, ongi vähim asi, mida üks kodukaitsjatega mitte kokku puutunud Eesti inimene naiskodukaitsjatest teab, see, et nad on võimelised suurtes kogustes süüa tegema.
„Me tegime ära ka selle, et toitlustasime laulu- ja tantsupeol 40 000 pidulist. Me tõestasime iseendale, et me saame sellega hakkama,” ütles Tooming.
See oligi tema sõnul omamoodi proovikivi, mis näitas, et kui vaja, suudetaks ekstreemsetes oludes ära toita ka meie kaitseväelased.
Kaja Lotman. Foto: Arvo Tarmula[/caption]Laupäeval tähistas naiskodukaitse Lääne ringkond Haapsalu kultuurikeskuses oma 90. sünnipäeva, kus paljudele külalistele pakuti omatehtud küpsetisi.
Haapsalu kultuurikeskuse rõdusaal oli laupäeval kaunistatud lillede ja helesiniste õhupallidega. Külalisi ootasid valgete linadega lauad, kaetud hea-paremaga, mis valminud naiskodukaitsjate koduköökides. Naiskodukaitse logoga menüüleht teatas, et tegemist on Maria Laidoneri toiduvalikuga.
Lõuna-Läänemaa jaoskonna naised olid küpsetanud hirve-, Hiiumaa jaoskond maksapirukaid. Lääne-Nigula jaoskond oli teinud tsaari tatrapliine. Haapsalu jaoskonna panus peolaudadele olid küpsised kohvi ja tee kõrvale ning Risti jaoskond pakkus vahvleid inglise kreemiga. Nagu naiskodukaitse esinaine Airi Tooming ütles, ongi vähim asi, mida üks kodukaitsjatega mitte kokku puutunud Eesti inimene naiskodukaitsjatest teab, see, et nad on võimelised suurtes kogustes süüa tegema.
„Me tegime ära ka selle, et toitlustasime laulu- ja tantsupeol 40 000 pidulist. Me tõestasime iseendale, et me saame sellega hakkama,” ütles Tooming.
See oligi tema sõnul omamoodi proovikivi, mis näitas, et kui vaja, suudetaks ekstreemsetes oludes ära toita ka meie kaitseväelased.
