Silt: kaja lotman
7
Karuse kalmistu metsategu pahandab leinajaid
[caption id="attachment_295018" align="alignnone" width="1024"]
Karuse koguduse diakon Meelis Malk on mures metsaraie pärast kalmistul. Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna vallajuhid saevad oksa, millel ise istuvad, tõdes Karuse koguduse diakon ja volikogu liige, ekrelane Meelis Malk.
Meelepaha tekitab temas tõsiasi, et Karuse surnuaia sissesõidutee ümbert raiutakse metsa. Lääneranna vallavalitsus müüs 5. veebruaril oksjonil 8200 euro eest maha Karuse surnuaia ümbruses 4,2 hektari metsa raieõiguse. Valdavalt võib seal teha hooldus- ja valikraiet, kuid kaugemates servades on lubatud ka lageraie. Oksjoniteates on kirjas, et raieõiguse ostja saab metsast 281 tihumeetrit palki.
Teisipäevaks oli metsaalune võsa juba raadatud ning riidas olid ka esimesed palgid.
„Valla tulu metsamüügist oli 8200 eurot. Nii väikse numbri eest väärtused maha müüa! See raha ei kaalu üles avalikku huvi ja pahameelt, mis sellest tuleneb. Midagi peaks püha ka olema. Päriselt!” lausus Malk teisipäeval Lääne Elule Karuse surnuaia sissesõiduteel olukorda tutvustades.
Karuse koguduse diakon Meelis Malk on mures metsaraie pärast kalmistul. Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna vallajuhid saevad oksa, millel ise istuvad, tõdes Karuse koguduse diakon ja volikogu liige, ekrelane Meelis Malk.
Meelepaha tekitab temas tõsiasi, et Karuse surnuaia sissesõidutee ümbert raiutakse metsa. Lääneranna vallavalitsus müüs 5. veebruaril oksjonil 8200 euro eest maha Karuse surnuaia ümbruses 4,2 hektari metsa raieõiguse. Valdavalt võib seal teha hooldus- ja valikraiet, kuid kaugemates servades on lubatud ka lageraie. Oksjoniteates on kirjas, et raieõiguse ostja saab metsast 281 tihumeetrit palki.
Teisipäevaks oli metsaalune võsa juba raadatud ning riidas olid ka esimesed palgid.
„Valla tulu metsamüügist oli 8200 eurot. Nii väikse numbri eest väärtused maha müüa! See raha ei kaalu üles avalikku huvi ja pahameelt, mis sellest tuleneb. Midagi peaks püha ka olema. Päriselt!” lausus Malk teisipäeval Lääne Elule Karuse surnuaia sissesõiduteel olukorda tutvustades. 
Monika Undo tuli Põlvepikuraamatu konkursil kolmandaks
Läänemaa ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Monika Undo käsikiri „Hernehirmutis Hugo otsib tööd” sai Põlvepikuraamatu konkursil kolmanda koha.
Käsikiri valmis koostöös kunstnik Elina Sildrega. Ideest loo valmimiseni kulus umbes aasta. Loo kirjutas Undo oma praegu üheksa-aastasele pojale.
Kaja Lotman koostas Matsalu kooli ajaloo
[caption id="attachment_248923" align="alignright" width="900"]
Kaja Lotman oma raamatuga Matsalu mõisa ees. Foto: Eduard Laur[/caption]Äsja ilmunud „Matsalu kooli lugu” on EV100 ametlik kingitus, mille eest sai Lotman mälestusplaadi.
Mõte Matsalu kooli lugu kaante vahele panna tuli 30 aastat Matsalu külas elanud Lotmanil juba paarkümmend aastat tagasi. „Mind on alati huvitanud, kes on olnud inimesed, kes on Matsalu rannaniitudel tegutsenud. Need pidid olema väga tugevad inimesed. Mind on huvitanud ka see, kus ja kuidas on neile haridust antud,” ütles Lotman.
Nii paeluski Lotmani tähelepanu aastatel 1918–1965 Matsalu mõisas tegutsenud kool.
1999. aastal pöördusid kohaliku naisseltsi poole mõned Matsalu kooli vilistlased, kellel Lotman seltsi juhatajana aitas kokkutuleku korraldada. Just siis võttis mõte Matsalu kooli ajalugu üles kirjutada konkreetsema kuju. Kooli üks vilistlasi Lembitu Varblane hakkaski seda tegema, kuid töö jäi pooleli. Varblane jõudis oma üleskirjutustes 1940. aastani. Lotman ise oli samal ajal talletanud vilistlaste mälestusi ja otsinud fotosid.
Kaja Lotman oma raamatuga Matsalu mõisa ees. Foto: Eduard Laur[/caption]Äsja ilmunud „Matsalu kooli lugu” on EV100 ametlik kingitus, mille eest sai Lotman mälestusplaadi.
Mõte Matsalu kooli lugu kaante vahele panna tuli 30 aastat Matsalu külas elanud Lotmanil juba paarkümmend aastat tagasi. „Mind on alati huvitanud, kes on olnud inimesed, kes on Matsalu rannaniitudel tegutsenud. Need pidid olema väga tugevad inimesed. Mind on huvitanud ka see, kus ja kuidas on neile haridust antud,” ütles Lotman.
Nii paeluski Lotmani tähelepanu aastatel 1918–1965 Matsalu mõisas tegutsenud kool.
1999. aastal pöördusid kohaliku naisseltsi poole mõned Matsalu kooli vilistlased, kellel Lotman seltsi juhatajana aitas kokkutuleku korraldada. Just siis võttis mõte Matsalu kooli ajalugu üles kirjutada konkreetsema kuju. Kooli üks vilistlasi Lembitu Varblane hakkaski seda tegema, kuid töö jäi pooleli. Varblane jõudis oma üleskirjutustes 1940. aastani. Lotman ise oli samal ajal talletanud vilistlaste mälestusi ja otsinud fotosid.
