Silt: Kaire Tooming
Muinsuskaitse korrastab mälestiste nimekirju
[caption id="attachment_429436" align="alignnone" width="1920"]
Muinsuskaitseameti ehituspärandi kaitsekorralduse juht Kaire Tooming. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa oli esimene maakond, kus muinsuskaitseamet alustas riikliku kaitse all olevate mälestiste nimekirja korrastamisega ja kus ollakse selle esimese etapiga lõpusirgel.
„Põhitöö on tehtud ja eelnõu on ministeeriumis,” ütles muinsuskaitseameti ehituspärandi kaitsekorralduse juht Kaire Tooming. Lõpusirgel ollakse siiski alles mälestiste ülevaatamise esimese etapiga ehk loogiliselt üksteisega seotud, kuid eraldi kaitse all olevate mälestiste liitmise ja nimetuste korrastamisega.
Kui viis aastat tagasi hakkas kehtima uus muinsuskaitseseadus, võttis muinsuskaitseamet eesmärgiks üle vaadata kaitsealuste mälestiste nimekirjad. Eestis on riikliku kaitse all 12 muinsuskaitseala ja üle 26 000 kultuurimälestise, millest üle 5200 on ehitismälestised.
Muinsuskaitseameti ehituspärandi kaitsekorralduse juht Kaire Tooming. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaa oli esimene maakond, kus muinsuskaitseamet alustas riikliku kaitse all olevate mälestiste nimekirja korrastamisega ja kus ollakse selle esimese etapiga lõpusirgel.
„Põhitöö on tehtud ja eelnõu on ministeeriumis,” ütles muinsuskaitseameti ehituspärandi kaitsekorralduse juht Kaire Tooming. Lõpusirgel ollakse siiski alles mälestiste ülevaatamise esimese etapiga ehk loogiliselt üksteisega seotud, kuid eraldi kaitse all olevate mälestiste liitmise ja nimetuste korrastamisega.
Kui viis aastat tagasi hakkas kehtima uus muinsuskaitseseadus, võttis muinsuskaitseamet eesmärgiks üle vaadata kaitsealuste mälestiste nimekirjad. Eestis on riikliku kaitse all 12 muinsuskaitseala ja üle 26 000 kultuurimälestise, millest üle 5200 on ehitismälestised. 
Ajalookonverents tõi kuulajate ette uusi teooriaid ja avastusi
[caption id="attachment_367244" align="alignnone" width="2000"]
Kaire Tooming rääkis konverentsil kirikute rajamisest. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Juba 28 aastat on suve kõige kuumemal ajal tuldud Haapsalus kokku selleks, et rääkida Läänemaa ajaloost. Erand polnud tänavunegi suvi.
Seekordse konverentsi kavas oli seitse ettekannet, mis ajateljele panduna katsid tuhatkond aastat, ulatudes muinasajast nõukogude ajani.
Kõige kaugemale minevikku viis kuulajad Eesti üks tunnustatumaid numismaatika asjatundjaid Ivar Leimus, kes on konverentsil juba staažikas esineja. Seekord kõneles Leimus Haapsalu ümbrusest leitud esiajaloolistest hõbeaaretest. Peamiselt lahkas ta mullu Kirimäelt päevavalgele tulnud hõbeaaret, mille 124 münti, hõbeesemed ja -kangid on maapinda peidetud 13. sajandi alguses. Aarde kõige haruldasem leid on Leimuse sõnul hõbedakang kahe Ojamaa münditempli jäljega. „See on täielik uunikum. Rootsi ajaloolased pidid toolilt maha kukkuma, kui sellest kuulsid,” ütles Leimus.
Kaire Tooming rääkis konverentsil kirikute rajamisest. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Juba 28 aastat on suve kõige kuumemal ajal tuldud Haapsalus kokku selleks, et rääkida Läänemaa ajaloost. Erand polnud tänavunegi suvi.
Seekordse konverentsi kavas oli seitse ettekannet, mis ajateljele panduna katsid tuhatkond aastat, ulatudes muinasajast nõukogude ajani.
Kõige kaugemale minevikku viis kuulajad Eesti üks tunnustatumaid numismaatika asjatundjaid Ivar Leimus, kes on konverentsil juba staažikas esineja. Seekord kõneles Leimus Haapsalu ümbrusest leitud esiajaloolistest hõbeaaretest. Peamiselt lahkas ta mullu Kirimäelt päevavalgele tulnud hõbeaaret, mille 124 münti, hõbeesemed ja -kangid on maapinda peidetud 13. sajandi alguses. Aarde kõige haruldasem leid on Leimuse sõnul hõbedakang kahe Ojamaa münditempli jäljega. „See on täielik uunikum. Rootsi ajaloolased pidid toolilt maha kukkuma, kui sellest kuulsid,” ütles Leimus. 
Õppus: kuidas päästa kultuurivara?
[caption id="attachment_325512" align="alignnone" width="2000"]
Piiskop Tiit Salumäe tutvustas toomkirikut, mille suurim väärtus on keskaegsed puuskulptuurid. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Et muuseumides ja kirikutes on tallel kunsti- ja ajalooväärtusi, mis võivad tulekahjus hävida, korraldavad muinsuskaitse- ja päästeamet seal õppusi ja koolitusi.
Tulekahjud muuseumides ja kirikutes pole sagedased, kuid aeg-ajalt neid siiski juhtub, mis tähendab kultuuripärandi hävimist.
Tänavu jaanuaris hävis Narva-Jõesuus Kaasani kiriku tulekahjus hulk hinnalist vara, paari aasta eest põles maha Piirissaare vanausuliste kirik. Viimaste aastate üks kõige šokeerivamaid kirikutulekahjusid, mille kustutamist miljonid inimesed üle maailma teleekraanilt jälgisid, oli Pariisi Notre-Dame’i katedraali põleng.
Piiskop Tiit Salumäe tutvustas toomkirikut, mille suurim väärtus on keskaegsed puuskulptuurid. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Et muuseumides ja kirikutes on tallel kunsti- ja ajalooväärtusi, mis võivad tulekahjus hävida, korraldavad muinsuskaitse- ja päästeamet seal õppusi ja koolitusi.
Tulekahjud muuseumides ja kirikutes pole sagedased, kuid aeg-ajalt neid siiski juhtub, mis tähendab kultuuripärandi hävimist.
Tänavu jaanuaris hävis Narva-Jõesuus Kaasani kiriku tulekahjus hulk hinnalist vara, paari aasta eest põles maha Piirissaare vanausuliste kirik. Viimaste aastate üks kõige šokeerivamaid kirikutulekahjusid, mille kustutamist miljonid inimesed üle maailma teleekraanilt jälgisid, oli Pariisi Notre-Dame’i katedraali põleng. 
Turistide puudust Läänemaal pole
[caption id="attachment_304328" align="alignnone" width="2000"]
Kolmapäeval uuris perekond Karl, Vera ja Minni Ögland Haapsalus ronge, peamiselt meelitas neid siia linnus ja rand. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Läänemaa majutusasutustest öeldakse justkui ühest suust, et praegu turistide puuduse üle kurta ei saa – on läinud paremini kui kardeti, kuid samas tekitab tulevik siiski ebakindlust.
„Kogu turismisektor on maoli maas,” ütles Roosta puhkeküla tegevjuht Ingrid Sieberk. Tema sõnul on tippkuud küll juuli ja august ning need varasematele aastatele tõenäoliselt alla ei jää, kuid kevadel tekitatud kahju kahe kuuga ei korva.
Kolmapäeval uuris perekond Karl, Vera ja Minni Ögland Haapsalus ronge, peamiselt meelitas neid siia linnus ja rand. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Läänemaa majutusasutustest öeldakse justkui ühest suust, et praegu turistide puuduse üle kurta ei saa – on läinud paremini kui kardeti, kuid samas tekitab tulevik siiski ebakindlust.
„Kogu turismisektor on maoli maas,” ütles Roosta puhkeküla tegevjuht Ingrid Sieberk. Tema sõnul on tippkuud küll juuli ja august ning need varasematele aastatele tõenäoliselt alla ei jää, kuid kevadel tekitatud kahju kahe kuuga ei korva. 
