1.1 C
Haapsalu
Reede, 19. aprill 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Kaido Saak

Silt: Kaido Saak

Galerii: Kirblas meenutati 80 aastat tagasi alanud kaitselahinguid

[gallery ids="419226,419227,419228,419229,419230,419231,419232,419233,419234,419235,419236,419237,419238,419239,419240,419241,419242,419243,419244,419245,419246,419247,419248,419249,419250,419251,419252,419253,419254,419255,419256,419257,419258,419259,419260,419261"] Fotod: Urmas Lauri Kirblas tähistati kolmapäeval Eesti kaitselahingute alguse 80. aastapäeva, sest Kirbla lähistelt Uluste külast pärit Eesti peaminister presidendi ülesannetes õigusteadlane Jüri Uluots esines 7. veebruaril 1944 raadios kodumaa kaitse üleskutsega. Kolmapäeval möödus 80 aastat päevast, mil peaminister presidendi ülesannetes professor Jüri Uluots kutsus Eesti mehi kodumaa kaitsele. Seda aastapäeva tähistatakse tavapäraselt Kirblas mälestuspalvusega ja pärgade panekuga Uluotsa hauale ning kohvilauaga. Kell neli pärastlõunal algas kirikus Eesti kaitselahingute alguse aastapäeva mälestusteenistus. Eesti Vabariigi hümni laulmise järel astus päevakohase kõnega üles Eesti vabadusvõitlejate liidu juhatuse esimees Tiit Põder. Ettekandele tuli ka 80 aastat tagasi Jüri Uluotsa antud raadiousutlus, kus peaminister vabariigi presidendi ülesandeis Eesti mehi kodumaa kaitsele kutsus.

Kogudused võivad hakata saama tulu metsade hoidmisest

[caption id="attachment_413582" align="alignnone" width="1920"] Ridala kirikuõpetaja Küllike Valk käib kogudusele kuuluvas metsas suviti marju korjamas. Foto: Andra Kirna[/caption] Lääne praostkonna konverentsil tutvustas Saksamaa kliimakaitseinstituuti (IfK GmbH) esindav Ardon Kaerma projekti, mis tooks kogudustele tulu selle eest, et nende kasvavad metsad atmosfäärist süsinikku seovad. Kaerma sõnul ei vaata sakslased sugugi ainult Eesti metsade poole, nende huviorbiidis on teisedki Euroopa metsarikkamad piirkonnad. „Sarnased projektid on käivitamisel ka Rumeenias ja Bulgaarias,“ ütles Kaerma. Mil viisil ja miks sakslased Eesti kogudustele metsa hoidmise eest maksta kavatsevad, on Kaerma sõnul iseenesest väga lihtne.

193aastases palvemajas salvestati Piibli ettelugemist

[gallery ids="408055,408056,408057,408058"] Fotod: Andra Kirna Lääne praostkonna piiblipäeval Pikavere palvemajas loeti ette ja salvestati viimane osa Piiblist Ilmutuse raamat. See oli osa Piibliseltsi kevadel väljakuulutatud Piibli avalikust lugemisest ja salvestamisest, millest on mitmesugustel üritustel üle Eesti osa saanud paljud soovijad. Ettevõtmine on pühendatud Piibli uuele tõlkele ja salvestuse teeb Piibliselts selle peasekretäri Jaan Bärensoni sõnul avalikuks 30. septembril püha Hieronymuse, tõlkijate kaitsepühaku päeval. Uut piiblitõlget kavandab piibliselts eestikeelse piibli 300. aastapäevaks 2039. aastal. Lääne praost Kaido Saak ütles, et praostkonnas on igal aastal olnud üks suurem suvine üritus. „Kas siis laulupäev või midagi muud. Sel aastal laulupäeva ei olnud, eelmine oli mullu Ridalas ja järgmine tuleb tuleval aastal Hanilas. Piiblipäev kõlas hästi ja Pikavere on tore koht. Siin on alati augusti esimesel nädalavahetusel peetud palvemaja aastapäeva, mõtlesime need kaks asjad ühendada,” rääkis ta. „210 aastat tegutsenud piibliseltsi eesmärk on Piibli väljaandmine,” ütles Bärenson.

Lääne praostina jätkab Kaido Saak

[caption id="attachment_266647" align="alignnone" width="1280"] EELK Lääne praost Kaido Saak. Foto: Illimar Toomet[/caption] Neljapäeval pidas Lääne praostkond Kullamaal selleaastase sinodi. Sinod valis järgmiseks neljaks aastaks praostiks tagasi Kaido Saaki ning abipraostiks Küllike Valgu. Praostkonna vaimulike ettekannete järel sai sõna EELK peapiiskop Urmas Viilma.

Lääne-Nigula kirik sai esimese kirikuna Läänemaal maakütte

[caption id="attachment_397570" align="alignnone" width="2000"] Lääne-Nigula koguduse õpetaja Kristo Hüdsi ja õpetaja Leevi Reinaru andsid tänujumalateenistusel üle kingitused – Marika Lekarkini maalid kiriku vanadel katusekimmidel. Foto: Andra Kirna[/caption] Lääne-Nigula kirik on Eesti keskaegsetest pühakodadest ilmselt esimene, mida hakkab kütma maasoojus. Leader-meetme, Kodukant Läänemaa, Lääne-Nigula vallavalitsuse ja annetajate toel rajatud maaküttesüsteem hakkab asendama senist väga kulukat õliküttelahendust. Mõnekümne aasta eest Raahe sõpruskoguduse abil rajatud õliküttesüsteem on küll töökorras ja võimeline kütma nii kirikut kui ka pastoraati, aga kogudusele väga kallis üleval pidada. Konsistooriumi kantsleri Andrus Mõttuse sõnul on Lääne-Nigula ilmsel esimene vana kirik Eestis, mida maasoojus kütma hakkab. „Väiksematesse kirikutesse on pandud õhkkütteseadmeid. Maakütte on saanud mõned pastoraadid, näiteks hiljuti Saaremaal. Ei tea küll ühtegi vana kirikut, mis niisuguse küttesüsteemi oleks saanud,“ ütles ta.

Muuseumidelt ootavad oma vara tagasi Vormsi ja Hanila kogudus

[caption id="attachment_266647" align="alignnone" width="1280"] Lääne praost Kaido Saak teab, et kirikul on varasid, mis on jäänud muuseumidele. Foto: Illimar Toomet[/caption] Eesti evangeelse luterliku kiriku peapiiskopi Urmas Viilma nädalavahetusel tõstatatud teema kirikutest muuseumidesse viidud kunstiväärtuste tagastamisest puudutab Läänemaal peamiselt Vormsi koguduse varasid. Piiskopi ja Haapsalu Johannese koguduse õpetaja Tiit Salumäe sõnul puudutab kirikuvarade tagastamise teema pigem suuri muuseume. „Me siin Läänemaal oleme kõik tagasi saanud,“ teadis ta kohe.

Praost Kaido Saak sai EELK III järgu teeneteristi

[caption id="attachment_377525" align="alignnone" width="696"] EELK tunnustuse saajad Tallinna toomkirikus pärast tänujumalateenistust. Foto erakogu.[/caption] Pühapäeval Tallinnas Toomkirikus toimunud tänujumalateenistusel sai Eesti evangeelse luterliku kiriku teeneteristi III järgu Lääne praostkonna praost, Lihula koguduse õpetaja Kaido Saak.

Lääne praostkond pidas sinodit

[caption id="attachment_330198" align="alignnone" width="1620"] Lääne praostkonna sinod. Foto Andra Kirna[/caption] Tänasel Lääne praostkonna sinodil tutvustas peapiiskop Urmas Viilma piiskopkondade visiooni ja rääkis aktuaalsetel päevateemadel ning tunnustas praosti tõhusa ja tubli töö eest.

Haapsalust võib saada piiskopkonna keskus

[caption id="attachment_225853" align="alignnone" width="900"] EELK piiskopi Tiit Salumäe sõnul muudab piiskopkondade loomine juhtimise lihtsamaks. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kui luterlik kirik asutab piiskopkonnad, võib Haapsalust saada taas Saare-Lääne piiskopkonna keskus ja Haapsalu toomkirikust piiskopkonna peakirik. Aprilli lõpul otsustas Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) kirikukogu asutada Eestis piiskopkonnad. Vastates küsimusele, kas võiks loota või arvata, et selle käigus taastatakse kunagine Saare- ja Lääne piiskopkond ning Haapsalu toomkirik saab jälle piiskopkonna peakirikuks ehk katedraalkirikuks, arvas piiskop Tiit Salumäe, et nii see võiks ju olla. Salumäe hinnangul on piiskopkondade asutamine tagasipöördumine ristiusustamise algusaegade juurde. Ta tõi esile, et piiskopkonnad otsustati Eestis taastada juba enne sõda, kuid okupatsioonid ei andnud selleks võimalust. „Välis-Eesti kirikus tehti piiskopkond sõja lõpu järel suhtelistelt ruttu,” tõdes ta.