Silt: Kaido Erik
7
Veevärk otsib Taebla ja Nigula kraanivee rikkujat
[caption id="attachment_257546" align="alignnone" width="900"]
Haapsalu Veevärgi juhataja Kaido Erik. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kuu aega Taebla ja Nigula üle paarikümne kortermaja veetorusid läbi pesnud ja desinfitseerinud ning veetöötlusjaama baktereid hävitava UV-filtri paigaldanud Haapsalu veevärk seirab kraanivett edasi, sest siiani pole teada, miks vesi joogi- ja söögikõlbmatuks muutus.
Haapsalu Veevärgi juhataja Kaido Erik. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kuu aega Taebla ja Nigula üle paarikümne kortermaja veetorusid läbi pesnud ja desinfitseerinud ning veetöötlusjaama baktereid hävitava UV-filtri paigaldanud Haapsalu veevärk seirab kraanivett edasi, sest siiani pole teada, miks vesi joogi- ja söögikõlbmatuks muutus.
Haapsalu veevärk paigaldas puhastusjaama baktereid hävitava filtri
[caption id="attachment_415667" align="alignnone" width="1920"]
Paigaldatud UV-filter peaks bakterite elu kibedaks tegema. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Nädal aega Taebla ja Nigula veetorusid puhastanud Haapsalu veevärgi juhatuse liikme Kaido Eriku sõnul peaks töötlusjaama paigaldatud UV-filter kraanivett väidetavalt rikkunud bakterite elu kibedaks tegema.
„Filter peaks tagama, et bakterid ei saa seal omasoodu midagi kokku keerata,“ ütles Erik. Esmaspäeval lõpetas veevärk torustiku desinfitseerimise. „Desinfitseerisime, pesime läbi ja loputasime,“ ütles Erik.
Paigaldatud UV-filter peaks bakterite elu kibedaks tegema. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Nädal aega Taebla ja Nigula veetorusid puhastanud Haapsalu veevärgi juhatuse liikme Kaido Eriku sõnul peaks töötlusjaama paigaldatud UV-filter kraanivett väidetavalt rikkunud bakterite elu kibedaks tegema.
„Filter peaks tagama, et bakterid ei saa seal omasoodu midagi kokku keerata,“ ütles Erik. Esmaspäeval lõpetas veevärk torustiku desinfitseerimise. „Desinfitseerisime, pesime läbi ja loputasime,“ ütles Erik. Haapsalu veevärk desinfitseerib Taebla kraanivett
[caption id="attachment_415504" align="aligncenter" width="1920"]
Teisipäeval kaevas ekskavaator Taeblas lahti koha, kus veetrass lõppes, et paigaldada otsik, kust kaudu torusid läbi pesta. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu veevärk desinfitseerib tuleva nädala lõpuni Taebla ja Nigula üle paarikümne kortermaja veetorustikku, et kraanivesi jälle juua kõlbaks.
Mõlemasse veetöötlusjaama paigaldatakse UV-filtrid, mis tapavad baktereid. „Me ei keskendu konkreetsele bakterile,“ ütles Haapsalu Veevärgi juhatuse liige Kaido Erik Lääne Elule. „Oluline on puhastada trass sellest, teisest või kolmandast bakterist.“
Teisipäeval kaevas ekskavaator Taeblas lahti koha, kus veetrass lõppes, et paigaldada otsik, kust kaudu torusid läbi pesta. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu veevärk desinfitseerib tuleva nädala lõpuni Taebla ja Nigula üle paarikümne kortermaja veetorustikku, et kraanivesi jälle juua kõlbaks.
Mõlemasse veetöötlusjaama paigaldatakse UV-filtrid, mis tapavad baktereid. „Me ei keskendu konkreetsele bakterile,“ ütles Haapsalu Veevärgi juhatuse liige Kaido Erik Lääne Elule. „Oluline on puhastada trass sellest, teisest või kolmandast bakterist.“
Taebla kraanivesi vastab normidele, aga lehkab nagu ravimikapp
[caption id="attachment_415504" align="alignnone" width="1920"] Teisipäeval kaevas ekskavaator Taeblas lahti koha, kus veetrass lõppes, et paigaldada otsik, kust kaudu torusid läbi pesta. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Terviseamet otsib põhjust, miks hakkas Taebla kortermajade kraanivesi nii hullusti haisema ja maitsema, et ei kannata juua ega pesta.
Taebla elanik Tarvo Tomikas loputas teisipäeva hommikul pärast hambapesu suud kraaniveega. „Kibe maitse on siiamaani suus,“ ütles Tomikas. Kraanivee lehk mattis hambapasta- ja duši all käies šampoonilõhna ning teed keetis Tomikas pudeliveest. „Pesta kannatab, aga haiseb,“ ütles ta.
Taebla ja Nigula üle paarikümne kortermaja vesi läks hukka paari nädala eest. Väga hea pole see kunagi olnud, aga kannatas tarvitada. „Siis mõne päevaga läks väga hulluks,“ ütles Taebla elanik Martin Judanov. Kuigi selge ja läbipaistev, maitseb ja lõhnab kraanivesi muda järele nii tugevasti, et ei kannata käsigi pesta.
Teisipäeval kaevas ekskavaator Taeblas lahti koha, kus veetrass lõppes, et paigaldada otsik, kust kaudu torusid läbi pesta. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Terviseamet otsib põhjust, miks hakkas Taebla kortermajade kraanivesi nii hullusti haisema ja maitsema, et ei kannata juua ega pesta.
Taebla elanik Tarvo Tomikas loputas teisipäeva hommikul pärast hambapesu suud kraaniveega. „Kibe maitse on siiamaani suus,“ ütles Tomikas. Kraanivee lehk mattis hambapasta- ja duši all käies šampoonilõhna ning teed keetis Tomikas pudeliveest. „Pesta kannatab, aga haiseb,“ ütles ta.
Taebla ja Nigula üle paarikümne kortermaja vesi läks hukka paari nädala eest. Väga hea pole see kunagi olnud, aga kannatas tarvitada. „Siis mõne päevaga läks väga hulluks,“ ütles Taebla elanik Martin Judanov. Kuigi selge ja läbipaistev, maitseb ja lõhnab kraanivesi muda järele nii tugevasti, et ei kannata käsigi pesta. 
Tormituul viis Läänemaal elektri
[caption id="attachment_412072" align="alignnone" width="1920"]
Torm tekitas Läänemaal suuri laineid, kuid viis mitmelt poolt ka elektri. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Nädalavahetusel möllanud torm põhjustas üle aastate Läänemaal hulgaliselt elektrikatkestusi, kuid katkestustest enam pahandas ettevõtteid infosulus olemine.
„Mitte keegi telefonile ei vasta. Täielik teadmatus,” ütles Linnamäe Peekoni ja Roosta puhkeküla omanik Siim Saareväli. „Vanasti, kui juhtimine oli Haapsalust, nii ei olnud.”
Linnamäe Peekoni tuhandete sigadega farmis on kõik korras – loomad on elus ja ettevõttes töö käib. „Aasta alguses tegime investeeringu ja ostsime generaatori,” ütles Saareväli. Mis vastasel juhul oleks ettevõttes juhtunud, ei soovinud Saareväli mõeldagi. Roosta puhkeküla oli aga 12 tundi elektrita.
Lääne Elul ei õnnestunud tabada Linnamäe lihatööstuse juhti Indrek Loorensit, kuid ERRile avaldas ka Loorens pahameelt infosulus olemise ja Elektrilevi kontaktisiku puudumise üle. Lihatööstus hoidis katkestuse ajal oma toodangut õigel temperatuuril generaatori abil.
Torm tekitas Läänemaal suuri laineid, kuid viis mitmelt poolt ka elektri. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Nädalavahetusel möllanud torm põhjustas üle aastate Läänemaal hulgaliselt elektrikatkestusi, kuid katkestustest enam pahandas ettevõtteid infosulus olemine.
„Mitte keegi telefonile ei vasta. Täielik teadmatus,” ütles Linnamäe Peekoni ja Roosta puhkeküla omanik Siim Saareväli. „Vanasti, kui juhtimine oli Haapsalust, nii ei olnud.”
Linnamäe Peekoni tuhandete sigadega farmis on kõik korras – loomad on elus ja ettevõttes töö käib. „Aasta alguses tegime investeeringu ja ostsime generaatori,” ütles Saareväli. Mis vastasel juhul oleks ettevõttes juhtunud, ei soovinud Saareväli mõeldagi. Roosta puhkeküla oli aga 12 tundi elektrita.
Lääne Elul ei õnnestunud tabada Linnamäe lihatööstuse juhti Indrek Loorensit, kuid ERRile avaldas ka Loorens pahameelt infosulus olemise ja Elektrilevi kontaktisiku puudumise üle. Lihatööstus hoidis katkestuse ajal oma toodangut õigel temperatuuril generaatori abil. 
Värske kala tuleb merest või rublase landiga Rimist
[caption id="attachment_396229" align="alignnone" width="2000"] Puise sadamakapteni Taavi Suitsbergi sõnul on kõige kindlam võimalus värsket kala saada siis, kui kodustada oma kalur. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
„Värske kala tuleb merest,“ ütlevad Läänemaa kalurid nagu ühes suust, kui küsida, kust siinkandis värsket kala saab.
„Et värsket kala saada, on ikkagi vaja oma kodustatud kalurit,“ sõnas Puise sadamakapten ja kalamees Taavi Suitsberg. Tema telefoninumber on paljudel. „Kui kala tahavad, helistavad. Helistan tagasi ja ütlen, kuna merelt tulen – nii saab kokku leppida,“ rääkis ta.
Sama ütleb Topu kalur Toomas Nõlvak. „Eks see siin ole väike linn ja paljudel on kalurite telefoninumbrid taskus,“ tõdes ka Alar Kruusma, kes peab lisaks oma püsikundede varustamisele Uuemõisa Konsumi juures ka värske kala putkat.
Puise sadamakapteni Taavi Suitsbergi sõnul on kõige kindlam võimalus värsket kala saada siis, kui kodustada oma kalur. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
„Värske kala tuleb merest,“ ütlevad Läänemaa kalurid nagu ühes suust, kui küsida, kust siinkandis värsket kala saab.
„Et värsket kala saada, on ikkagi vaja oma kodustatud kalurit,“ sõnas Puise sadamakapten ja kalamees Taavi Suitsberg. Tema telefoninumber on paljudel. „Kui kala tahavad, helistavad. Helistan tagasi ja ütlen, kuna merelt tulen – nii saab kokku leppida,“ rääkis ta.
Sama ütleb Topu kalur Toomas Nõlvak. „Eks see siin ole väike linn ja paljudel on kalurite telefoninumbrid taskus,“ tõdes ka Alar Kruusma, kes peab lisaks oma püsikundede varustamisele Uuemõisa Konsumi juures ka värske kala putkat. 
Sadamasse kala ostma, paati tõrvama või austreid avama
[caption id="attachment_395895" align="alignnone" width="2000"] Marko Valker Silma õpikojast tutvustab sel aastal kalu Nõva sadamas. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Laupäeval viiendal kalasadamate päeval tutvustavad viis Läänemaa sadamat rannakalurite elu, müüvad värsket kala ja pakuvad kalatoite.
Juba laupäeva hommikul kell 8 algab tegevus Nõva, Dirhami, Topu ja Puise sadamas. Vormsilased alustavad veidi hiljem, kella 11 paiku, kui esimene praam saarele jõuab.
Kalanduse teabekeskus valib igast maakonnast ühe sadama, kus avatud kalasadamate päeva korraldamisel abiks on. Sel aastal on Läänemaa sadamatest esikohal Nõva.
Marko Valker Silma õpikojast tutvustab sel aastal kalu Nõva sadamas. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Laupäeval viiendal kalasadamate päeval tutvustavad viis Läänemaa sadamat rannakalurite elu, müüvad värsket kala ja pakuvad kalatoite.
Juba laupäeva hommikul kell 8 algab tegevus Nõva, Dirhami, Topu ja Puise sadamas. Vormsilased alustavad veidi hiljem, kella 11 paiku, kui esimene praam saarele jõuab.
Kalanduse teabekeskus valib igast maakonnast ühe sadama, kus avatud kalasadamate päeva korraldamisel abiks on. Sel aastal on Läänemaa sadamatest esikohal Nõva. 
Uuest aastast läheb vesi kallimaks
[caption id="attachment_382420" align="alignnone" width="919"]
Veekraan. Foto: Pixabay[/caption]
Haapsalu Veevärk tõstab uuest aastast vee ja kanalisatsiooni hinda kaheksandiku võrra, Matsalu Veevärgil on kavas tõsta veebruarist hinda kolmandiku võrra.
Konkurentsiamet kinnitas Haapsalu Veevärgi teeninduspiirkonnas uued hinnad. 1. jaanuarist tuleb tarbijal vee ja kanalisatsiooni kuupmeetri eest välja käia 3,6 eurot. Praegune hind on 3,2 eurot kuupmeetri eest, seega kujuneb hinnatõusuks 12,5 protsendipunkti. Veevärgi arvutuste kohaselt on keskmine hinnatõus ühe inimese kohta 1,2 eurot kuus.
Veekraan. Foto: Pixabay[/caption]
Haapsalu Veevärk tõstab uuest aastast vee ja kanalisatsiooni hinda kaheksandiku võrra, Matsalu Veevärgil on kavas tõsta veebruarist hinda kolmandiku võrra.
Konkurentsiamet kinnitas Haapsalu Veevärgi teeninduspiirkonnas uued hinnad. 1. jaanuarist tuleb tarbijal vee ja kanalisatsiooni kuupmeetri eest välja käia 3,6 eurot. Praegune hind on 3,2 eurot kuupmeetri eest, seega kujuneb hinnatõusuks 12,5 protsendipunkti. Veevärgi arvutuste kohaselt on keskmine hinnatõus ühe inimese kohta 1,2 eurot kuus. 
Haapsalus tõuseb vee hind
[caption id="attachment_355977" align="alignnone" width="917"]
Haapsalu veevärk tõstab vee hinda. Foto: Pixabay[/caption]
Aprillist tõstab Haapsalu Veevärk vee ja kanalisatsiooni hinda, keskmiselt tuleb kuus maksta 70,5 senti inimese kohta rohkem.
Haapsalu Veevärgi juht Kaido Erik selgitas, et keskmiselt tarbib üks inimene kuus 2,5 kuupmeetrit vett, aprillist tõuseb kuupmeetri hind 28,2 senti, mis teeb kuu lõikes 70sendise hinnatõusu. „Kui vaatame, kuidas on tõusnud elekter, kütuse hinnad ja palgad, siis 70 senti kuu kohta ei tohiks olla midagi üle jõu käivat,” ütles Erik.
Haapsalu veevärk tõstab vee hinda. Foto: Pixabay[/caption]
Aprillist tõstab Haapsalu Veevärk vee ja kanalisatsiooni hinda, keskmiselt tuleb kuus maksta 70,5 senti inimese kohta rohkem.
Haapsalu Veevärgi juht Kaido Erik selgitas, et keskmiselt tarbib üks inimene kuus 2,5 kuupmeetrit vett, aprillist tõuseb kuupmeetri hind 28,2 senti, mis teeb kuu lõikes 70sendise hinnatõusu. „Kui vaatame, kuidas on tõusnud elekter, kütuse hinnad ja palgad, siis 70 senti kuu kohta ei tohiks olla midagi üle jõu käivat,” ütles Erik.