Silt: Kaido Erik

[caption id="attachment_415504" align="aligncenter" width="1920"] Teisipäeval kaevas ekskavaator Taeblas lahti koha, kus veetrass lõppes, et paigaldada otsik, kust kaudu torusid läbi pesta. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Haapsalu veevärk desinfitseerib tuleva nädala lõpuni Taebla ja Nigula üle paarikümne kortermaja veetorustikku, et kraanivesi jälle juua kõlbaks. Mõlemasse veetöötlusjaama paigaldatakse UV-filtrid, mis tapavad baktereid. „Me ei keskendu konkreetsele bakterile,“ ütles Haapsalu Veevärgi juhatuse liige Kaido Erik Lääne Elule. „Oluline on puhastada trass sellest, teisest või kolmandast bakterist.“

[caption id="attachment_415504" align="alignnone" width="1920"] Teisipäeval kaevas ekskavaator Taeblas lahti koha, kus veetrass lõppes, et paigaldada otsik, kust kaudu torusid läbi pesta. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Terviseamet otsib põhjust, miks hakkas Taebla kortermajade kraanivesi nii hullusti haisema ja maitsema, et ei kannata juua ega pesta. Taebla elanik Tarvo Tomikas loputas teisipäeva hommikul pärast hambapesu suud kraaniveega. „Kibe maitse on siiamaani suus,“ ütles Tomikas. Kraanivee lehk mattis hambapasta- ja duši all käies šampoonilõhna ning teed keetis Tomikas pudeliveest. „Pesta kannatab, aga haiseb,“ ütles ta. Taebla ja Nigula üle paarikümne kortermaja vesi läks hukka paari nädala eest. Väga hea pole see kunagi olnud, aga kannatas tarvitada. „Siis mõne päevaga läks väga hulluks,“ ütles Taebla elanik Martin Judanov. Kuigi selge ja läbipaistev, maitseb ja lõhnab kraanivesi muda järele nii tugevasti, et ei kannata käsigi pesta.

[caption id="attachment_412072" align="alignnone" width="1920"] Torm tekitas Läänemaal suuri laineid, kuid viis mitmelt poolt ka elektri. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Nädalavahetusel möllanud torm põhjustas üle aastate Läänemaal hulgaliselt elektrikatkestusi, kuid katkestustest enam pahandas ettevõtteid infosulus olemine. „Mitte keegi telefonile ei vasta. Täielik teadmatus,” ütles Linnamäe Peekoni ja Roosta puhkeküla omanik Siim Saareväli. „Vanasti, kui juhtimine oli Haapsalust, nii ei olnud.” Linnamäe Peekoni tuhandete sigadega farmis on kõik korras – loomad on elus ja ettevõttes töö käib. „Aasta alguses tegime investeeringu ja ostsime generaatori,” ütles Saareväli. Mis vastasel juhul oleks ettevõttes juhtunud, ei soovinud Saareväli mõeldagi. Roosta puhkeküla oli aga 12 tundi elektrita. Lääne Elul ei õnnestunud tabada Linnamäe lihatööstuse juhti Indrek Loorensit, kuid ERRile avaldas ka Loorens pahameelt infosulus olemise ja Elektrilevi kontaktisiku puudumise üle. Lihatööstus hoidis katkestuse ajal oma toodangut õigel temperatuuril generaatori abil.

[caption id="attachment_396229" align="alignnone" width="2000"] Puise sadamakapteni Taavi Suitsbergi sõnul on kõige kindlam võimalus värsket kala saada siis, kui kodustada oma kalur. Foto: Kaire Reiljan[/caption] „Värske kala tuleb merest,“ ütlevad Läänemaa kalurid nagu ühes suust, kui küsida, kust siinkandis värsket kala saab. „Et värsket kala saada, on ikkagi vaja oma kodustatud kalurit,“ sõnas Puise sadamakapten ja kalamees Taavi Suitsberg. Tema telefoninumber on paljudel. „Kui kala tahavad, helistavad. Helistan tagasi ja ütlen, kuna merelt tulen – nii saab kokku leppida,“ rääkis ta. Sama ütleb Topu kalur Toomas Nõlvak. „Eks see siin ole väike linn ja paljudel on kalurite telefoninumbrid taskus,“ tõdes ka Alar Kruusma, kes peab lisaks oma püsikundede varustamisele Uuemõisa Konsumi juures ka värske kala putkat.

[caption id="attachment_395895" align="alignnone" width="2000"] Marko Valker Silma õpikojast tutvustab sel aastal kalu Nõva sadamas. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Laupäeval viiendal kalasadamate päeval tutvustavad viis Läänemaa sadamat rannakalurite elu, müüvad värsket kala ja pakuvad kalatoite. Juba laupäeva hommikul kell 8 algab tegevus Nõva, Dirhami, Topu ja Puise sadamas. Vormsilased alustavad veidi hiljem, kella 11 paiku, kui esimene praam saarele jõuab. Kalanduse teabekeskus valib igast maakonnast ühe sadama, kus avatud kalasadamate päeva korraldamisel abiks on. Sel aastal on Läänemaa sadamatest esikohal Nõva.

[caption id="attachment_382420" align="alignnone" width="919"] Veekraan. Foto: Pixabay[/caption] Haapsalu Veevärk tõstab uuest aastast vee ja kanalisatsiooni hinda kaheksandiku võrra, Matsalu Veevärgil on kavas tõsta veebruarist hinda kolmandiku võrra. Konkurentsiamet kinnitas Haapsalu Veevärgi teeninduspiirkonnas uued hinnad. 1. jaanuarist tuleb tarbijal vee ja kanalisatsiooni kuupmeetri eest välja käia 3,6 eurot. Praegune hind on 3,2 eurot kuupmeetri eest, seega kujuneb hinnatõusuks 12,5 protsendipunkti. Veevärgi arvutuste kohaselt on keskmine hinnatõus ühe inimese kohta 1,2 eurot kuus.

[caption id="attachment_355977" align="alignnone" width="917"] Haapsalu veevärk tõstab vee hinda. Foto: Pixabay[/caption] Aprillist tõstab Haapsalu Veevärk vee ja kanalisatsiooni hinda, keskmiselt tuleb kuus maksta 70,5 senti inimese kohta rohkem. Haapsalu Veevärgi juht Kaido Erik selgitas, et keskmiselt tarbib üks inimene kuus 2,5 kuupmeetrit vett, aprillist tõuseb kuupmeetri hind 28,2 senti, mis teeb kuu lõikes 70sendise hinnatõusu. „Kui vaatame, kuidas on tõusnud elekter, kütuse hinnad ja palgad, siis 70 senti kuu kohta ei tohiks olla midagi üle jõu käivat,” ütles Erik.

[caption id="attachment_307870" align="aligncenter" width="2000"] Haapsallanna Riina Ilves uuris koos lapselaste Oskari ja Mia Marthaga kõnniteele kirjapandut. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kolmapäeval ilmusid Haapsalu tänavaile kirjad „Meri algab siit” – algas üle-eestiline kampaania, takistamaks konide jõudmist merre ja jõgedesse. „Ekslik on arvamus, et sajuvett puhastatakse veepuhastusjaamades,” ütles Tartu ülikooli merebioloogia vanemteadur Helen Orav-Kotta. Suitsetajana pole ka minu südametunistus puhas – olen isegi just seda arvates poetanud aeg-ajalt suitsukoni kanalisatsiooniresti. Enam ma seda ei tee. Eestis vihma- ja lumesulamisvett ei puhastata ja kõik, mis tänaval vedeleb, jõuab varem või hiljem loodusesse – merre, jõgedesse-järvedesse ja sealt edasi inimese toidulauale. Lääne Eluga rääkides kõndis Orav-Kotta parasjagu trammipeatusest Telliskivi loomelinnaku poole. „Peale suitsukonide kilekotitükid, kummikindatükid, näts,” loetles ta tänaval nähtud prahti. Just prügi maha loopimise tagajärgedele sel nädalal alanud kampaania tähelepanu juhibki – 15 linnas tähistavad hoiatused kokku tuhandet kaevuluuki. Haapsalus on tähistatud 12 kaevuluuki, mis tuletavad meelde, et iga maha poetatud koni jõuab otseteed Tagalahte.

[caption id="attachment_300160" align="alignnone" width="2000"] Kaido Erik kärpis alluvate palku, et saada riigilt toetust. Arvo Tarmula[/caption] Läänemaal on töötukassalt palgahüvitist saanud 205 ettevõtet kokku üle 1,6 miljoni eurot. Töötukassa hüvitise saajate seas on nii ettevõtteid, kelle tulu vähenemise osas ei ole küsimustki – näiteks Haapsalu ja Läänemaa muuseumid ja Haapsalu spordibaasid, mis eriolukorra ajal pidid uksed sulgema. Samas on hüvitise saajate seas ka Haapsalu veevärk. „See aitab hoida vee hinda madalal,” põhjendas Haapsalu veevärgi juht Kaido Erik.