Silt: kadri paas
4
Kadri Paas: pikast plaanist ausalt ja avatult
[caption id="attachment_369810" align="alignnone" width="1993"]
Sisejulgeoleku asjatundja Kadri Paas (Eesti 200)[/caption]
Mis see pikk plaan on? Kus seda näha saab? Kas sel on kirju kasukas või vöödiline saba? Mis on minul teie plaanist kasu?
Kui plaan ellu viia, siis kasu on sellest kõigile Eesti inimestele. Esiteks, mis on pika plaani eesmärk? See on jõukas, kaitstud ja kõrge heaolutasemega riik.
Mis selle eesmärgi elluviimiseks tegema peab? Investeerima ainsasse varasse, mis loob Eestis rikkust – eesti inimestesse ja nende haridusse. Peame oma põhjamaises ja karges vormis rajama Soome lahe äärse Singapuri, ainsa erandiga, et Eestil tuleb investeerida oma kaitsesse, kuna meil on salakaval ja brutaalne naaber, kes ei jäta meid tulevikus niikuinii rahule.
Sisejulgeoleku asjatundja Kadri Paas (Eesti 200)[/caption]
Mis see pikk plaan on? Kus seda näha saab? Kas sel on kirju kasukas või vöödiline saba? Mis on minul teie plaanist kasu?
Kui plaan ellu viia, siis kasu on sellest kõigile Eesti inimestele. Esiteks, mis on pika plaani eesmärk? See on jõukas, kaitstud ja kõrge heaolutasemega riik.
Mis selle eesmärgi elluviimiseks tegema peab? Investeerima ainsasse varasse, mis loob Eestis rikkust – eesti inimestesse ja nende haridusse. Peame oma põhjamaises ja karges vormis rajama Soome lahe äärse Singapuri, ainsa erandiga, et Eestil tuleb investeerida oma kaitsesse, kuna meil on salakaval ja brutaalne naaber, kes ei jäta meid tulevikus niikuinii rahule.
Kadri Paas: Eesti on kõnedes alati kriisideks valmis
[caption id="attachment_369810" align="alignnone" width="1993"] Sisejulgeoleku asjatundja Kadri Paas (Eesti 200)[/caption]
Meie ümber on kolm kriitilist muutujat: Ukraina sõda ja sellest lähtuvad kaks nurjatut probleemi – energiahind ja elutähtsate teenuste toimepidevus, sh elektri olemasolu.
Ukraina sõda mõjutab Eestit tervikuna. Riiklikul tasemel tegeletakse Ukraina diplomaatilise ja sõjalise toetamisega, omavalitsused aga õpetavad oma koolides ja lasteaedades Ukraina lapsi, nende emad käivad samal ajal tööl või on kõige pisematega kodus. Igal juhul olid eestlased kolmveerand aastat tagasi üleöö silmitsi ootamatu olukorraga, millega nüüdseks oleme enam-vähem toime tulnud, kuid omavalitsuseti erinevalt.
Sisejulgeoleku asjatundja Kadri Paas (Eesti 200)[/caption]
Meie ümber on kolm kriitilist muutujat: Ukraina sõda ja sellest lähtuvad kaks nurjatut probleemi – energiahind ja elutähtsate teenuste toimepidevus, sh elektri olemasolu.
Ukraina sõda mõjutab Eestit tervikuna. Riiklikul tasemel tegeletakse Ukraina diplomaatilise ja sõjalise toetamisega, omavalitsused aga õpetavad oma koolides ja lasteaedades Ukraina lapsi, nende emad käivad samal ajal tööl või on kõige pisematega kodus. Igal juhul olid eestlased kolmveerand aastat tagasi üleöö silmitsi ootamatu olukorraga, millega nüüdseks oleme enam-vähem toime tulnud, kuid omavalitsuseti erinevalt.
Kadri Paas: kuidas pääseda kunstlikult tekitatud elektritoolilt eluga?
[caption id="attachment_369810" align="alignnone" width="1993"] Sisejulgeoleku asjatundja Kadri Paas (Eesti 200)[/caption]
17. augustil tegi elektrihind börsil absoluutse ja maksimaalse rekordi – üks kilovatt-tund elektrit maksis tervenisti neli eurot.
Neil, kes ostavad elektrit börsilt – nagu siinkirjutaja –, teavad ammugi, et iga kell ei maksa suuremaid küttekehi vooluvõrku ühendada. Võib, särakat ei saa, aga rahakott kärssab. Samamoodi on hädas kohalikud omavalitsused ja ettevõtted. Tulevik tekitab ängi ja ärevust, aga valitsus ei ole teinud ühtki liigutust, mis olukorda leevendaks.
Miks on Eesti elektrienergia hind võrreldes meie Põhjala naabritega kallim? Sest meil, aga eriti Lätil ja Leedul, on vähe odavat kohalikku tootmist. Puudub ka hüdroenergia. Tuulest ja päikesest toodetud elektri osakaal on väga kõikuv, sõltudes ilmast. Põlevkivist elektri tootmine on CO2 emissioonitasude tõttu aga kallis ja pikas vinnas keskkonnale väga halb valik.
Sisejulgeoleku asjatundja Kadri Paas (Eesti 200)[/caption]
17. augustil tegi elektrihind börsil absoluutse ja maksimaalse rekordi – üks kilovatt-tund elektrit maksis tervenisti neli eurot.
Neil, kes ostavad elektrit börsilt – nagu siinkirjutaja –, teavad ammugi, et iga kell ei maksa suuremaid küttekehi vooluvõrku ühendada. Võib, särakat ei saa, aga rahakott kärssab. Samamoodi on hädas kohalikud omavalitsused ja ettevõtted. Tulevik tekitab ängi ja ärevust, aga valitsus ei ole teinud ühtki liigutust, mis olukorda leevendaks.
Miks on Eesti elektrienergia hind võrreldes meie Põhjala naabritega kallim? Sest meil, aga eriti Lätil ja Leedul, on vähe odavat kohalikku tootmist. Puudub ka hüdroenergia. Tuulest ja päikesest toodetud elektri osakaal on väga kõikuv, sõltudes ilmast. Põlevkivist elektri tootmine on CO2 emissioonitasude tõttu aga kallis ja pikas vinnas keskkonnale väga halb valik.
Kadri Paas: kuidas pääseda kunstlikult tekitatud elektritoolilt eluga?
[caption id="attachment_369810" align="alignnone" width="1993"] Kadri Paas (Eesti 200). Arhiiv[/caption]
Elektri hind börsil tegi 17. augustil absoluutse ja maksimaalse rekordi – üks kilovatt-tund maksis neli eurot. Neil, kes ostavad elektrit börsilt nagu siinkirjutaja, teavad, et iga kell ei maksa suuremaid küttekehi vooluvõrku ühendada. Särakat ei saa, aga rahakott kärssab. Samamoodi on hädas kohalikud omavalitsused ja ettevõtted. Tulevik tekitab ängi ja ärevust, aga valitsus ei ole teinud ühtki liigutust, mis olukorda leevendaks.
Kadri Paas (Eesti 200). Arhiiv[/caption]
Elektri hind börsil tegi 17. augustil absoluutse ja maksimaalse rekordi – üks kilovatt-tund maksis neli eurot. Neil, kes ostavad elektrit börsilt nagu siinkirjutaja, teavad, et iga kell ei maksa suuremaid küttekehi vooluvõrku ühendada. Särakat ei saa, aga rahakott kärssab. Samamoodi on hädas kohalikud omavalitsused ja ettevõtted. Tulevik tekitab ängi ja ärevust, aga valitsus ei ole teinud ühtki liigutust, mis olukorda leevendaks. 
Kadri Paas: iga päev on kriis, küsimus on, kuidas seda hallata
[caption id="attachment_353735" align="alignnone" width="2000"]
Me peame oma lugusid kordama põlvest põlve,” ütleb strateegilise ja kriisikommunikatsiooni asjatundja Kadri Paas. Foto: Andra Kirna[/caption]
Viimase aja Eesti elu räsivates kriisides orienteerumiseks aitab vasturääkiva info ja kummaliste sõnumite vahel tähelepanu teritada endine ajakirjanik, strateegilise ja kriisikommunikatsiooni asjatundja Kadri Paas.
Kadri Paas, olete strateegilise ja kriisikommunikatsiooni spetsialist, ajakirjanik ja kodanik, kelle uurimisteema on info ja kognitiivne sõda?
Näeme seda enda ümber iga päev. Enamasti me seda ei teadvusta ja oleme siiani sellest liiga vähe rääkinud. Relvatärin paistab rohkem silma kui see, kuidas süstemaatiliselt inimeste mõistusega tegeletakse. Mõistusest algab füüsiline liigutamine.
Parimal juhul?
Alati. Küsimus on, kuidas see toimub või mis on eesmärk. Iga tegu algab alati tahtest. Nii et peab muutma, murdma või edendama tahet ja moraali. Kirjutan neist teemadest Müürilehes, kaitseliidu ajakirjas Kaitse Kodu ja Eesti Päevalehes.
Kui palju on selles valdkonnas inimesi, keda võib eksperdiks nimetada?
Me peame oma lugusid kordama põlvest põlve,” ütleb strateegilise ja kriisikommunikatsiooni asjatundja Kadri Paas. Foto: Andra Kirna[/caption]
Viimase aja Eesti elu räsivates kriisides orienteerumiseks aitab vasturääkiva info ja kummaliste sõnumite vahel tähelepanu teritada endine ajakirjanik, strateegilise ja kriisikommunikatsiooni asjatundja Kadri Paas.
Kadri Paas, olete strateegilise ja kriisikommunikatsiooni spetsialist, ajakirjanik ja kodanik, kelle uurimisteema on info ja kognitiivne sõda?
Näeme seda enda ümber iga päev. Enamasti me seda ei teadvusta ja oleme siiani sellest liiga vähe rääkinud. Relvatärin paistab rohkem silma kui see, kuidas süstemaatiliselt inimeste mõistusega tegeletakse. Mõistusest algab füüsiline liigutamine.
Parimal juhul?
Alati. Küsimus on, kuidas see toimub või mis on eesmärk. Iga tegu algab alati tahtest. Nii et peab muutma, murdma või edendama tahet ja moraali. Kirjutan neist teemadest Müürilehes, kaitseliidu ajakirjas Kaitse Kodu ja Eesti Päevalehes.
Kui palju on selles valdkonnas inimesi, keda võib eksperdiks nimetada?