9.1 C
Haapsalu
Pühapäev, 6. oktoober 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Jane mets

Silt: jane mets

Lääneranna kultuurielu hakkab juhtima Liisa Vaimla

[caption id="attachment_421096" align="alignnone" width="1229"] Liisa Vaimla Foto: Nele Lints[/caption] Lääneranna kultuuri- ja noortekeskust hakkab juhtima Lihula kooli vilistlane, Eesti hotelli- ja turismikõrgkooli lõpetanud Liisa Vaimla.

Lääneranna hakkab kultuurikeskuse juhti valima

[caption id="attachment_172080" align="alignnone" width="1024"] Lihula kultuurimaja. Arhiiv[/caption] Lääneranna uue kultuuri- ja noortekeskuse juhi kohale laekus viis avaldust. „Väga ilusti on,“ ütles Lääneranna vallavalitsuse liige Jane Mets Lääne Elule eile. „Viis kandidaati on. Kolm kutsume vestlusele. Nemad vastasid nõuetele.“ Kandidaatidega vesteldakse tuleval nädalal. Metsa sõnul on kandideerijaid nii kohalike seast kui ka väljastpoolt valda.

Lääneranna otsib kultuurikeskuse juhti

[caption id="attachment_253528" align="alignnone" width="900"] Lihula kultuurimaja. Foto: arhiiv[/caption] Lääneranna vallavalitsus otsib konkursiga juhti uuele kultuuri- ja noortekeskusele, mis koondab valla kõik kultuuri- ja rahva- ning noortemajad. Lääneranna haridusjuhi Jane Metsa sõnul oli eilseks laekunud üks avaldus.

Lääneranna vald tahab pidada tulevikus ainult üht kooli

[caption id="attachment_418532" align="alignnone" width="1920"] Esimest korda kõlas Lääneranna kooli nimi aasta eest Virtsu koolis toimunud rahvakoosolekul. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kolmapäeval pidasid Lääneranna vallavalitsus ja koolijuhid nõu, kuidas liita valla praegused koolid ühtseks Lääneranna kooliks. Lääneranna vallavanem Ingvar Saare ütles küll eile õhtul Lääne Elule saadetud kirjas, et tegemist oli aktiivse mõtteharjutusega, kus arutatakse, milliseid võimalusi pakuks variant, kus koolid oleks liidetud üheks õppeasutuseks, kuid säiliksid kõik õppekohad valla eri paigus ja säiliks ka gümnaasium. Värskes vallalehes Lääneranna Teataja ilmunud vallajuhtide intervjuus ütles aga Lääneranna vallavolikogu esimees Armand Reinmaa vastuseks küsimusele, mis on vallas 2024. aasta lõpuks teisiti, et „sisuline muutus sealjuures on see, et meil on tulevikus üks Lääneranna kool oma õpikohtadega Varblas, Koongas ja Kõmsil ning esialgu kindlasti ka Virtsus laste olemasolul“.

Lääneranna vald otsib Virtsu koolile direktorit

[caption id="attachment_354988" align="alignnone" width="1920"] Virtsu kooli direktor Aire Arge. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääneranna vallavalitsus otsib Virtsu koolile uut juhti, sest senine kooli direktori kohusetäitja Aire Arge lahkub kuu lõpus ametist. Arge andis 30. detsembril avalduse, et lahkub jaanuari lõpus töölt. „Vastab tõele,” kinnitas vallavalitsuse haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja Jane Mets Arge lahkumist.

Vallajuhid väikegümnaasiume sulgema ei kipu

[caption id="attachment_415715" align="aligncenter" width="1920"] Kullamaa keskkool. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kuigi haridusminister Kristina Kallas on oma väljaütlemistes vallagümnaasiume nimetanud liiga kulukas, ei kiirusta vallajuhid neid sulgema. Haridusminister Kristina Kallase sõnavõtust kõlama jäänud väide, et gümnaasiumid, kus õpib alla saja noore, on Eestile liiga kulukad, puudutab otseselt üht Läänemaa ja üht Lääneranna valla kooli. Nii 40 gümnasistiga Kullamaa keskkool kui ka Lihula gümnaasium, mille gümnaasiumiosas õpib 69 noort, kuuluvad ministri väljaütlemist arvestades selliste hulka, kus on vähem lapsi, kui oleks mõistlik. Haridus- ja teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna nõuniku Kadi Serbaku sõnul on riigil kavas hakata gümnaasiumihariduse üle kohalike omavalitsustega läbirääkimisi pidama.

Hooldekodude hinnad kerkivad ka Läänemaal

Üha kõrgemad hoolduskoha hinnad panevad hooldekodu klientide lähedasi aina rohkem ise juurde maksma. Risti ja Oru hooldekodudes tõuseb koha maksumus uuest aastast 150 euro võrra. „Hinda tõstavad majanduslikud põhjused,“ ütles Lääne-Nigula hooldekodude juht Elle Ljubomirov. „Oru hooldekodu hinnatõusu taga on laenude kallinemine. Hooldekodu remondiks võetud laenu tagasimakse võtab meil aastas 7–8 hoolduskoha tasu,“ selgitas Ljubomirov. „Lubatakse küll, et intressid hakkavad kunagi vähenema, aga sinnani peame ellu jääma,“ lisas ta.

Õpetajad streikisid palga ja töökoormuse pärast

[caption id="attachment_413895" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu linna algkooli õpetajad vestlesid Hestias oma töö kitsaskohtadest. Foto: Andra Kirna[/caption] Reede hommikul peatas Läänemaal tunniks ajaks töö 14 kooli ja 11 lasteaeda, et nõuda tööle väärilist palka. Haapsalu linna algkooli streigijuhi Evelin Nappuse sõnul tuleb streikida, sest õpetajate palk ja töökoormus on vaja muuta niisuguseks, et koolidesse tuleks tööle noori õpetajaid. Algkooli õpetajad pidasid streigikoosolekut Hestia hotelli fuajees. „Hoiatusstreik on märk sellest, et oleme enamaks võimelised, oleme seda arutanud ka haridustöötajate liidus,“ ütles Nappus. Tema sõnul sõltub nüüd kõik sellest, kuidas läbirääkimised edasi lähevad.

Riik hakkas toidupakkide asemel jagama toidukaarte

[caption id="attachment_413168" align="alignnone" width="1920"] Seni jagas neljal korral aastas riigi ostetud toiduabi abivajajatele Läänemaa toidupank. Foto: Andra Kirna[/caption] Toidukaardiga saab abivajaja osta Rimi kauplustest toidu- ja esmatarbekaupu 30 euro eest kvartalis. Eilsest saavad abivajajad seniste abipakkide asemel toidukaarte, millega toiduabi nimekirja kantud inimesed saavad osta toidu- ja esmatarbekaupu Rimi kauplustest üle Eesti. „Mõistlik lahendus,” ütles Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare. „Meil [linna sotsiaalosakonnas] see tööd väga palju ei muuda, pigem muutub kergemaks toidupanga töö.”

Lapsed ummistavad Lihula raamatukogu

[caption id="attachment_412585" align="alignnone" width="1920"] Lihula raamatukoguhoidja Delein Nõmm otsib lastele tegevust, tuletab meelde häid kombeid ja püüab neid lugema suunata. Foto: Andra Kirna[/caption] Lihula raamatukogus teeb pärast koolipäeva aega parajajaks poolsada koolilast – raamatukoguhoidjad tunnevad, et vajavad laste aja sisustamiseks abijõudu. Kuigi Lihulas on ka noortemaja, kogunevad lapsed-noored, kelle tunnid on lõppenud, kuid huvikoolid või trennid pole veel alanud ning ka koju viiva bussini on aega, Lihula raamatukokku. Lihula raamatukoguhoidja Delein Nõmm paneb lapsed mõnikord värvima – see on tema viis lapsi üle lugeda. „Pilt kätte, olgu värvitud ja nimi peal. Pärast loen valmis tööd üle,“ ütles Nõmm. Kõige enam on ühe päevaga tema kätte jõudnud 67 pilti. „Kui lapsed on tegevuses, on nad ise ka rahulikumad,“ nentis ta.