Silt: Ingvar Saare
33
Selts tahab ise muuseumi pidada
[caption id="attachment_412543" align="alignnone" width="1920"]
Hanila muuseumi seltsi eestvedaja Jüri Mõniste ja muuseumi esimene juhataja Laine Vesker muretsevad Hanila muuseumi saatuse pärast. Foto: Andra Kirna[/caption]
Pühapäeval pidas Hanila muuseumi selts Virtsus muuseumi 30. sünnipäeva, kuigi asutuse tulevik on lahtine.
Hanila muuseumi seekordne ümmargune sünnipäev ei kujunenud kuigi lõbusaks, sest muuseumimaja ja kogude seisukorra pärast tunnevad muret nii seltsi inimesed kui ka Lääneranna muuseumid. Kuigi osalistel on ühine mure, vaatavad nad olukorrale siiski erinevalt ja kipuvad süüdlast nägema üksteises.
Muuseumimaja ja kogud kuuluvad alates omavalitsusreformist Lääneranna vallale ning on praegu osa Lihula ja Hanila muuseumi ühinemisel loodud Lääneranna muuseumidest, mida juhib Marika Valk. Muuseumiseltsi esindab paari aasta eest Lääneranna valla teenetemärgi pälvinud Jüri Mõniste.
Hanila muuseumi seltsi eestvedaja Jüri Mõniste ja muuseumi esimene juhataja Laine Vesker muretsevad Hanila muuseumi saatuse pärast. Foto: Andra Kirna[/caption]
Pühapäeval pidas Hanila muuseumi selts Virtsus muuseumi 30. sünnipäeva, kuigi asutuse tulevik on lahtine.
Hanila muuseumi seekordne ümmargune sünnipäev ei kujunenud kuigi lõbusaks, sest muuseumimaja ja kogude seisukorra pärast tunnevad muret nii seltsi inimesed kui ka Lääneranna muuseumid. Kuigi osalistel on ühine mure, vaatavad nad olukorrale siiski erinevalt ja kipuvad süüdlast nägema üksteises.
Muuseumimaja ja kogud kuuluvad alates omavalitsusreformist Lääneranna vallale ning on praegu osa Lihula ja Hanila muuseumi ühinemisel loodud Lääneranna muuseumidest, mida juhib Marika Valk. Muuseumiseltsi esindab paari aasta eest Lääneranna valla teenetemärgi pälvinud Jüri Mõniste. 
Vald survestab Metsküla lastevanemaid uut kooli valima
[caption id="attachment_411508" align="alignnone" width="1920"]
Lääneranna vallajuhid andsid kolmapäeval pressikonverentsi, et haridusreformi selgitada. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Metsküla lastevanemad said vallavanemalt kirja, kus ähvardatakse „meetmed“ tarvitusele võtta, kui lapsed koolikohustust täitma ei hakka.
Samal ajal käivad lapsed 1. septembrist peale iga päev koolis, õpivad nagu ikka ja mängivad isegi vahetunni ajal kooli. Ka juriidiliselt on kõik korras: koolikohustuse mittetäitmiseks loetakse seaduse järgi lapsi, kes puuduvad koolist või ei ole ühegi kooli nimekirjas. Metsküla lapsed on hariduse infosüsteemis Metsküla kooli nimekirjas. „Septembri alguses kinnitasin ära,“ ütles Metsküla koolijuht Pille Kaisel. Kool on infosüsteemis alles, sest haridus- ja teadusminister pole koolitusluba tühistanud.
Lääneranna vallajuhid andsid kolmapäeval pressikonverentsi, et haridusreformi selgitada. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Metsküla lastevanemad said vallavanemalt kirja, kus ähvardatakse „meetmed“ tarvitusele võtta, kui lapsed koolikohustust täitma ei hakka.
Samal ajal käivad lapsed 1. septembrist peale iga päev koolis, õpivad nagu ikka ja mängivad isegi vahetunni ajal kooli. Ka juriidiliselt on kõik korras: koolikohustuse mittetäitmiseks loetakse seaduse järgi lapsi, kes puuduvad koolist või ei ole ühegi kooli nimekirjas. Metsküla lapsed on hariduse infosüsteemis Metsküla kooli nimekirjas. „Septembri alguses kinnitasin ära,“ ütles Metsküla koolijuht Pille Kaisel. Kool on infosüsteemis alles, sest haridus- ja teadusminister pole koolitusluba tühistanud. 
Vald andis pressikonverentsi
[caption id="attachment_411248" align="alignnone" width="1920"]
Lääneranna vallajuhid andsid pressikonverentsi. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Koolivõrgureformi teemal eile pressikonverentsi andnud Lääneranna vallavalitsus leiab, et meedia on kuulanud ära ainult ühe poole, aga mitte kohaliku omavalitsuse seisukohta.
Kaks tundi kestnud pressikonverentsi võttis vallavanem Ingvar Saare lõpus kokku nii: „Me oleme sattunud turmtule alla, aga mulle tundub, et tuumpõhjuseid ja detaile on endale selgeks tegema vaevunud väga vähesed neist, kes on sel teemal sõna võtnud. Aga võibolla see ongi ajastu märk.”
Lääneranna vallajuhid andsid pressikonverentsi. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Koolivõrgureformi teemal eile pressikonverentsi andnud Lääneranna vallavalitsus leiab, et meedia on kuulanud ära ainult ühe poole, aga mitte kohaliku omavalitsuse seisukohta.
Kaks tundi kestnud pressikonverentsi võttis vallavanem Ingvar Saare lõpus kokku nii: „Me oleme sattunud turmtule alla, aga mulle tundub, et tuumpõhjuseid ja detaile on endale selgeks tegema vaevunud väga vähesed neist, kes on sel teemal sõna võtnud. Aga võibolla see ongi ajastu märk.” 
Kohus andis vallale aega Metsküla kooliga kokku leppida
[caption id="attachment_409872" align="alignnone" width="1920"]
Metsküla kool. Kaarel Kaisel[/caption]
Metsküla lastevanemad kinnitasid, et on valmis asutama erakooli, aga ei saa seda teha poole kooliaasta pealt ja vajavad kohaliku omavalitsuse tuge.
Esmaspäeval peetud kohtuistungilt naasid Metsküla kooli lastevanemad üle hulga aja lootusrikastena. „Meil on väga hea meel, et kohtunik meid ära kuulas,“ ütles Metsküla lapsevanem Silvia Lotman Lääne Elule. „Kohtunik ütles, et ta väga soovib, et pooled omavahel kokku lepiksid.“
Tallinna halduskohus andis Lääneranna vallale ühe nädala, et teha 1. septembrist volikogu otsusega suletud Metsküla kooli lastevanematele kompromissettepanek. Lastevanemad said omakorda nädala, et sellele vastata. „Metsküla istungil andis kohus pooltele kompromissläbirääkimiste pidamiseks tähtaja 11. oktoobriks,“ ütles Tallinna halduskohtu pressiesindaja Anneli Vilu Lääne Elule.
„Ma loodan, et vald võtab seda tõsiselt,“ ütles Metsküla kooli hoolekogu liige Püü Polma Lääne Elule. 1. septembrist Lääneranna vallavolikogu otsusega suletud Metsküla kooli lastevanemad on püüdnud kohaliku omavalitsusega läbi rääkida suvi otsa, et neile antaks kooli päästmiseks erakooli loomiseks aasta, aga see ei õnnestunud. Kohalik omavalitsus pani kooli kinni ja see tegutseb geriljakoolina.
Haridusminister Kristina Kallas pole koolitusluba tühistanud, lapsed käivad iga päev koolis, õpetajad annavad tunde, aga palka ei saa ja staažikas kokk Ene Ploom on teinud lastele lõunat oma pensionist.
Metsküla kool. Kaarel Kaisel[/caption]
Metsküla lastevanemad kinnitasid, et on valmis asutama erakooli, aga ei saa seda teha poole kooliaasta pealt ja vajavad kohaliku omavalitsuse tuge.
Esmaspäeval peetud kohtuistungilt naasid Metsküla kooli lastevanemad üle hulga aja lootusrikastena. „Meil on väga hea meel, et kohtunik meid ära kuulas,“ ütles Metsküla lapsevanem Silvia Lotman Lääne Elule. „Kohtunik ütles, et ta väga soovib, et pooled omavahel kokku lepiksid.“
Tallinna halduskohus andis Lääneranna vallale ühe nädala, et teha 1. septembrist volikogu otsusega suletud Metsküla kooli lastevanematele kompromissettepanek. Lastevanemad said omakorda nädala, et sellele vastata. „Metsküla istungil andis kohus pooltele kompromissläbirääkimiste pidamiseks tähtaja 11. oktoobriks,“ ütles Tallinna halduskohtu pressiesindaja Anneli Vilu Lääne Elule.
„Ma loodan, et vald võtab seda tõsiselt,“ ütles Metsküla kooli hoolekogu liige Püü Polma Lääne Elule. 1. septembrist Lääneranna vallavolikogu otsusega suletud Metsküla kooli lastevanemad on püüdnud kohaliku omavalitsusega läbi rääkida suvi otsa, et neile antaks kooli päästmiseks erakooli loomiseks aasta, aga see ei õnnestunud. Kohalik omavalitsus pani kooli kinni ja see tegutseb geriljakoolina.
Haridusminister Kristina Kallas pole koolitusluba tühistanud, lapsed käivad iga päev koolis, õpetajad annavad tunde, aga palka ei saa ja staažikas kokk Ene Ploom on teinud lastele lõunat oma pensionist. 
Lääneranna vald pole nõus kahte kinnistut niisama lihtsalt liitma
[caption id="attachment_410783" align="alignnone" width="1920"]
Vana-Kooli kinnistu ja Kooli kinnistu Tuhu külas. Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna vald pole nõus kinnisvaratehinguga alt läinud heausklikule omanikule naaberkrunti soodsalt võõrandama.
15 aastat tagasi ostsid õde-venda Liisa ja Laur Oberschneider praegu Lääneranna valda kuuluvas Tuhu külas 3,1 hektari suuruse Kooli kinnistu. Tehingu eest maksti Lembit Kunglale 300 000 krooni (u 19 200 eurot). Hiljem ilmnes, et hooned, mille omanikeks nad tehingut sõlmides saada lootsid, asuvad hoopis naaberkinnistul.
Ostjad olid veendunud, et Kungla müüs neile 2008. aasta juulis oma elukoha ehk 3,1 hektari suuruse maaüksuse, millel asus elamu koos kõrvalhoonetega. Hiljem tuli aga ilmsiks, et majad, mida Oberschneiderid enda omaks pidasid, Kooli kinnistu hulka ei kuulugi, elumaja ja abihooned asuvad hoopis 2010 m² suurusel Vana-Kooli kinnistul, mida piirab kolmest küljest Kooli kinnistu.
Praeguseks on kinnistu müünud Lembit Kungla surnud ja et tal pärijaid pole, ei ole praegusel Kooli kinnistu ainuomanikul Liisa Anlikeril (endine Oberschneider) temalt enam midagi nõuda.
Vald päris kinnistu
Vallaametikud said Oberschneideritelt teada, et Kooli ja Vana-Kooli kinnistutega on probleem. Lääneranna vallavalitsuse algatas aprillis 2021 Vana-Kooli kinnistu peremehetu hõivamise menetluse.
Vana-Kooli kinnistu ja Kooli kinnistu Tuhu külas. Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna vald pole nõus kinnisvaratehinguga alt läinud heausklikule omanikule naaberkrunti soodsalt võõrandama.
15 aastat tagasi ostsid õde-venda Liisa ja Laur Oberschneider praegu Lääneranna valda kuuluvas Tuhu külas 3,1 hektari suuruse Kooli kinnistu. Tehingu eest maksti Lembit Kunglale 300 000 krooni (u 19 200 eurot). Hiljem ilmnes, et hooned, mille omanikeks nad tehingut sõlmides saada lootsid, asuvad hoopis naaberkinnistul.
Ostjad olid veendunud, et Kungla müüs neile 2008. aasta juulis oma elukoha ehk 3,1 hektari suuruse maaüksuse, millel asus elamu koos kõrvalhoonetega. Hiljem tuli aga ilmsiks, et majad, mida Oberschneiderid enda omaks pidasid, Kooli kinnistu hulka ei kuulugi, elumaja ja abihooned asuvad hoopis 2010 m² suurusel Vana-Kooli kinnistul, mida piirab kolmest küljest Kooli kinnistu.
Praeguseks on kinnistu müünud Lembit Kungla surnud ja et tal pärijaid pole, ei ole praegusel Kooli kinnistu ainuomanikul Liisa Anlikeril (endine Oberschneider) temalt enam midagi nõuda.
Vald päris kinnistu
Vallaametikud said Oberschneideritelt teada, et Kooli ja Vana-Kooli kinnistutega on probleem. Lääneranna vallavalitsuse algatas aprillis 2021 Vana-Kooli kinnistu peremehetu hõivamise menetluse. 
Kohtutuasjad neelavad valla rahakotist 100 000 eurot
[caption id="attachment_384395" align="alignnone" width="1920"]
Lääneranna vallavanem Ingvar Saare. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna vallavanema Ingvar Saare hinnangul neelavad koolireformiga seotud kohtuasjad valla rahakotist tänavu 100 000 eurot.
Lääneranna vallavolikogu liige Raul Oberschneider küsis läinud neljapäeval volikogu istungil, mille arvelt kohtukulud tulevad, kui selleks juba on kulunud 75 000 eurot. „Ma arvan, et see kohtukulude suurusjärk käesoleval aastal kujuneb 100 000 eurot,“ ütles Saare. „See kulu kaetaksegi kõikide nende vähenduste ja tulude suurenduste arvelt. Loomulikult käibki vald kohut teiste tegevuste arvelt.“
Lääneranna vallavanem Ingvar Saare. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna vallavanema Ingvar Saare hinnangul neelavad koolireformiga seotud kohtuasjad valla rahakotist tänavu 100 000 eurot.
Lääneranna vallavolikogu liige Raul Oberschneider küsis läinud neljapäeval volikogu istungil, mille arvelt kohtukulud tulevad, kui selleks juba on kulunud 75 000 eurot. „Ma arvan, et see kohtukulude suurusjärk käesoleval aastal kujuneb 100 000 eurot,“ ütles Saare. „See kulu kaetaksegi kõikide nende vähenduste ja tulude suurenduste arvelt. Loomulikult käibki vald kohut teiste tegevuste arvelt.“ 
Lääneranna investeerib mõisa viinaaita 275 000 eurot
[caption id="attachment_410436" align="alignnone" width="1920"]
Lihula mõisa viinaaida ehitaja leidmiseks on Lääneranna vald korraldanud mitu hanget, kuid esimesed kaks luhtusid kõrge hinna tõttu. Foto Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna volikogu võtab tänasel istungil vastu lisaeelarve, millega kavatseb panustada 275 000 eurot Lihula mõisa viinaaida renoveerimisse.
Lisaeelarve suurimad muudatused puudutavad investeeringuid ja keskendutakse ühele objektile – Lihula mõisa viinaaida renoveerimisele. Viinaaita on plaanis rajada restaureerimise nõustamiskeskus koos keraamika-, puutöö- ja sepikojaga. Renoveerimine läheb maksma miljon eurot, koos sisustusega kasvab hind veel veerand miljoni võrra.
Lihula mõisa viinaaida ehitaja leidmiseks on Lääneranna vald korraldanud mitu hanget, kuid esimesed kaks luhtusid kõrge hinna tõttu. Foto Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna volikogu võtab tänasel istungil vastu lisaeelarve, millega kavatseb panustada 275 000 eurot Lihula mõisa viinaaida renoveerimisse.
Lisaeelarve suurimad muudatused puudutavad investeeringuid ja keskendutakse ühele objektile – Lihula mõisa viinaaida renoveerimisele. Viinaaita on plaanis rajada restaureerimise nõustamiskeskus koos keraamika-, puutöö- ja sepikojaga. Renoveerimine läheb maksma miljon eurot, koos sisustusega kasvab hind veel veerand miljoni võrra.
Minister valla nõudest Metsküla koolitusluba tühistada: „Seda ma täita ei saa!“
[caption id="attachment_401834" align="aligncenter" width="2000"]
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul annab väikekoolide toetusmeede vallale võimaluse ümber otsustada. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna vald ähvardab kohtuga ning nõuab haridus- ja teadusministrilt Kristina Kallaselt Metsküla algkooli koolitusloa tühistamist hiljemalt reedeks.
„Seda nõuet ma täita ei saa,“ ütles haridus- ja teadusminister Kristina Kallas Lääne Elule. „Nõue oli, et ma viivitamatult allkirjastaksin Metsküla kooli koolitusloa tühistamise, aga ma ei saa seda teha.“
Kallas märkis, et Metsküla kooli puhul on ringkonnakohtu otsus tulemata.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul annab väikekoolide toetusmeede vallale võimaluse ümber otsustada. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna vald ähvardab kohtuga ning nõuab haridus- ja teadusministrilt Kristina Kallaselt Metsküla algkooli koolitusloa tühistamist hiljemalt reedeks.
„Seda nõuet ma täita ei saa,“ ütles haridus- ja teadusminister Kristina Kallas Lääne Elule. „Nõue oli, et ma viivitamatult allkirjastaksin Metsküla kooli koolitusloa tühistamise, aga ma ei saa seda teha.“
Kallas märkis, et Metsküla kooli puhul on ringkonnakohtu otsus tulemata. 
Krista Kallavus: miks ei usaldata neid, kes teavad, mida tähendab kogukonnale kool?
[caption id="attachment_408444" align="aligncenter" width="2000"]
Krista Kallavus. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Metsküla elanik, kultuuripärandi spetsialist Krista Kallavus jälgis esmaspäeval Kõmsil toimunud maapiirkondade haridusvõrgustiku ümarlauakohtumist. Kuna ümarlaud võttis arutlusteemaks ka Metsküla algkooli sulgemise ümber toimuva, selgitas Kallavus ringis istunud nooremale seltkonnale, milline on olnud nii Metsküla kooli kui ka sealse kogukonna lugu.
Kas teist keegi teab, kuidas saadakse aasta kooliks? Mida see tähendab? See ei tähenda seda, et sul on klassis iga õpetaja kohta neli või viis last, nagu siin on välja toodud. See tähendab seda, et enamus tunde või palju tunde antakse 20 lapsele korraga. See tähendab seda, et sul on mitu klassikomplekti korraga ja see haridus antakse neile lastele väga heas kvaliteedis. Seal, sellessamas rühmas on teiste hulgas ka erivajadustega lapsed. See tähendab koostööd kogukonnaga, ümbritsevate asutustega. See on mitte üksnes kooli töö, see on kogukonna, lapsevanemate, ettevõtjate, kõigi töö. See ei ole ainuüksi selle väikese 20 lapsega Metsküla kooli saavutus. Jah, nad on väga tublid ja nende peal see asi püsib.
Siin ongi üks väga oluline küsimus - see on usalduse küsimus, mis on katki läinud. See on läinud katki sellest, mis me oleme näinud, kuidas…
Krista Kallavus. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Metsküla elanik, kultuuripärandi spetsialist Krista Kallavus jälgis esmaspäeval Kõmsil toimunud maapiirkondade haridusvõrgustiku ümarlauakohtumist. Kuna ümarlaud võttis arutlusteemaks ka Metsküla algkooli sulgemise ümber toimuva, selgitas Kallavus ringis istunud nooremale seltkonnale, milline on olnud nii Metsküla kooli kui ka sealse kogukonna lugu.
Kas teist keegi teab, kuidas saadakse aasta kooliks? Mida see tähendab? See ei tähenda seda, et sul on klassis iga õpetaja kohta neli või viis last, nagu siin on välja toodud. See tähendab seda, et enamus tunde või palju tunde antakse 20 lapsele korraga. See tähendab seda, et sul on mitu klassikomplekti korraga ja see haridus antakse neile lastele väga heas kvaliteedis. Seal, sellessamas rühmas on teiste hulgas ka erivajadustega lapsed. See tähendab koostööd kogukonnaga, ümbritsevate asutustega. See on mitte üksnes kooli töö, see on kogukonna, lapsevanemate, ettevõtjate, kõigi töö. See ei ole ainuüksi selle väikese 20 lapsega Metsküla kooli saavutus. Jah, nad on väga tublid ja nende peal see asi püsib.
Siin ongi üks väga oluline küsimus - see on usalduse küsimus, mis on katki läinud. See on läinud katki sellest, mis me oleme näinud, kuidas… 
Kooliarutelu Kõmsil: ümarlaud soovitab Läänerannal haridusreformi tagasi pöörata
[gallery ids="408443,408424,408425,408426,408428,408429,408430,408431,408432,408435,408436,408437,408438,408439,408440,408441,408442,408444"]
Fotod: Urmas Lauri
Kõmsi rahvamajas esmaspäeval korraldatud maapiirkondade haridusvõrgustiku ümarlauakohtumisel jõuti järeldusele, et omavalitsustes, kus on tekkinud probleeme maakoolide sulgemise tõttu, tuleks aeg maha võtta, välja kuulutada nn vaakuumaasta.
Esmaspäeva pärastlõunal Kõmsi rahvamajas korraldatud maapiirkondade haridusvõrgustiku ümarlauakohtumisel jõuti nelja ja poole tunni pikkusel maratonarutelul järeldusele, et praegu jõuab veel pidurile vajutada.
“Võtta need otsused tagasi, mis kevadel tehti ja teha päriselt sügav, koostöine, avatud protsess koos kogukonnaga ja spetsialistidega, teadlaste ja riigiesindajatega,” ütles ümarlaua korraldanud Mari-Liis Pruul.