Silt: Indrek Tohter

[caption id="attachment_434132" align="aligncenter" width="1920"] oorte meelest on äge mopeediga mööda tänavaid täristada. Paljude linnaelanike jaoks on see aga talumatult mürarikas tegevus, eriti öösiti. Foto on illustratiivne.[/caption] Haapsalu linnarahva ära pahandanud mopeedipoisid jäävad oma tempudega lubatavuse piiridesse. Seni, kui liiklusnõudeid täidetakse, pole nendega suurt midagi peale hakata. Lääne Elu toimetusele helistanud Tallinna maantee elanik (nimi on toimetusele teada), kurtis, et viimasel aastal on mopeediseltskonna öised retked ületanud taluvuse piiri. „Öösiti kella 1–2 ajal edasi-tagasi. Annavad järsult gaasi. Meeletu lärm,” kirjeldas ta. „Saan muidugi aru, et noored tahavad sõita, aga miks nad seda linnas teevad,“ oli haapsallane häiritud. Toimetusele helistanu pole ainuke, keda hilisõhtune ja öine võrrimüra häirib. Sotsiaalmeedia Haapsalu ja Läänemaa grupis on selleteemaline postitus möödunud nädalast kogunud üle 150 kommentaari. Kuigi on ka neid, kes leiavad, et noored on noored ja müra mureks ei pea, on pahaseid siiski kaugelt enam. Kurdavad inimesed Kastani tänava piirkonnas, vanalinnas, Posti ja Metsa tänaval ning Tallinna maanteel. Haapsalu politseijaoskonna piirkonnagrupi juht Indrek Tohter ütles Lääne Elule, et linnaelanike mure ja mopeedinoored on neile teada.

[caption id="attachment_366905" align="alignnone" width="2000"] Foto: Kaire Reiljan[/caption]   Saabuva kooliaasta eel tuletab Haapsalu politseijaoskonna piirkonnagrupi juht Indrek Tohter kõigile liiklejaile meelde, et septembri alguses muutub liiklus igal pool, aga eriti koolide juures tihedamaks. Kui esimest korda kooli minevate laste vanemad pole veel seda teinud, siis nüüd on viimane aeg koolitee koos lapsega päriselt läbi käia. „Ja mitte ainult et läbi käia – lapsevanem peab veenduma, et laps saab aru liiklusolukorrast ja oskab selles käituda,“ ütles Tohter. Nii lapsed ise, aga ka autojuhid peaksid Tohtri sõnul olema tavapärastest palju tähelepanelikumad, eriti koolide ümbruses. „Liiklejal, olgu ta siis juht või jalakäia, võib küll olla eesõigus, aga seda ei pea tingimata kasutama. Esmane on ikkagi tagada ohutus,“ sõnas Tohter.

[caption id="attachment_426337" align="alignnone" width="1920"] Uus teenusepakkuja tahab Haapsalu kodutute varjupaiga rajada vanasse mööblipoodi Vikerkaare lasteaia kõrvale. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalus endise mööblipoe Maxmin ruumides alustab suvel tegevust kodutute varjupaik. Linnavalitsus asukohta heaks ei kiida. Haapsalu linnapea Urmas Suklese sõnul pole varjupaiga uus pidaja veel linnavalitsusele asukoha kohta taotlust esitanud, kuid Lihula maantee maja linnapea heaks ei kiitnud. „See ei ole hea asukoht,” ütles Sukles. Linnapea sõnul tuleb valitud paiga kohta kindlasti lasta sõna sekka öelda nii lasteaia, kooli, spordibaaside kui ka ümbruskonna elanikel ning nende arvamusega tuleb arvestada.

[caption id="attachment_384106" align="alignnone" width="1920"] Piirkonnavanem Indrek Tohtri sõnul antakse purjus alaealised vanematele üle. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Nädalavahetusel läbi viidud politseireidi käigus tabas politsei kaheksa purjus alaealist. Haapsalu politseijaoskonna piirkonnagrupi juhi Indrek Tohtri sõnul kontrollisid politseinikud reidi käigus kohti, kus alaealised tavatsevad koguneda.

[caption id="attachment_384106" align="aligncenter" width="2000"] Piirkonnavanem Indrek Tohtri sõnul tuleb vägivallast politseile teada anda. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu politseijaoskonna piirkonnavanema Indrek Tohtri sõnul tuleb lähisuhtevägivallast rääkida, sest igale inimesele peab olema tagatud normaalne elu. Lähisuhtevägivald on Tohtri sõnul olnud politsei teravdatud tähelepanu all 2000. aastate algusest. „See ei ole meie jaoks väga vana teema. Nõukogudeaegse igandina 1990. aastatel politsei sellele suurt tähelepanu ei pööranud,” tunnistas Tohter. Tema sõnul tuli siis selliste juhtumite puhul pöörduda tsiviilkohtusse. Muutus tuli 2004. aastal, kui kehtima hakkas karistusseadustik. „Nüüd on jõutud sinnani, et selle teema tähtsust teavad isegi lapsed lasteaias,” ütles Tohter. Perevägivallast rääkimist peab Tohter oluliseks, sest ükski inimene ei peaks kellegi teise surve või pinge all elama. „Inimesed peavad olema oma otsustes ja tegudes sõltumatud,” ütles ta. Läänemaal oli sel aastal novembri keskpaigaks politseile teada antud 145 perevägivalla juhtumist, üle Eesti registreeriti kümne kuuga teateid 12 455. Ligi kolmandikul juhtudest on osalised olnud ka lapsed – nad viibisid kas samas toas, nägid kõike pealt või kannatasid ka ise. Selliste juhtumite nägemine avaldab lapsele suurt mõju – ta omandab kas eluks vale mustri või saab psühholoogilise trauma. Kõige sagedamini, enam kui pooltel juhtudel tarvitab mees vägivalda oma naise vastu, kuid Tohtri sõnul liigitub lähisuhtevägivalla alla igasugune lähedaste inimeste vaheline vägivald. Ka see, kui 50aastane joodikust poeg nõuab pensionipäeval raha oma 75aastaselt emalt või isalt. „Alati polegi asi löömises, vaid võib olla ka vaimne vägivald või materiaalne sõltuvussuhe,” ütles Tohter.

[caption id="attachment_376456" align="alignnone" width="2000"] Saaremaa piirkonnapolitseinik Kaisa Nurme tuletab meelde, et seenele tuleb kaasa võtta laetud ja töökorras telefon. Foto PPA[/caption] Pärast pikka põuaaega on saabunud vihmasajud on seenelised metsa meelitanud. Paraku tuleb politseil peaaegu igal sügisel mõnda eksinud seenelist metsast välja juhatada. „Kui arvatakse, et inimesed eksivad ära võõras metsas, siis tõenäoliselt see nii ei ole,“ ütles Haapsalu politseijaoskonna piirkonna grupijuht Indrek Tohter. Tema kogemused näitavad, et enamasti eksitakse tuttavatel radadel ja tuttavates metsades. „Nii-öelda oma maja taha,“ tõdes ta.

Jalgrattavarguste ohvrid kasutavad varastatud ratta leidmiseks pigem sotsiaalmeedia abi kui pöörduvad politsei poole, kuigi korrakaitsjad soovitavad teha just viimast. Soojad ilmad tänavatele toonud rohkem jalgrattureid, kuid liikvel on ka rattavargad. Pea iga päev postitab keegi sotsiaalmeediasse info ratta kadumisest. „Inimesed jagavad infot ratta kadumisest pigem Facebookis kui teavitavad sellest politseid – sellepärast ei oska ma ka hinnangut anda, kas võõras ratas on võetud kasutusse ajutiselt ja hiljem maha jäetud või on tegemist päris vargusega,“ ütles Haapsalu politseijaoskonna piirkonnavanem Indrek Tohter.

[caption id="attachment_351738" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu tähistas vana aasta lõppu teist aastat valgusmänguga – valgustatud olid promenaad ja raudteejaam. Promenaadil tegi valgusmängu Eventech ja raudteejaamas Maivel OÜ. Valgusmäng kahes paigas läks linnale maksma 5000 eurot. Kuigi Haapsalu linnavalitsus otsustas teist korda saata ilutulestiku asemel aasta ära valgusmänguga, lasid haapsallased südaööl  rohkelt rakette. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Jõulud ja aastavahetus möödusid nii päästjate, politsei kui ka Läänemaa haigla erakorralise meditsiini osakonna (EMO) jaoks pigem tavapäraselt rahulikult. Läänemaa haigla õendusjuhi Marju Lepmetsa sõnul oleks võinud ju arvata, et kuna valitsus aastavahetuseks kellaajapiirangu tühistas, juhtub ka palju õnnetusi, aga tegelikult pühad haigla EMO koormust ei suurendanud. „31. detsembrist 2. jaanuarini käis EMOs 63 patsienti, mis on täiesti tavapärane,“ ütles Lepmets. Õendusjuhi sõnul on ka see täiesti tavaline, et nädalavahetusel pöördutakse mure korral just EMOsse. „Sest inimestel polegi siis kuhugi mujale minna,“ nentis ta.