Silt: Iloni Imedemaa
Galerii: balletinäitus Iloni Imedemaal räägib “Luikede järvest”
[caption id="attachment_242162" align="alignnone" width="900"] Haapsalu ja Läänemaa muuseumite juht Anton Pärn (paremal) tänas avamisel näituse kuraatorit Elizaveta Miroshnikovat. Foto Urmas Lauri[/caption]
Eilsest on Iloni Imedemaal näitus, mis viib külastaja ajas 78 aastat tagasi, kui Estonia teatris lavastati esimest korda Pjotr Tšaikovski ballett „Luikede järv”.
„Kuna Eesti vabariik ja ka eesti ballett saavad saja-aastaseks, tuli mõte teha näitus esimesest „Luikede järve” lavastusest Estonias,” rääkis näituse kuraator Elizaveta Mirošnikova Moskvast.
Näitus on osa Haapsalu Tšaikovski festivalist. „Luikede järv” oli Tšaikovski esimene ballett, mis esietendus 1877 – kümme aastat pärast helilooja käiku Haapsallu. Mirošnikova sõnul võib ju mõelda, et just siin viibides sai helilooja balleti loomiseks inspiratsiooni, sest Haapsalus on alati palju luiki olnud – ka 1867. aastal, kui noor Tšaikovski siin suvitas.
Iloni Imedemaa uus näitus viib külastaja balletimaailma
[caption id="attachment_241979" align="alignnone" width="900"] Balletinäituse kuraator Elizaveta Miroshnikova. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Kolmapäeval avatakse Iloni Imedemaal näitus „Luikede järv. Balleti võlumaailm“, mis avab Estonias esimese Luikede järve lavastuse tagamaid.
Selle nädala lõpus olid näituse kuraator Moskvast saabunud Elizaveta Miroshnikoval ja näituse kujundajal Anastassia Kovõtškal käed-jalad tööd täis, et balletinäitus Iloni Imedemaal üles sättida.
Miroshnikova sõnul oli juba enne eelmist Tšaikovski festivali selge, et kontsertide kõrval peaks olema ka lisaprogramm, kuid toona jäi näituse ettevalmistamiseks aega väheks. Tänavu saab see aga teoks.
1
Unistuste nukumajad Iloni Imedemaal
Nukumajast on unistanud vist iga väike tüdruk, aga Tartu Arte gümnaasiumi kunstiõpetaja Heli Mänd võib oma unistuse küll täitunuks lugeda – tal pole mitte üks, vaid tervenisti 70 nukumaja, millest suur osa on nüüd aprilliks Iloni Imedemaal välja pandud.
Nukumajad on täitnud terve Iloni Imedemaa saali ja lisaks neile on näitusel eri ajastute pabernukud.
Heli Männi nukumajad erinevad nii vanuse, stiili kui ka suuruse poolest – vanimad majad näitusel on peaaegu saja-aastased, uuemad päris tänapäevased; on nii pisikesi, keskmise suurusegsa kui ka päris kapist ehitatud nukukodusid.
Paljud näitusel väljas olevatest majadest pole mänguasjatootjate toodang, vaid need on Mänd ise meisterdanud küll vanast puhvetkapist, kartongkastist, kohvrist, vineerist jne. Omavalmistatud majade kõrval on näitusel maju Rootsist, Saksamaalt, Inglismaalt kui ka Venemaalt.