Silt: Hundid

Üks lammas leiti murtuna talu õue pealt, peaaegu maja ukse eest, ülejäänud kõrvalt heinamaalt, kust elumajad asuvad mõnesaja meetri kaugusel. Lambad murti kahel järjestikusel öösel – pühapäeva öösel vastu esmaspäeva ja esmaspäeva öösel vastu tänast. Talumaja on kasutusel suvilana ja murdmisööl kedagi kodus ei olnud. Murtud lammastest ei olnud suurt midagi järel. Heinamaal tiirlesid korjuste kohal rongad ja merikotkas. Mõnesaja meetri kaugusel metsaserva kohal tiirles samuti ronki, mille järgi võib arvata, et murtud lambaid võib olla rohkem kui neli.

[caption id="attachment_237014" align="alignright" width="900"] Rätsepa talu perenaine Elen Raudsepp käib elumajast poole kilomeetri kaugusel karjamaal lambaid üle vaatamas igal hommikul ja õhtul. Foto: Urmas Lauri[/caption] Huntidest suuremat kahju teevad lambapidajale rongad, kes ründavad vastsündinud tallesid. Nõmmemaa küla Rätsepa talu lambakarjamaad ümbritsev elektrikarjus nägi eile välja nagu hundijahi lipuliin – valged ja punased lipukesed plagisesid traadi küljes tuule käes. „Lippudest on näha, et karjas on käinud hunt,” ütles Rätsepa talu peremees Urmas Raudsepp. Rätsepa talu elektrikarjus sai lipud külge esmapäeval, kui hunt oli murdmas käinud. Murdja võib tahta tagasi tulla ja lipud peaksid ta eemale peletama. Mõju on paar nädalat, seejärel inimese lõhn hajub ja hunt neid enam ei pelga. Seitse murtud lammast – neli täiskasvanut ja kolm talle – leidis esmaspäeva varahommikul karjamaalt Rätsepa talu perenaine Elen Raudsepp.

[caption id="attachment_220594" align="alignright" width="300"] Keskkonnaameti meelest võivad hundid rahus elada rabades ja metsades. Foto: Vladimir Štšerbatõhh[/caption]Keskkonnaamet teatas reedel, et ei anna huntide küttimiseks Põhja-Läänemaal eriluba. Toivo Tulvik Noarootsi jahimeeste seltsist esitas kuu aega tagasi keskkonnaametile taotluse, milles soovis saada eriluba kolme hundi küttimiseks väljaspool jahiaega Põhja-Läänemaal. Sarnastel põhjustel esitas aprilli algul keskkonnaametile taotluse ka Kullamaa jahiselts, taotlusele oli lisatud Kullamaa osavalla elanike pöördumine. Tulvik põhjendas oma soovi seoses huntide sagedase nägemisega piirkonna külades ning šoti mägiveise murdmisega Noarootsi poolsaarel Hara külas.

[caption id="attachment_233002" align="alignnone" width="902"] Mägiveised kaitsevad oma vasikaid nii, et võtavad nende ümber ringi, sarved väljapoole. Foto: Merilin Kaustel-Lehemets[/caption] Noarootsi lihaveisekasvataja Marika Adman avastas esmaspäeval Hara külas oma veisekarja juurest juba teise huntide poolt murtud vasika. Sel korral olid hundid maha murdnud laupäeval sündinud kahepäevase vasika. „Ilmselt on suured loomad appi tulnud, sest vasikas oli ainult maha murtud ja sissepoole aia äärde jäetud,” rääkis Adman. Eelmise murtud vasika avastasid Admanid, kelle Šoti mägiveiste kari on Haras tammi juures karjamaal, reede hommikul. Siis olid hundid vasikast järgi jätnud ainult tagumised jalad ja natuke nahka.

[caption id="attachment_233002" align="aligncenter" width="902"] Mägiveised kaitsevad oma vasikaid nii, et võtavad nende ümber ringi, sarved väljapoole. Seekord ei pannud nad hundi tegutsemist tähele. Foto: Merilin Kaustel-Lehemets[/caption] Eile hommikul avastas Noarootsi lihaveisekasvataja Marika Adman veiste karjaaia tagant verised hundijäljed. Öösel olid hundid Hara külas tammi lähistel karjaaias murdnud ühepäevase vasika.

Silver Schönberg ei saanud kohe kõrtsi lukus eesuksest välja. Kuni ta võtme tõi ja ukse avas, möödus oma paarkümmend sekundit. Selleks ajaks oli kolmest neljajalgsest saanud tigedalt lõrisev pundar. Mees röögatas ja tormas kaklejate poole.