Silt: hiiu kannel
6
Norrast pärit Frida ehitab Liivil hiiu kandleid
[caption id="attachment_440652" align="alignnone" width="1920"]
Pillide ehitamise kõrval on Frida Ingesdatter jõudnud ka muusikuna üles astuda. Foto Andra Kirna[/caption]
Põhjapolaarjoone tagant Kirknesist tulnud Frida Freydis Ingesdatter jõudis Läänemaale kolme aasta eest. Üüris endale Haapsallu korteri ja armus sellesse linna.
Nüüd elab ta Liivi külas. „Tahtsin elada Haapsalu lähedal ja sellepärast ostsin korteri Liivile. See oli mulle jõukohane ja ma vajasin palju ruumi,” ütles Ingesdatter. Palju ruumi vajab Ingesdatter töökojaks, kus ta teeb muusikainstrumente. Ta on valmistanud langleik’e, nyckel- ja moraharpa’sid, jouhikko’id, lüürasid, paar s
Pillide ehitamise kõrval on Frida Ingesdatter jõudnud ka muusikuna üles astuda. Foto Andra Kirna[/caption]
Põhjapolaarjoone tagant Kirknesist tulnud Frida Freydis Ingesdatter jõudis Läänemaale kolme aasta eest. Üüris endale Haapsallu korteri ja armus sellesse linna.
Nüüd elab ta Liivi külas. „Tahtsin elada Haapsalu lähedal ja sellepärast ostsin korteri Liivile. See oli mulle jõukohane ja ma vajasin palju ruumi,” ütles Ingesdatter. Palju ruumi vajab Ingesdatter töökojaks, kus ta teeb muusikainstrumente. Ta on valmistanud langleik’e, nyckel- ja moraharpa’sid, jouhikko’id, lüürasid, paar s
Haapsalus koguneb Eesti suurim hiiu kandle orkester
[caption id="attachment_412987" align="alignnone" width="1920"]
Talharpaorkester rannarootsi muuseumis. Lydia Kalda[/caption]
Nädala pärast saab rannarootsi muuseumis kokku ligi 40 talharpa ehk hiiu kandle mängijat, et harjutada suviseks eestirootslaste laulupeoks.
„40 mängijat on ikka väga suur hulk,” ütles rannarootsi muuseumi pedagoog ja ise samuti hiiu kannelt mängiv Lydia Kalda. Hiiu kandle mängijaid juhendava Liisa Koemets-Bastida sõnul võib rannarootsi muuseumis iga kahe kuu tagant kokku saavat hiiu kandle orkestrit Eesti suurimaks nimetada. „Selliseid orkestrid rohkem polegi,” lisas ta. Koemets-Bastida rääkis, et aastaid tagasi oli üks suur hiiu kandle projekt ning vähemalt sama palju või rohkemgi mängijaid on kokku saanud ka hiiu kandle laagrites, aga väljapool laagrit pole nii suur hulk mängijaid kokku saanud.
Talharpaorkester rannarootsi muuseumis. Lydia Kalda[/caption]
Nädala pärast saab rannarootsi muuseumis kokku ligi 40 talharpa ehk hiiu kandle mängijat, et harjutada suviseks eestirootslaste laulupeoks.
„40 mängijat on ikka väga suur hulk,” ütles rannarootsi muuseumi pedagoog ja ise samuti hiiu kannelt mängiv Lydia Kalda. Hiiu kandle mängijaid juhendava Liisa Koemets-Bastida sõnul võib rannarootsi muuseumis iga kahe kuu tagant kokku saavat hiiu kandle orkestrit Eesti suurimaks nimetada. „Selliseid orkestrid rohkem polegi,” lisas ta. Koemets-Bastida rääkis, et aastaid tagasi oli üks suur hiiu kandle projekt ning vähemalt sama palju või rohkemgi mängijaid on kokku saanud ka hiiu kandle laagrites, aga väljapool laagrit pole nii suur hulk mängijaid kokku saanud. 
Vormsi Talharpajad hoiavad elus vana pillimängutraditsiooni
[caption id="attachment_269357" align="alignnone" width="6000"]
Esinema minnes panevad Marju Tamm (vasakul) ja Yngve Rosenblad selga uhked Vormsi rahvarõivad. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Nii nagu 150 aastat tagasi, kõlavad Vormsis taas hiiu kandle ehk talharpa helid. Pilli, mida kunagi mängis iga endast lugu pidav Vormsi mees, õpetatakse nüüd Vormsi koolis ja igal suvel kohtuvad hiiu kandle laagris mängijad lähedalt ja kaugelt.
Just sealtsamast hiiu kandle laagrist on alguse saanud duo Vormsi Talharpajad, kus traditsioonilist Vormsi pilli mängivad ja tutvustavad kaks naist – Yngve Rosenblad ja Marju Tamm.
Esinema minnes panevad Marju Tamm (vasakul) ja Yngve Rosenblad selga uhked Vormsi rahvarõivad. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Nii nagu 150 aastat tagasi, kõlavad Vormsis taas hiiu kandle ehk talharpa helid. Pilli, mida kunagi mängis iga endast lugu pidav Vormsi mees, õpetatakse nüüd Vormsi koolis ja igal suvel kohtuvad hiiu kandle laagris mängijad lähedalt ja kaugelt.
Just sealtsamast hiiu kandle laagrist on alguse saanud duo Vormsi Talharpajad, kus traditsioonilist Vormsi pilli mängivad ja tutvustavad kaks naist – Yngve Rosenblad ja Marju Tamm.
