Silt: Heljo Pikhof
Heljo Pikhof: nutitelefonide kasutamise reeglid olgu mõistlikud ja mõõdukad, ranged keelud ei too tulemust
[caption id="attachment_241345" align="alignnone" width="565"]
Heljo Pikhof. Foto: riigikogu[/caption]
Nutiseadmed ja tehisintellekt ning kõik sellega seonduv on tulnud, et jääda. Tõenäosus, et noor põlvkond kasvab nutivabalt üles, on sama suur, kui et Kungla rahvas napsab Donald Trumpi eest Panama kanali endale.
Teisalt ei saa kuidagi silmi kinni panna tõsiasja ees, et nutitelefonis ja sotsiaalmeedia ekraanide ees veedetud ülearusel ajal on negatiivne mõju lapse või noore õpitulemustele, une kvaliteedile, liikumisaktiivsusele, silmanägemisele ja käitumisele. Lapsed on haavatavamad kui suured, sest nende aju kontrollmehhanismid pole veel välja kujunenud. Mõned uurijad on nutiseadmeid võrrelnud lausa uue narkootikumiga.
Ajal, kui näiteks Rootsis ja Hollandis on nutiseadmete kasutamine koolides riiklikult reguleeritud ning Soomes ja Lätis on vastavad seaduseelnõud ettevalmistamisel, käib meil alles arglik arutelu selle üle, kas riik peaks siin üldse midagi tegema. Või siis püütakse koera saba jupphaaval raiuda. EKRE pakkus näiteks riigikogus Varro Vooglaiu isikus välja eelnõu, mis piirab sisu, mida noor inimene tohib sotsiaalmeedias näha.
Keskerakond jälle tahtis kohustada valitsust vi
Heljo Pikhof. Foto: riigikogu[/caption]
Nutiseadmed ja tehisintellekt ning kõik sellega seonduv on tulnud, et jääda. Tõenäosus, et noor põlvkond kasvab nutivabalt üles, on sama suur, kui et Kungla rahvas napsab Donald Trumpi eest Panama kanali endale.
Teisalt ei saa kuidagi silmi kinni panna tõsiasja ees, et nutitelefonis ja sotsiaalmeedia ekraanide ees veedetud ülearusel ajal on negatiivne mõju lapse või noore õpitulemustele, une kvaliteedile, liikumisaktiivsusele, silmanägemisele ja käitumisele. Lapsed on haavatavamad kui suured, sest nende aju kontrollmehhanismid pole veel välja kujunenud. Mõned uurijad on nutiseadmeid võrrelnud lausa uue narkootikumiga.
Ajal, kui näiteks Rootsis ja Hollandis on nutiseadmete kasutamine koolides riiklikult reguleeritud ning Soomes ja Lätis on vastavad seaduseelnõud ettevalmistamisel, käib meil alles arglik arutelu selle üle, kas riik peaks siin üldse midagi tegema. Või siis püütakse koera saba jupphaaval raiuda. EKRE pakkus näiteks riigikogus Varro Vooglaiu isikus välja eelnõu, mis piirab sisu, mida noor inimene tohib sotsiaalmeedias näha.
Keskerakond jälle tahtis kohustada valitsust vi14
Heljo Pikhof: usundiõpetus aitab noortel maailma mõtestada ja sihte seada
[caption id="attachment_241345" align="alignnone" width="565"] Heljo Pikhof. Foto: riigikogu [/caption]
Viimase aja uuringud näitavad paraku, et laste hariduse kvaliteet sõltub üha rohkem vanemate rahakotist. Kas suurem osa meie niigi napist järeltulijate põlvkonnast peabki siis piirduma poole rehkendusega, nagu üks külakoolmeister soovitas kord Tootsi-nimelisele õpilasele? Või nügib moodne aeg meie lapsi nagunii poole-rehkenduse-hariduse poole? On ju infotehnoloogia ja kübermaailm pööranud senise elu pea peale.
Uut maailma on vaja juba koolipõlves tundma õppida, teisiti ei saa elus hakkama. Nõnda on kooliharidusse lisatud digitehnoloogia õpet, teisalt on tasakaaluks vaja juurde liikumistunde, sest muidu võivad noored inimesed kõiksugu ekraanide taga päris kiiva kasvada. Ja jätame suurema (mõtte)töö tehisaru teha - see pole ju ilus väljavaade?
Üles jääb keskne küsimus: millal siis noor inimene mõtlema ja elu mõtestama õpib? Haridusvaldkonna uurijad usuvad, et senisest palju rohkem tuleb tähelepanu pöörata õppijate elu eesmärkide otsingutele. Noore inimese isiklik eesmärk peab olema talle enesele tähenduslik ning hõlmama püsi
Heljo Pikhof. Foto: riigikogu [/caption]
Viimase aja uuringud näitavad paraku, et laste hariduse kvaliteet sõltub üha rohkem vanemate rahakotist. Kas suurem osa meie niigi napist järeltulijate põlvkonnast peabki siis piirduma poole rehkendusega, nagu üks külakoolmeister soovitas kord Tootsi-nimelisele õpilasele? Või nügib moodne aeg meie lapsi nagunii poole-rehkenduse-hariduse poole? On ju infotehnoloogia ja kübermaailm pööranud senise elu pea peale.
Uut maailma on vaja juba koolipõlves tundma õppida, teisiti ei saa elus hakkama. Nõnda on kooliharidusse lisatud digitehnoloogia õpet, teisalt on tasakaaluks vaja juurde liikumistunde, sest muidu võivad noored inimesed kõiksugu ekraanide taga päris kiiva kasvada. Ja jätame suurema (mõtte)töö tehisaru teha - see pole ju ilus väljavaade?
Üles jääb keskne küsimus: millal siis noor inimene mõtlema ja elu mõtestama õpib? Haridusvaldkonna uurijad usuvad, et senisest palju rohkem tuleb tähelepanu pöörata õppijate elu eesmärkide otsingutele. Noore inimese isiklik eesmärk peab olema talle enesele tähenduslik ning hõlmama püsiHeljo Pikhof: loovisikute sotsiaalne kaitse paraneb, kaotajaid ei ole
[caption id="attachment_241345" align="alignnone" width="565"] Heljo Pikhof(SDE). Foto: riigikogu[/caption]
Heljo Pikhof(SDE). Foto: riigikogu[/caption]
Aastaid on räägitud vajadusest anda loovisikutele, ennekõike vabakutselistele, sotsiaalsed tagatised ja maksta neile õiglast tasu. Väikesele rahvusriigile, nagu me oleme, on kultuur iseäranis tähtis. Ilma oma keele ja kultuurita pole meie riigi pidamisel sügavamat mõtet. Ja need inimesed, kes kultuuri loomise, hoidmise ja arendamisega tegelevad, väärivad õiglast tasu.
Heljo Pikhof: õpetaja ei ole klienditeenindaja
[caption id="attachment_241345" align="alignnone" width="565"] Heljo Pikhof. Foto: riigikogu[/caption]
Põlvkondade kaupa on eestlased olnud haridususku rahvas ja see usk on toonud meid siia, kus me oleme. Nüüd on küsimus selles, mis saab edasi, kas ka tänased lapsed ja noored saavad võimalikult hea hariduse.
Eesti haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri ütles hiljuti, et olukord on katastroofiline: iga kuu lahkuvat ametist 150 õpetajat. Tahaksin loota, et see on stilistiline liialdus. Ometi paistab, et õpetajad hakkavadki streikima, sest 2024. aasta palgatõus saab olema niru ning poliitikud pole suutnud senini pakkuda kindlust tulevikuks, kuigi selle nimel käivad valitsusliidu sees pingsad kõnelused.
Heljo Pikhof. Foto: riigikogu[/caption]
Põlvkondade kaupa on eestlased olnud haridususku rahvas ja see usk on toonud meid siia, kus me oleme. Nüüd on küsimus selles, mis saab edasi, kas ka tänased lapsed ja noored saavad võimalikult hea hariduse.
Eesti haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri ütles hiljuti, et olukord on katastroofiline: iga kuu lahkuvat ametist 150 õpetajat. Tahaksin loota, et see on stilistiline liialdus. Ometi paistab, et õpetajad hakkavadki streikima, sest 2024. aasta palgatõus saab olema niru ning poliitikud pole suutnud senini pakkuda kindlust tulevikuks, kuigi selle nimel käivad valitsusliidu sees pingsad kõnelused. 