Silt: heino tamm

[caption id="attachment_167100" align="alignnone" width="1023"] Heino Tamm. Foto: erakogu[/caption] Üks kaunis suvi on jälle läbi ning kätte jõudnud pikk ja pime suvede vaheaeg. Olete ehk lugenud Saksa kirjaniku Kirsten Boie raamatut „Suvi Sommerbys“? Ideaalne sügisraamat nii väikestele kui ka suurtele, millel palju sarnasust Astrid Lindgreni juttudega. Raamatu algusread kõlavad kuidagi tuttavalt: „…väikelinn, mille ainsal tänaval sebivad suvel turistid ja mis talvel on niisama tühi kui ämber enne lüpsi.“ Sarnaselt võiks iseloomustada Haapsalu vanalinna sügistalvist olustikku.

[caption id="attachment_167100" align="alignnone" width="1023"] Heino Tamm. Foto: erakogu[/caption] Öeldakse, et igal aastaajal on oma lõhn – kuigi suvekuumus taandub visalt, on juba tunda sügise lõhna. Eriti eriline lõhn on aga esimesel septembri nädalal, siis lõhnab teadmiste ja tarkuse järele, sest on kooliaasta algus. Meenub rohkem kui paar aastakümmet tagasi president Lennart Meri koolialguse kõnes öeldu: „Üks imeilus Eestimaa suvi on lõppemas ja Eesti lapsed võtavad jälle kätte õpikud. Mitte kombe täitmiseks, mitte moe pärast, vaid selleks, et ühel päeval tunda: olen targem kui mu praegune õpetaja, olen targem isegi emast ja isast ning ma tean, kuidas muuta paremaks meie kõigi elu.“ Paremini on raske iseloomustada seda põhjust, miks tähtsustada 1. septembrit, kui tarkuse päeva ja uue kooliaasta algust.

[caption id="attachment_167100" align="alignnone" width="1023"] Heino Tamm. Foto: erakogu[/caption] Riigikogu valimistest on möödas peaaegu kolm kuud. Kahju, aga rahva poolt valitud esinduskogu pole seni õiget töörütmi sisse saanud. Eks oma osa oli selles, et justkui plahvatava pommina mõjus opositsioonile uue võimuliidu koalitsioonilepe. Selle peale ennustas opositsioon kohe meie riigile suuri hädasid ja peatset hukku. Mure Eesti saatuse pärast tõi nii mõnelegi poliitikule pisarad silma, mõni näitas veel ka oma sisemist ürgset jõudu parlamendi töölaual. Kui veidi mõelda, võib ju opositsiooni pada valitsuse katelt mustaks sõimata, aga ka tema enda värv peaks valijal veel värskelt meeles olema. Kas parim poliitik on see, kes lubab kaotada mõne maksu, lubades samal ajal senisest paremaid teenuseid ja tagatisi? Paraku on teada, et kõik nende sõnad on lihtsalt üks veider poliittehnoloogia, mis mõeldud harimatu ja mõtlemisvõimetu elektoraadi köitmiseks.

[caption id="attachment_167100" align="alignnone" width="1023"] Heino Tamm. Foto: erakogu[/caption] Valimistega on selleks korraks ühel pool ja Eesti rahvas oma lemmikvärvi kohta arvamuse avaldanud. Lemmikvärv on kollane ning ka Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa valimisringkond oli valimiste kaardil tavapäraselt kollane. Seekordset valimisaktiivsust võib pidada üheks tunnuseks ühiskonna sidususe kohta ja see näitas ka usaldust poliitilise süsteemi vastu. Tüüpiliselt on valimisaktiivsus olnud suurem just kriitilistel aegadel. Avaliku arvamuse küsitlused ennustasid riigikogu XV koosseisu valimistel suurt valimisaktiivsust. Mis aga üllatav – nende valimiste aktiivsus oli võrreldav eelmiste, 2019. aasta riigikogu valimistega. Mõlemal korral oli hääletajaid 63,7 protsenti valimisnimekirjadesse kantud valijate üldarvust.

[caption id="attachment_167100" align="alignnone" width="405"] Heino Tamm. Foto: erakogu[/caption] Riigikogu valimised lähenevad valguse kiirusel, kõik valimistralli lülitunud erakonnad on oma kampaaniad täie hooga käima lükanud.

[caption id="attachment_167100" align="alignnone" width="1023"] Heino Tamm. Foto: erakogu[/caption] Eesti on parlamentaarne vabariik ja tema esindusorgani riigikogu valib rahvas kui kõrgeim võim 5. märtsil. Selleni on aega jäänud napilt üle kuu. Kuigi praegu on poliitmaastikul veel tavatult rahulik, siis peagi peaks saabuma valimiskampaanias kulminatsioon, kus erakondade juhtivad tegelased hakkavad nagu Vana Baskini teatri trupp vurama ühest meediamajast teise, et anda päevas mitu etendust. Uue, XV riigikogu koosseisu 101 kohale kandideerimiseks laekus tähtajaliselt üheksa erakonna ja 11 üksikkandidaadi 969 sooviavaldust.

[caption id="attachment_167100" align="alignnone" width="1023"] Heino Tamm[/caption] Selleks korraks on kohalikud valimised taas möödanik – kes tunneb suurt rõõmu, kes kerget kurbust; kindlasti on neidki, kelle lootused ei täitunud. Haapsalu valijatel oli seekord lihtne – toimus justkui avalik usaldushääletus senisele linnavalitsusele. Mis oli hea? Esmalt see, et seekord polnud suurejoonelist missivalimiste karusselli, kus lubatud kõik võtted, et ilusam välja näha. Ära jäi poriloopimine ning kandideerijatel oli rohkem aega oma programmiliste eesmärkide tutvustamiseks ja ka valijate kuulamiseks. Nüüd, kus valija on oma sõna öelnud, sõltub Haapsalu linna edasine areng juba poliitikute oskusest ja võimest neile antud usaldust õigustada.

[caption id="attachment_167100" align="alignnone" width="1023"] Heino Tamm[/caption] Haapsalu võib pidada end uhkusega roheliseks linnaks ja vaade piiskopilinnuse vaateplatvormilt vaid kinnitab seda: kohati on raske näha puude taga linna. Rohealad on kujunenud üheks Haapsalu visiitkaardiks. Ka keskmine linnakodanik peab tänast Haapsalut roheliseks linnaks, kriitiline kodanik aga muretseb rohealade ühetaolisuse ja vähenemise pärast. Eestis pole just palju linnu, kus pargid ja haljasalad sedavõrd hästi hoonestatud kvartalite vahele sobituvad. Loodust ja rahu armastavale inimesele on siin õhku ja avarust. See on suur väärtus, mida tuleb hoida ja ära kasutada.