Silt: Hannes Aasma

Eile andsid president ja päästeameti peadirektor viiele Läänemaa mehele elupäästja medali. Lisaks sai kaks meest päästeteenistuse medali ja Lihula komando pealik Mikk Luuk päästeteenistuse hõberisti. Elupäästja medal anti eile üle Risti komando meeskonnavanematele Aavo Liivale ja Alvar Laiale ning sama komando päästjatele Mart Onemarile ja Elor Laanesoole, samuti Haapsalu komando päästjale Meelis Saskale. Risti mehed päästsid terviserikke tõttu kokku vajunud ekskavaatorijuhi elu. Mullu 27. novembri külmal hommikul kutsuti Risti päästjad Ristil ekskavaatorijuhi juurde, kes oli masinas kokku kukkunud. Kohale jõudes alustasid Liiv, Laanesoo ja Onemar ning töövälisel ajal sündmuskohale

Reedel on Haapsalu päästekomando ümber tavapärasest rohkem sagimist, sest Lääne päästekeskuse päästjad selgitavad seal välja tänavuse eliitkomando. Hiiu-Lääne päästepiirkonna juhi Hannes Aasma sõnul osaleb võistlusel 19 komandot Lääne-, Saare-, Hiiu-, Pärnu-, Rapla- ja Järvamaalt. Võistlejate seas 14 kutselist ja viis vabatahtlikku komandot. Läänemaalt on võistlustules Haapsalu ja Risti komando päästjad. „Läänemaa vabatahtlikud sel aastal ei osale,” ütles Aasma. Eliitkomando võistlusel peavad meeskonnad näitama oma oskusi liiklusõnnetuse puhul ja veepäästeharjutuses, samuti on kavas ohutu sõidu ja elanikkonnakaitse võistlusala. Kutselised päästjad panevad end proovile ka suitsusukel

Siseministeerium on seda meelt, et üksi elavaid ja kodus kukkunud inimesi peaks aitama omavalitsuse sotsiaaltöötajad, mitte politseinikud ja päästjad. Septembri lõpus teatas häirekeskus omavalitsustele, et ei saada enam politseinikke kodus kukkunud eakaid püsti aitama. „Kuigi kodus kukkunud inimesed teavitavad tõenäoliselt juhtumist endiselt häirekeskust, pole meil alati võimalik neile operatiivselt abi saata, kui tegu pole kiirabi, pääste või politsei abivajadusega,” seisab häirekeskuse peadirektori Kätlin Alvela allkirjaga kirjas. Muudatus sai alguse siseminister Igor Taro määrusest muuta senist reageerimist. Ministeeriumi hinnangul ei ole kodus kukkumised avaliku korra ega siseturvalisuse juhtumid, vaid tervisest või sotsiaalsest abivajadusest tulenev probleem ning politseinikel puuduvad eriteadmised inimese terviseseisundi hindamiseks ja võimalused sotsiaalse abi osutamiseks. Järjest rohkem kukkumisi Läänemaa politseijuhi Andrei Taratuhini sõnul reageeris politsei mullu üle Eesti 600 väljakutsele, kus inimene oli kodus kukkunud j

[caption id="attachment_477783" align="alignnone" width="1920"] Paliveres süütasid lõkke vabatahtlikud päästjad. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Jaanipidusid peeti üle terve Läänemaa väiksematest pidudest suurte pidudeni välja. Politseile ja erakorralise meditsiini osakonnale (EMO) möödusid pühad küll töiselt, kuid suuremate vahejuhtumiteta, päästjatel oli üks tõsisem väljakutse. Pidusid oli igale maitsele alates kodusematest ja rahvalikumatest jaanipühade tähistamisest koos köieveo ja kotisjooksuga kuni suurejooniliste pidudeni, kus astusid üles tuntud ansamblid. Ühed suuremad jaanipeod olid Vedral, kus esines Karavan, ja Paliveres, kus laval astus peaesinejana üles Ivo Linna koos ansambliga Supernova. Palivere vabatahtlike päästjate süüdatu

[caption id="attachment_466668" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu päästekomando pealiku Andres Kaljura ja ohutusjärelvalve inspktori Egne Lappmaa sõnul on andurite aegumiskuupäev anduri tagaküljel. Foto Kaire Reiljan[/caption] Päästjate sügisene suitsu- ja vinguandurite reid näitas, et paljudes kodudes on üleval kehtivusaja ületanud suitsuandurid. Seda, et suitsuandur annab tühjenevast patareist piiksumisega märku, teavad ilmselt kõik. Et aga ka suitsuandurid ise aeguvad, on paljudele üllatus. Sügisesel andurite reidil nägid kontrollijad palju aegunud andureid. Hiiu-Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma tunnistas, et suitsuandurite aegumine jõudis ka päästeameti teadvusesse mõne aasta eest. Haapsalu päästekomando pealiku Andres Kaljura sõnul on teavitamine suitsuandurite aegumisest olnud nõrk. Kui tühjenevast patareist annab tunnistust piiksumine, siis Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve inspektori Egne Lappmaa sõnul andur ise aegumisest märku ei anna, vaid vaada

[caption id="attachment_466139" align="alignnone" width="1920"] Päästeameti tõstukauto. Foto: Juhan Hepner[/caption] Pooled väljasõidud viivad Läänemaa päästjad tormiga langenud puid saagima või kiirabile appi, mitte kellegi elu või vara tulest päästma. Eelmisel aastal oli Läänemaa päästjatel väljakutseid ligi 30 võrra vähem kui tunamullu – 550. Päästesündmusi oli veerandsaja võrra vähem – 264. Tulekahjude arv püsis 2024. aastaga samal tasemel – tuld sõitsid Läänemaa päästjad mullu kustutama poolesajal korral. Neist kuuel korral põles elumaja või korter ja kümnel mitteeluhoone. Pärast kevadist koolitust, kus Läänemaa päästemeeskondade vanematele tutvustati redelauto võimalusi, on

[caption id="attachment_463281" align="alignnone" width="1920"] Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Aastavahetuse sündmused hoidsid Läänemaa politseinikud ja päästjad rakkes, kuid keerulisemaid juhtumeid ei olnud. Osale Haapsalust algas aasta ent vooluta. Haapsalu Kopli tänava piirkonna elanikud olid aasta esimesel päeval elektrita – 1. jaanuaril veidi enne kella kümmet hommikul jäi vooluta 46 majapidamist. Katkestuse põhjus oli rike Kopli tänaval asuvas alajaamas, mille tõttu oli piirkond elektrita südaööni. Rikke põhjust Elektrilevilt teada saada ei õnnestunud. Päästjad käisid abiks „Tööd jagus,” ütles Hiiu-Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma. Päästjatel tuli jätkuvalt eemaldada tormi tõttu teele kukkunud puid, reageerida väiksematele avariidele ja olla abiks kiirabitöötajatele. 2. jaanuari varahommikul sai päästeamet teate tulekahjuohust Haapsalus. Aknast sisenenud päästjad leidsid suitsu täis korterist eest kõrbenud keedupoti. Korteris olnud mehe viis kiirabi haiglasse. „Õigel ajal saime jaole,” ütles Aasma. Veel käisid Lää

[caption id="attachment_451612" align="alignnone" width="1920"] Palivere jaanituli Foto: Risto Unt[/caption] Päästjatele, politseile ja erakorralise meditsiini osakonnale (EMO) möödusid pühad suuremate vahejuhtumiteta. Läänemaa haigla õendusjuhi Marju Lepmetsa sõnul pöörduti jaanipäevale omaselt EMOsse tavapärasest rohkem. Nelja päeva jooksul tehti 141 külastust, aastas keskmiselt tehakse 22 pöördumist päevas.

[gallery ids="445539,445538,445537,445536,445535,445534,445533,445532,445531,445522,445523,445524,445525,445526,445517,445518,445527,445528,445519,445520,445529,445530,445521"]   Redelautod ja tõstukid teevad päästjate elu lihtsamaks, sai selgeks Haapsalus neli päeva kestnud harjutustel. Teisipäevast reedeni võisid möödakäijad näha, kuidas Haapsalu Kuuse tänava koolimaja kolmanda korruse nurgaaknast tuleb paksu suitsu. Aknast oli peadpidi väljas harja ja ämbrit kolistav ning appi hüüdev inimene, kelles võis ära tunda Lihula päästekomando pealiku Mikk Luugi. Üsna pea saabusid riburada päästeautod Haapsalu, Lihula, Risti ja Nõva päästemeeskondadega ning kohale jõudis ka Tallinna Lasnamäe komandole kuuluv Bronto tõstukauto. Kuigi avanev pilt võis möödujates ärevust tekitada, midagi ohtlikku siiski ei toimunud. Aknast tulev suitski polnud päris, vaid nn külmsuits, mida päästeõppustel kasutatakse. Käimas oli päästjate harjutus, mille eesmärk oli harjutada tõstukauto kaasamist õnnetustel. Et tavapärasest päästeautol olevaist redeleist kõrgematele korrustele pääsemiseks ei piisa, tõestas ka harjutus. Kolmapäeval sätti

[caption id="attachment_301781" align="alignnone" width="1920"] Mõni aasta tagasi kutsuti Pärnust redelauto appi kustutama Uuemõisa laohoonet. Foto Malle-Liisa raigla[/caption] Teisipäevast reedeni on pärastlõunal Kuuse tänava koolimaja ümber tavapärasest rohkem sagimist ja päästetehnikat, sest Läänemaa päästjad harjutavad sündmustel redelauto kasutamist. Näha on ka suitsu, sest harjutusel mängitakse läbi ka tulekahju, milleks kasutatakse kunstsuitsu. „Meeskonnavanematelt tuli soov, et saaks harjutada koos redelikomandoga, sest meil redelautot ei ole, kuid vahel on seda vaja,” ütles Hiiu-Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma. Tema sõnul saab Läänemaal olevatel põhiautodel asuva rede