Silt: Hannes Aasma

[gallery ids="445539,445538,445537,445536,445535,445534,445533,445532,445531,445522,445523,445524,445525,445526,445517,445518,445527,445528,445519,445520,445529,445530,445521"]   Redelautod ja tõstukid teevad päästjate elu lihtsamaks, sai selgeks Haapsalus neli päeva kestnud harjutustel. Teisipäevast reedeni võisid möödakäijad näha, kuidas Haapsalu Kuuse tänava koolimaja kolmanda korruse nurgaaknast tuleb paksu suitsu. Aknast oli peadpidi väljas harja ja ämbrit kolistav ning appi hüüdev inimene, kelles võis ära tunda Lihula päästekomando pealiku Mikk Luugi. Üsna pea saabusid riburada päästeautod Haapsalu, Lihula, Risti ja Nõva päästemeeskondadega ning kohale jõudis ka Tallinna Lasnamäe komandole kuuluv Bronto tõstukauto. Kuigi avanev pilt võis möödujates ärevust tekitada, midagi ohtlikku siiski ei toimunud. Aknast tulev suitski polnud päris, vaid nn külmsuits, mida päästeõppustel kasutatakse. Käimas oli päästjate harjutus, mille eesmärk oli harjutada tõstukauto kaasamist õnnetustel. Et tavapärasest päästeautol olevaist redeleist kõrgematele korrustele pääsemiseks ei piisa, tõestas ka harjutus. Kolmapäeval sätti

[caption id="attachment_301781" align="alignnone" width="1920"] Mõni aasta tagasi kutsuti Pärnust redelauto appi kustutama Uuemõisa laohoonet. Foto Malle-Liisa raigla[/caption] Teisipäevast reedeni on pärastlõunal Kuuse tänava koolimaja ümber tavapärasest rohkem sagimist ja päästetehnikat, sest Läänemaa päästjad harjutavad sündmustel redelauto kasutamist. Näha on ka suitsu, sest harjutusel mängitakse läbi ka tulekahju, milleks kasutatakse kunstsuitsu. „Meeskonnavanematelt tuli soov, et saaks harjutada koos redelikomandoga, sest meil redelautot ei ole, kuid vahel on seda vaja,” ütles Hiiu-Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma. Tema sõnul saab Läänemaal olevatel põhiautodel asuva rede

[caption id="attachment_422682" align="alignnone" width="828"] Kulupõleng. Foto: Päästeamet[/caption] Nädalavahetusel oli Läänemaa esimene sellekevadine kulupõleng Vormsil ja eile sõitsid päästjad kustutama kulupõlengut Salajõel. „Kevad tuleb,” ütles Hiiu-Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma. Päästjatele tähendab kevad maastikupõlengute hooaja algust. Sageli saavad maastikupõlengud alguses lõkkest. Nii juhtus see ka nädalavahetusel Vormsil Suuremõisas. „Vormsis tehti kõik sinnamaani hästi, kuni peale lõunat

[caption id="attachment_444722" align="alignnone" width="1728"] Veeohutusstend. Foto: erakogu[/caption] Päästeamet on alustanud koostöölepingute sõlmimist maaomanikega, kelle maal asub veeohutuse infostend koos päästevahenditega. Maaomaniku ülesanne on päästeameti teatel infostendil regulaarselt silma peal hoida, et see oleks hooldatud ja päästevahendid oleksid kasutusvalmis. Juhul, kui päästevahendid on varastatud või rikutud, organiseerib maaomanik asenduse. Üle Eesti on päästeameti andmeil 2012. aastast paigal

[caption id="attachment_442519" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu päästekomando. Kaire Reiljan[/caption] Päästjad peavad lõppenud aastat heaks, sest lisaks uuele majale annab rõõmustamiseks põhjust seegi, et ei tuli ega vesi ei võtnud Läänemaal ühtegi inimelu. „Oli väga äge aasta,” ütles Hiiu-Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma. Kõige tähtsam oli päästjatele muidugi kolimine Uuemõisa kerkinud uude, kauaoodatud päästemajja. Aasma sõnul on ta rahul veel sellega, et Läänemaal on kõik päästjate töökohad täidetud ning et maakonnas on tublid vabatahtlikud, kes lõppenud aastal uut tehnikat soetasid. Kutseliste päästjate endi tööaasta oli tunamullusest veidi rahulikum, sest väljakutseid oli 135 võrra vähem kui 2023. aastal. Vähem torme ja metsapõlenguid „Vähem on olnud peamiselt ohtude likvideerimisi,” ütles Aasma. Ohu likvideerimine on näiteks see, kus päästjad peavad minema teele või elektriliinidele lan

[caption id="attachment_418579" align="aligncenter" width="1920"] Hiiu-Läänemaa päästepiirkonna
juht Hannes Aasma. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Päästeameti proje

[caption id="attachment_441286" align="alignnone" width="1072"] Lumetormi tõttu oli suurim õnnetus Herjavas kraavi sõitnud buss. Foto: päästeamet[/caption] Nädalavahetusel Läänemaal möllanud torm andis enim tööd lumelükkajatele, suuremad kahjud jäid olemata. Suurim õnnetus oli reedel enne kella kahte Herjavas 11 reisijaga kraavi sõitnud liinibussiga, mis vajus ustepoolse küljega lumme, nii et reisijad ei pääsenud välja. „Oli keeruline väljakutse, aga õnneks midagi tõsist ei juhtunud,” ütles Hiiu-Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma. Päästjad kaevasid lume bussi uste eest ära. Ükski reisija õnnetuses viga ei saanud ja neile telliti sündmuspaika asendusbuss. Lumelükkajad on kangelased Rohke lumesaju tõttu oli transpordiamet Läänemaa

[caption id="attachment_440415" align="alignnone" width="1280"] Aastavahetus. Foto: Andra Kirna[/caption] Politsei, päästjate ja meedikute sõnul möödus tänavune aastavahetus erakordselt rahulikult ja ühtegi aastavahetusega seotud sündmust polnud. Küll aga pidas politsei jõuludest uue aastani toimunud reidide käigus kinni seitse joobes juhti, kellest nelja joove oli kriminaalne. „Isegi üks on palju,” ütles Haapsalu politseijaoskonna juht Andrei Taratuhin. Kokku pani Haapsalu politsei reidide käigus puhuma ligi tuhat autojuhti. Lisaks reididele tuvastas politsei joobes juhte ka pisteliselt. Üks selline oli 31. d

[gallery ids="438300,438301,438302,438304,438305,438306,438307,438308,438309,438310,438311,438312,438313,438315,438316,438317,438318,438319,438320,438321,438322,438323,438324,438325,438326"]   „Tuhat on küll juba käinud,” ütles kelle poole kolme paiku ohutusjärelvalvebüroo peainspektor Galina Kiivit, kelle ülesanne lahtiste uste päeval oli saabujaid vastu võtta ja majaekskursioonile minevaid gruppe kokku panna. Esimesed huvilised olid kohal juba veerand tundi enne keskpäeva, kui päästemaja uksed huvilistele avanema pidid. Kiiviti sõnul oli vahepeal rahvast nii palju, et korraga oli majatuuril neli gruppi korraga. Ka Hiiu-Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma oli huviliste nii suurest hulgast üllatunud, kuigi tema sõnul võis arvata, et inimesi tuleb suve lõpus valminud päästemaja uudistama üksjagu – on see ju üle hulga aja üks esimesi hooneid, mida riik on Läänemaale ehitanud. Haapsalu päästjad on uues majas olnud nüüd veidi üle k

[caption id="attachment_437452" align="aligncenter" width="1920"] Kui lipud olid vardasse tõmmatud, istutati maja juurde ka kaks õunapuud. Foto: Urmas Lauri[/caption]   Poolteist sajandit tagasi ehitati Uuemõisa põllule esimene Haapsalu pritsimaja. Nüüd on päästjad taas Uuemõisa kolinud. Reedel avati pidulikult Uuemõisas Tallinna mnt 85 asuv Läänemaa päästemaja. Komandopealik Andres Kaljura nentis oma pidupäevakõnes, et see on juba teine kord, kui Uuemõisa on ehitatud pritsimaja. Esimene ehitati Uuemõisa põllule 1874. aastal. Poolteise sajandi jooksul on tuletõrjujad asunud nii Haapsalu kesklinnas Karja tänaval kui ka suure trummi taga