Silt: Hannes Aasma

[caption id="attachment_466668" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu päästekomando pealiku Andres Kaljura ja ohutusjärelvalve inspktori Egne Lappmaa sõnul on andurite aegumiskuupäev anduri tagaküljel. Foto Kaire Reiljan[/caption] Päästjate sügisene suitsu- ja vinguandurite reid näitas, et paljudes kodudes on üleval kehtivusaja ületanud suitsuandurid. Seda, et suitsuandur annab tühjenevast patareist piiksumisega märku, teavad ilmselt kõik. Et aga ka suitsuandurid ise aeguvad, on paljudele üllatus. Sügisesel andurite reidil nägid kontrollijad palju aegunud andureid. Hiiu-Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma tunnistas, et suitsuandurite aegumine jõudis ka päästeameti teadvusesse mõne aasta eest. Haapsalu päästekomando pealiku Andres Kaljura sõnul on teavitamine suitsuandurite aegumisest olnud nõrk. Kui tühjenevast patareist annab tunnistust piiksumine, siis Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve inspektori Egne Lappmaa sõnul andur ise aegumisest märku ei anna, vaid vaada

[caption id="attachment_466139" align="alignnone" width="1920"] Päästeameti tõstukauto. Foto: Juhan Hepner[/caption] Pooled väljasõidud viivad Läänemaa päästjad tormiga langenud puid saagima või kiirabile appi, mitte kellegi elu või vara tulest päästma. Eelmisel aastal oli Läänemaa päästjatel väljakutseid ligi 30 võrra vähem kui tunamullu – 550. Päästesündmusi oli veerandsaja võrra vähem – 264. Tulekahjude arv püsis 2024. aastaga samal tasemel – tuld sõitsid Läänemaa päästjad mullu kustutama poolesajal korral. Neist kuuel korral põles elumaja või korter ja kümnel mitteeluhoone. Pärast kevadist koolitust, kus Läänemaa päästemeeskondade vanematele tutvustati redelauto võimalusi, on

[caption id="attachment_463281" align="alignnone" width="1920"] Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Aastavahetuse sündmused hoidsid Läänemaa politseinikud ja päästjad rakkes, kuid keerulisemaid juhtumeid ei olnud. Osale Haapsalust algas aasta ent vooluta. Haapsalu Kopli tänava piirkonna elanikud olid aasta esimesel päeval elektrita – 1. jaanuaril veidi enne kella kümmet hommikul jäi vooluta 46 majapidamist. Katkestuse põhjus oli rike Kopli tänaval asuvas alajaamas, mille tõttu oli piirkond elektrita südaööni. Rikke põhjust Elektrilevilt teada saada ei õnnestunud. Päästjad käisid abiks „Tööd jagus,” ütles Hiiu-Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma. Päästjatel tuli jätkuvalt eemaldada tormi tõttu teele kukkunud puid, reageerida väiksematele avariidele ja olla abiks kiirabitöötajatele. 2. jaanuari varahommikul sai päästeamet teate tulekahjuohust Haapsalus. Aknast sisenenud päästjad leidsid suitsu täis korterist eest kõrbenud keedupoti. Korteris olnud mehe viis kiirabi haiglasse. „Õigel ajal saime jaole,” ütles Aasma. Veel käisid Lää

[caption id="attachment_451612" align="alignnone" width="1920"] Palivere jaanituli Foto: Risto Unt[/caption] Päästjatele, politseile ja erakorralise meditsiini osakonnale (EMO) möödusid pühad suuremate vahejuhtumiteta. Läänemaa haigla õendusjuhi Marju Lepmetsa sõnul pöörduti jaanipäevale omaselt EMOsse tavapärasest rohkem. Nelja päeva jooksul tehti 141 külastust, aastas keskmiselt tehakse 22 pöördumist päevas.

[gallery ids="445539,445538,445537,445536,445535,445534,445533,445532,445531,445522,445523,445524,445525,445526,445517,445518,445527,445528,445519,445520,445529,445530,445521"]   Redelautod ja tõstukid teevad päästjate elu lihtsamaks, sai selgeks Haapsalus neli päeva kestnud harjutustel. Teisipäevast reedeni võisid möödakäijad näha, kuidas Haapsalu Kuuse tänava koolimaja kolmanda korruse nurgaaknast tuleb paksu suitsu. Aknast oli peadpidi väljas harja ja ämbrit kolistav ning appi hüüdev inimene, kelles võis ära tunda Lihula päästekomando pealiku Mikk Luugi. Üsna pea saabusid riburada päästeautod Haapsalu, Lihula, Risti ja Nõva päästemeeskondadega ning kohale jõudis ka Tallinna Lasnamäe komandole kuuluv Bronto tõstukauto. Kuigi avanev pilt võis möödujates ärevust tekitada, midagi ohtlikku siiski ei toimunud. Aknast tulev suitski polnud päris, vaid nn külmsuits, mida päästeõppustel kasutatakse. Käimas oli päästjate harjutus, mille eesmärk oli harjutada tõstukauto kaasamist õnnetustel. Et tavapärasest päästeautol olevaist redeleist kõrgematele korrustele pääsemiseks ei piisa, tõestas ka harjutus. Kolmapäeval sätti

[caption id="attachment_301781" align="alignnone" width="1920"] Mõni aasta tagasi kutsuti Pärnust redelauto appi kustutama Uuemõisa laohoonet. Foto Malle-Liisa raigla[/caption] Teisipäevast reedeni on pärastlõunal Kuuse tänava koolimaja ümber tavapärasest rohkem sagimist ja päästetehnikat, sest Läänemaa päästjad harjutavad sündmustel redelauto kasutamist. Näha on ka suitsu, sest harjutusel mängitakse läbi ka tulekahju, milleks kasutatakse kunstsuitsu. „Meeskonnavanematelt tuli soov, et saaks harjutada koos redelikomandoga, sest meil redelautot ei ole, kuid vahel on seda vaja,” ütles Hiiu-Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma. Tema sõnul saab Läänemaal olevatel põhiautodel asuva rede

[caption id="attachment_422682" align="alignnone" width="828"] Kulupõleng. Foto: Päästeamet[/caption] Nädalavahetusel oli Läänemaa esimene sellekevadine kulupõleng Vormsil ja eile sõitsid päästjad kustutama kulupõlengut Salajõel. „Kevad tuleb,” ütles Hiiu-Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma. Päästjatele tähendab kevad maastikupõlengute hooaja algust. Sageli saavad maastikupõlengud alguses lõkkest. Nii juhtus see ka nädalavahetusel Vormsil Suuremõisas. „Vormsis tehti kõik sinnamaani hästi, kuni peale lõunat

[caption id="attachment_444722" align="alignnone" width="1728"] Veeohutusstend. Foto: erakogu[/caption] Päästeamet on alustanud koostöölepingute sõlmimist maaomanikega, kelle maal asub veeohutuse infostend koos päästevahenditega. Maaomaniku ülesanne on päästeameti teatel infostendil regulaarselt silma peal hoida, et see oleks hooldatud ja päästevahendid oleksid kasutusvalmis. Juhul, kui päästevahendid on varastatud või rikutud, organiseerib maaomanik asenduse. Üle Eesti on päästeameti andmeil 2012. aastast paigal

[caption id="attachment_442519" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu päästekomando. Kaire Reiljan[/caption] Päästjad peavad lõppenud aastat heaks, sest lisaks uuele majale annab rõõmustamiseks põhjust seegi, et ei tuli ega vesi ei võtnud Läänemaal ühtegi inimelu. „Oli väga äge aasta,” ütles Hiiu-Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma. Kõige tähtsam oli päästjatele muidugi kolimine Uuemõisa kerkinud uude, kauaoodatud päästemajja. Aasma sõnul on ta rahul veel sellega, et Läänemaal on kõik päästjate töökohad täidetud ning et maakonnas on tublid vabatahtlikud, kes lõppenud aastal uut tehnikat soetasid. Kutseliste päästjate endi tööaasta oli tunamullusest veidi rahulikum, sest väljakutseid oli 135 võrra vähem kui 2023. aastal. Vähem torme ja metsapõlenguid „Vähem on olnud peamiselt ohtude likvideerimisi,” ütles Aasma. Ohu likvideerimine on näiteks see, kus päästjad peavad minema teele või elektriliinidele lan

[caption id="attachment_418579" align="aligncenter" width="1920"] Hiiu-Läänemaa päästepiirkonna
juht Hannes Aasma. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Päästeameti proje