Silt: Hannes Aasma
Aastavahetus möödus päästjatel ja politseinikel töiselt
[caption id="attachment_463281" align="alignnone" width="1920"] Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Aastavahetuse sündmused hoidsid Läänemaa politseinikud ja päästjad rakkes, kuid keerulisemaid juhtumeid ei olnud. Osale Haapsalust algas aasta ent vooluta.
Haapsalu Kopli tänava piirkonna elanikud olid aasta esimesel päeval elektrita – 1. jaanuaril veidi enne kella kümmet hommikul jäi vooluta 46 majapidamist. Katkestuse põhjus oli rike Kopli tänaval asuvas alajaamas, mille tõttu oli piirkond elektrita südaööni. Rikke põhjust Elektrilevilt teada saada ei õnnestunud.
Päästjad käisid abiks
„Tööd jagus,” ütles Hiiu-Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma. Päästjatel tuli jätkuvalt eemaldada tormi tõttu teele kukkunud puid, reageerida väiksematele avariidele ja olla abiks kiirabitöötajatele.
2. jaanuari varahommikul sai päästeamet teate tulekahjuohust Haapsalus. Aknast sisenenud päästjad leidsid suitsu täis korterist eest kõrbenud keedupoti. Korteris olnud mehe viis kiirabi haiglasse. „Õigel ajal saime jaole,” ütles Aasma.
Veel käisid Lää
Pühad möödusid Läänemaal rahulikult
[caption id="attachment_451612" align="alignnone" width="1920"]
Palivere jaanituli Foto: Risto Unt[/caption]
Päästjatele, politseile ja erakorralise meditsiini osakonnale (EMO) möödusid pühad suuremate vahejuhtumiteta.
Läänemaa haigla õendusjuhi Marju Lepmetsa sõnul pöörduti jaanipäevale omaselt EMOsse tavapärasest rohkem. Nelja päeva jooksul tehti 141 külastust, aastas keskmiselt tehakse 22 pöördumist päevas.
Palivere jaanituli Foto: Risto Unt[/caption]
Päästjatele, politseile ja erakorralise meditsiini osakonnale (EMO) möödusid pühad suuremate vahejuhtumiteta.
Läänemaa haigla õendusjuhi Marju Lepmetsa sõnul pöörduti jaanipäevale omaselt EMOsse tavapärasest rohkem. Nelja päeva jooksul tehti 141 külastust, aastas keskmiselt tehakse 22 pöördumist päevas. Päästjad harjutasid kõrgusse tõusmist
[gallery ids="445539,445538,445537,445536,445535,445534,445533,445532,445531,445522,445523,445524,445525,445526,445517,445518,445527,445528,445519,445520,445529,445530,445521"]
Redelautod ja tõstukid teevad päästjate elu lihtsamaks, sai selgeks Haapsalus neli päeva kestnud harjutustel.
Teisipäevast reedeni võisid möödakäijad näha, kuidas Haapsalu Kuuse tänava koolimaja kolmanda korruse nurgaaknast tuleb paksu suitsu. Aknast oli peadpidi väljas harja ja ämbrit kolistav ning appi hüüdev inimene, kelles võis ära tunda Lihula päästekomando pealiku Mikk Luugi. Üsna pea saabusid riburada päästeautod Haapsalu, Lihula, Risti ja Nõva päästemeeskondadega ning kohale jõudis ka Tallinna Lasnamäe komandole kuuluv Bronto tõstukauto.
Kuigi avanev pilt võis möödujates ärevust tekitada, midagi ohtlikku siiski ei toimunud. Aknast tulev suitski polnud päris, vaid nn külmsuits, mida päästeõppustel kasutatakse. Käimas oli päästjate harjutus, mille eesmärk oli harjutada tõstukauto kaasamist õnnetustel.
Et tavapärasest päästeautol olevaist redeleist kõrgematele korrustele pääsemiseks ei piisa, tõestas ka harjutus. Kolmapäeval sätti
Päästjad harjutavad Kuuse tänaval redelauto kasutamist
[caption id="attachment_301781" align="alignnone" width="1920"]
Mõni aasta tagasi kutsuti Pärnust redelauto appi kustutama Uuemõisa laohoonet. Foto Malle-Liisa raigla[/caption]
Teisipäevast reedeni on pärastlõunal Kuuse tänava koolimaja ümber tavapärasest rohkem sagimist ja päästetehnikat, sest Läänemaa päästjad harjutavad sündmustel redelauto kasutamist. Näha on ka suitsu, sest harjutusel mängitakse läbi ka tulekahju, milleks kasutatakse kunstsuitsu.
„Meeskonnavanematelt tuli soov, et saaks harjutada koos redelikomandoga, sest meil redelautot ei ole, kuid vahel on seda vaja,” ütles Hiiu-Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma. Tema sõnul saab Läänemaal olevatel põhiautodel asuva rede
Mõni aasta tagasi kutsuti Pärnust redelauto appi kustutama Uuemõisa laohoonet. Foto Malle-Liisa raigla[/caption]
Teisipäevast reedeni on pärastlõunal Kuuse tänava koolimaja ümber tavapärasest rohkem sagimist ja päästetehnikat, sest Läänemaa päästjad harjutavad sündmustel redelauto kasutamist. Näha on ka suitsu, sest harjutusel mängitakse läbi ka tulekahju, milleks kasutatakse kunstsuitsu.
„Meeskonnavanematelt tuli soov, et saaks harjutada koos redelikomandoga, sest meil redelautot ei ole, kuid vahel on seda vaja,” ütles Hiiu-Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma. Tema sõnul saab Läänemaal olevatel põhiautodel asuva redeKulupõlengute aeg on käes
[caption id="attachment_422682" align="alignnone" width="828"]
Kulupõleng. Foto: Päästeamet[/caption]
Nädalavahetusel oli Läänemaa esimene sellekevadine kulupõleng Vormsil ja eile sõitsid päästjad kustutama kulupõlengut Salajõel.
„Kevad tuleb,” ütles Hiiu-Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma. Päästjatele tähendab kevad maastikupõlengute hooaja algust. Sageli saavad maastikupõlengud alguses lõkkest. Nii juhtus see ka nädalavahetusel Vormsil Suuremõisas.
„Vormsis tehti kõik sinnamaani hästi, kuni peale lõunat
Kulupõleng. Foto: Päästeamet[/caption]
Nädalavahetusel oli Läänemaa esimene sellekevadine kulupõleng Vormsil ja eile sõitsid päästjad kustutama kulupõlengut Salajõel.
„Kevad tuleb,” ütles Hiiu-Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma. Päästjatele tähendab kevad maastikupõlengute hooaja algust. Sageli saavad maastikupõlengud alguses lõkkest. Nii juhtus see ka nädalavahetusel Vormsil Suuremõisas.
„Vormsis tehti kõik sinnamaani hästi, kuni peale lõunatVeeohutusstendidel hakkavad silma peal hoidma maaomanikud
[caption id="attachment_444722" align="alignnone" width="1728"]
Veeohutusstend. Foto: erakogu[/caption]
Päästeamet on alustanud koostöölepingute sõlmimist maaomanikega, kelle maal asub veeohutuse infostend koos päästevahenditega.
Maaomaniku ülesanne on päästeameti teatel infostendil regulaarselt silma peal hoida, et see oleks hooldatud ja päästevahendid oleksid kasutusvalmis. Juhul, kui päästevahendid on varastatud või rikutud, organiseerib maaomanik asenduse.
Üle Eesti on päästeameti andmeil 2012. aastast paigal
Veeohutusstend. Foto: erakogu[/caption]
Päästeamet on alustanud koostöölepingute sõlmimist maaomanikega, kelle maal asub veeohutuse infostend koos päästevahenditega.
Maaomaniku ülesanne on päästeameti teatel infostendil regulaarselt silma peal hoida, et see oleks hooldatud ja päästevahendid oleksid kasutusvalmis. Juhul, kui päästevahendid on varastatud või rikutud, organiseerib maaomanik asenduse.
Üle Eesti on päästeameti andmeil 2012. aastast paigalTulest sagedamini on päästjad silmitsi sotsiaalprobleemidega
[caption id="attachment_442519" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu päästekomando. Kaire Reiljan[/caption]
Päästjad peavad lõppenud aastat heaks, sest lisaks uuele majale annab rõõmustamiseks põhjust seegi, et ei tuli ega vesi ei võtnud Läänemaal ühtegi inimelu.
„Oli väga äge aasta,” ütles Hiiu-Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma. Kõige tähtsam oli päästjatele muidugi kolimine Uuemõisa kerkinud uude, kauaoodatud päästemajja.
Aasma sõnul on ta rahul veel sellega, et Läänemaal on kõik päästjate töökohad täidetud ning et maakonnas on tublid vabatahtlikud, kes lõppenud aastal uut tehnikat soetasid.
Kutseliste päästjate endi tööaasta oli tunamullusest veidi rahulikum, sest väljakutseid oli 135 võrra vähem kui 2023. aastal.
Vähem torme ja metsapõlenguid
„Vähem on olnud peamiselt ohtude likvideerimisi,” ütles Aasma. Ohu likvideerimine on näiteks see, kus päästjad peavad minema teele või elektriliinidele lan
Haapsalu päästekomando. Kaire Reiljan[/caption]
Päästjad peavad lõppenud aastat heaks, sest lisaks uuele majale annab rõõmustamiseks põhjust seegi, et ei tuli ega vesi ei võtnud Läänemaal ühtegi inimelu.
„Oli väga äge aasta,” ütles Hiiu-Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma. Kõige tähtsam oli päästjatele muidugi kolimine Uuemõisa kerkinud uude, kauaoodatud päästemajja.
Aasma sõnul on ta rahul veel sellega, et Läänemaal on kõik päästjate töökohad täidetud ning et maakonnas on tublid vabatahtlikud, kes lõppenud aastal uut tehnikat soetasid.
Kutseliste päästjate endi tööaasta oli tunamullusest veidi rahulikum, sest väljakutseid oli 135 võrra vähem kui 2023. aastal.
Vähem torme ja metsapõlenguid
„Vähem on olnud peamiselt ohtude likvideerimisi,” ütles Aasma. Ohu likvideerimine on näiteks see, kus päästjad peavad minema teele või elektriliinidele lanRohke lumi andis sahajuhtidele palju tööd
[caption id="attachment_441286" align="alignnone" width="1072"]
Lumetormi tõttu oli suurim õnnetus Herjavas kraavi sõitnud buss. Foto: päästeamet[/caption]
Nädalavahetusel Läänemaal möllanud torm andis enim tööd lumelükkajatele, suuremad kahjud jäid olemata.
Suurim õnnetus oli reedel enne kella kahte Herjavas 11 reisijaga kraavi sõitnud liinibussiga, mis vajus ustepoolse küljega lumme, nii et reisijad ei pääsenud välja. „Oli keeruline väljakutse, aga õnneks midagi tõsist ei juhtunud,” ütles Hiiu-Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma.
Päästjad kaevasid lume bussi uste eest ära. Ükski reisija õnnetuses viga ei saanud ja neile telliti sündmuspaika asendusbuss.
Lumelükkajad on kangelased
Rohke lumesaju tõttu oli transpordiamet Läänemaa
Lumetormi tõttu oli suurim õnnetus Herjavas kraavi sõitnud buss. Foto: päästeamet[/caption]
Nädalavahetusel Läänemaal möllanud torm andis enim tööd lumelükkajatele, suuremad kahjud jäid olemata.
Suurim õnnetus oli reedel enne kella kahte Herjavas 11 reisijaga kraavi sõitnud liinibussiga, mis vajus ustepoolse küljega lumme, nii et reisijad ei pääsenud välja. „Oli keeruline väljakutse, aga õnneks midagi tõsist ei juhtunud,” ütles Hiiu-Lääne päästepiirkonna juht Hannes Aasma.
Päästjad kaevasid lume bussi uste eest ära. Ükski reisija õnnetuses viga ei saanud ja neile telliti sündmuspaika asendusbuss.
Lumelükkajad on kangelased
Rohke lumesaju tõttu oli transpordiamet Läänemaa 4
Aastavahetus möödus Läänemaal rahulikult
[caption id="attachment_440415" align="alignnone" width="1280"]
Aastavahetus. Foto: Andra Kirna[/caption]
Politsei, päästjate ja meedikute sõnul möödus tänavune aastavahetus erakordselt rahulikult ja ühtegi aastavahetusega seotud sündmust polnud.
Küll aga pidas politsei jõuludest uue aastani toimunud reidide käigus kinni seitse joobes juhti, kellest nelja joove oli kriminaalne. „Isegi üks on palju,” ütles Haapsalu politseijaoskonna juht Andrei Taratuhin.
Kokku pani Haapsalu politsei reidide käigus puhuma ligi tuhat autojuhti. Lisaks reididele tuvastas politsei joobes juhte ka pisteliselt. Üks selline oli 31. d
Aastavahetus. Foto: Andra Kirna[/caption]
Politsei, päästjate ja meedikute sõnul möödus tänavune aastavahetus erakordselt rahulikult ja ühtegi aastavahetusega seotud sündmust polnud.
Küll aga pidas politsei jõuludest uue aastani toimunud reidide käigus kinni seitse joobes juhti, kellest nelja joove oli kriminaalne. „Isegi üks on palju,” ütles Haapsalu politseijaoskonna juht Andrei Taratuhin.
Kokku pani Haapsalu politsei reidide käigus puhuma ligi tuhat autojuhti. Lisaks reididele tuvastas politsei joobes juhte ka pisteliselt. Üks selline oli 31. d













