Silt: Haapsalu Toomkirik
Toomkiriku tugisammas ootab remonti
[caption id="attachment_456767" align="alignnone" width="1920"]
Toomkiriku kivid on lahti. Foto: Andra Kirna[/caption]
Haapsalu toomkiriku tugipiilar on piiratud traataiaga, millel silt: varisemisohtlik.
„See on nüüd niisugune asi, mida kuidagi ei osanud ette näha,” ütles linnusemuuseumi juhataja Jaak Mäll.
Kiriku fassaadi toetav tugisammas ehk kontraforss on Mälli sõnul teh
Toomkiriku kivid on lahti. Foto: Andra Kirna[/caption]
Haapsalu toomkiriku tugipiilar on piiratud traataiaga, millel silt: varisemisohtlik.
„See on nüüd niisugune asi, mida kuidagi ei osanud ette näha,” ütles linnusemuuseumi juhataja Jaak Mäll.
Kiriku fassaadi toetav tugisammas ehk kontraforss on Mälli sõnul teh
Muuseum otsib kiriku soojustajat
[caption id="attachment_437498" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu toomkirik. Foto: Arvo Taremula / arhiiv[/caption]
Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa muuseumid on välja kuulutanud hanke Haapsalu toomkiriku energiatõhususe parandamiseks.
„Põhiline efekt tuleb kiriku võlvide soojustamisest, aga sellele lisaks plaanime kohendada ka soojasüsteemi,” ütles sihtasutuse juht Anton Pärn. Kava järgi kaetakse võlvipealsed kivivilla kihiga. Kiriku soojemaks saamiseks restaureeritakse ka aknad ja paigaldatakse lisaraamid.
Tööde põhiprojekti on koostanud Sova Arhitekti
Haapsalu toomkirik. Foto: Arvo Taremula / arhiiv[/caption]
Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa muuseumid on välja kuulutanud hanke Haapsalu toomkiriku energiatõhususe parandamiseks.
„Põhiline efekt tuleb kiriku võlvide soojustamisest, aga sellele lisaks plaanime kohendada ka soojasüsteemi,” ütles sihtasutuse juht Anton Pärn. Kava järgi kaetakse võlvipealsed kivivilla kihiga. Kiriku soojemaks saamiseks restaureeritakse ka aknad ja paigaldatakse lisaraamid.
Tööde põhiprojekti on koostanud Sova Arhitekti
Haapsalu toomkirikus kõlab Arvo Pärdi muusika
[caption id="attachment_437496" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu toomkirik. Arhiiv[/caption]
Nargenfestival toob neljapäeva õhtul Haapsalu toomkirikusse ansambli Hortus Musicus, kes esitab helilooja Arvo Pärdi 90. sünnipäeva puhul tema muusikat.
Septembri esimesel poolel toimuvate Pärdi päevadega tähistab Nargenfestival helilooja 90. sünnipäeva ja sel puhul on festivali kunstiline juht Tõnu Kaljuste kutsunud esinema Eesti parimad muusikud – nii Pärdi loomingu pikaaegsed kaasteelised kui ka nooremad interpreedid.
Üks Pärdi päevade kontserte jõuab ka Haapsalu toomkirikusse, kus Pärdi muusika kõlab vanamuusikaansambli Hortus Musicus esituses.
Nargenfestivali korraldusjuht Kadri Tikerpuu ütles, et alates Kreegi päevadest, mida juba aastaid ühis
Haapsalu toomkirik. Arhiiv[/caption]
Nargenfestival toob neljapäeva õhtul Haapsalu toomkirikusse ansambli Hortus Musicus, kes esitab helilooja Arvo Pärdi 90. sünnipäeva puhul tema muusikat.
Septembri esimesel poolel toimuvate Pärdi päevadega tähistab Nargenfestival helilooja 90. sünnipäeva ja sel puhul on festivali kunstiline juht Tõnu Kaljuste kutsunud esinema Eesti parimad muusikud – nii Pärdi loomingu pikaaegsed kaasteelised kui ka nooremad interpreedid.
Üks Pärdi päevade kontserte jõuab ka Haapsalu toomkirikusse, kus Pärdi muusika kõlab vanamuusikaansambli Hortus Musicus esituses.
Nargenfestivali korraldusjuht Kadri Tikerpuu ütles, et alates Kreegi päevadest, mida juba aastaid ühis
Galerii: muuseumiöö pani rahva liikuma
[gallery ids="448781,448844,448843,448842,448841,448840,448839,448838,448837,448836,448835,448834,448833,448829,448828,448827,448826,448825,448824,448823,448822,448821,448820,448819,448818,448817,448816,448815,448814,448813,448812,448811,448810,448809,448808,448807,448806,448805,448804,448803,448802,448801,448800,448799,448798,448797,448796,448795,448794,448793,448792,448791,448790,448789,448788,448787,448786,448785,448784,448783,448782"]
14. korda toimunud muuseumiöö pani haapsallased laupäeva õhtul muuseumist muuseumisse liikuma. Tänavune muuseumiöö oli pühendatud raamatuaastale ja kandis pealkirja "Öös on raamatut".
Aasta teemale kohaselt avatigi Haapsalu kirikutes kaks raamatuteemalist näitust. Haapsalu Jaani kiriku näitusel "Loaga ja loata" on välja pandud legaalne ja illegaalne vaimulik kirjavara nõukogude okupatsiooni ajast.
"See näitus on natuke ühekülgne selle poolest, et enamik pärineb Salumäede dünastia liikmetelt. Aga see on nii sellepärast, et teiste vaimulike loodud loomingut meie käes ei ole," selgitas Mart Salumäe.
Näitusel on siiski ka mõni selline asi, mille trükkimiseks oli võimalik usuasjade volinikult luba saada. "Üks se
Toomkirikus oli vaikse kuu kontsert
[gallery ids="445844,445845,445846,445847,445848,445849,445850,445851,445852,445853,445854,445855,445856,445857,445858,445859,445860,445861,445862,445863,445864,445865,445866,445867,445868,445869,445870,445871,445872,445873,445874,445875,445876,445877,445878,445879,445880,445881,445882,445883,445884,445885,445886,445887"]
Eile esines Haapsalu toomkirikus Vanalinna Hariduskolleegiumi keelpilliorkester Rasmus Puur dirigeerimisel. Orkestri ees soleeris Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontsertmeister, tšellist Theodor Sink.
VHK keelpilliorkestri dirigent Rasmus Puuri sõnul on orkester koostööst Sinkiga unistanud juba ammu. „Theodor Sink on üks parimaid ja hinnatumaid tšelliste Ee
Tehnikaülikooli koor esines toomkirikus
[gallery ids="439938,439939,439940,439941,439942,439943,439944,439945,439946,439947,439948,439949,439950,439951,439952,439953,439954"]
Neljanda advendipühapäeva kontsertjumalateenistusel Haapsalu toomkirikus laulis Tallinna tehnikaülikooli kammerkoor.
Tallinna tehnikaülikooli kammerkooril on juba aastaid olnud traditsioon laulda jõuluajal Eestimaa eri kirikutes advendipühapäevade kontsert-jumalateenistus
Toomkirikus kõlavad jõululood
[caption id="attachment_439881" align="alignnone" width="696"]
Kontsert-jumalateenistusel esineb Tallinna tehnikaülikooli kammerkoor. Foto TTÜ kammerkoor.[/caption]
Neljanda advendipühapäeva kontsertjumalateenistusel laulab sel pühapäeval Haapsalu toomkirikus Tallinna tehnikaülikooli kammerkoor.
Tallinna tehnikaülikooli kammerkooril on juba aastaid olnud traditsioon laulda jõuluajal Eestimaa eri kirikutes adventidel ja kontsert-jumalateenistustel, et pakkuda kuulajatele harmoonilist, vaimsust ja ilusaid meloodiaid ühendavat muusikat.
Aegade jooksul on koor esinenud paljudes Eesti väiksemate paikade kirikutes
Kontsert-jumalateenistusel esineb Tallinna tehnikaülikooli kammerkoor. Foto TTÜ kammerkoor.[/caption]
Neljanda advendipühapäeva kontsertjumalateenistusel laulab sel pühapäeval Haapsalu toomkirikus Tallinna tehnikaülikooli kammerkoor.
Tallinna tehnikaülikooli kammerkooril on juba aastaid olnud traditsioon laulda jõuluajal Eestimaa eri kirikutes adventidel ja kontsert-jumalateenistustel, et pakkuda kuulajatele harmoonilist, vaimsust ja ilusaid meloodiaid ühendavat muusikat.
Aegade jooksul on koor esinenud paljudes Eesti väiksemate paikade kirikutesHaapsalu toomkirik saab soojemaks
[caption id="attachment_437498" align="aligncenter" width="1920"] Haapsalu toomkirik. Foto: Arvo Taremula / arhiiv[/caption]
Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa muuseumid said riigilt üle 334 000 euro toetust, et soojustada Haapsalu toomkiriku võlvidepealset ja muuta kiriku aknad tuultpidavaks.
Kogu projekt läheb muuseumijuhi Anton Pärna sõnul koos käibemaksuga maksma 400 000 eurot. Omaosalust selle toetuse puhul ei nõuta. „Küll on aga tingimus, et kui kogu projekt läheb kallimaks, peab toetuse saaja selle lõpuleviimise tagama,” ütles Pärn.
„Projekteerimine alles algab, praegu tehakse muinsuskaitse eritingimusi,” üt
Haapsalu toomkirik. Foto: Arvo Taremula / arhiiv[/caption]
Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa muuseumid said riigilt üle 334 000 euro toetust, et soojustada Haapsalu toomkiriku võlvidepealset ja muuta kiriku aknad tuultpidavaks.
Kogu projekt läheb muuseumijuhi Anton Pärna sõnul koos käibemaksuga maksma 400 000 eurot. Omaosalust selle toetuse puhul ei nõuta. „Küll on aga tingimus, et kui kogu projekt läheb kallimaks, peab toetuse saaja selle lõpuleviimise tagama,” ütles Pärn.
„Projekteerimine alles algab, praegu tehakse muinsuskaitse eritingimusi,” üt
Haapsalu toomkirikus kõlab Arvo Pärdi muusika
[caption id="attachment_433444" align="alignnone" width="1920"]
Rasmus Puur. Foto: arhiiv[/caption]
Eesti eri paigus toimuvad Pärdi päevad jõuavad sopran Maria Listra ja vanalinna hariduskolleegiumi (VHK) muusikakooli keelpilliorkestri kontserdiga ka Haapsalu toomkirikusse.
Kontserdil „Siluani laul“ 3. septembril kell 18 kõlab Arvo Pärdi ja barokiajastu inglise heliloojate muusika.
Kava kokku pannud VHK dirigent Rasmus Puur ütles, et teoste valimiseks andis inspiratsiooni Tõnu Kaljuste, kes on Nargenfestivali, mille osa Pärdi päevad on, kunstiline juht. „Kaljuste tahtis kontserdikavaga teha kummarduse barokiajastu Inglise heliloojatele,” ütles Puur
Puuri sõnul võib tunduda, et barokiajastu heliloojatel ja Pärdil ei ole palju kokkupuutepunkte. „Neid järjest kuulates on see aga teisiti. Otsesem seos on arhimandriit Sofroni ja püha Siluani kaudu,“ ütles Puur.
Püha Siluan, kelle tekstile on Pärt kirjutanud kontserdile nime andnud muusikateose, oli vene päritolu munk Kreekas Athose kloostris. Siluani mõtted kirjutas ja andis raamatuna välja tema õpilane, Inglismaal Essexis asuva Ristija Johannese kloostri asutaja, arhimandriit Sofroni, kellega Pärt on ka isiklikult kohtunud. Siluani tekstile on Pärt loonud peale „Siluani laulu“ ka ühe oma peateose „Aadama itk“.
Rasmus Puur. Foto: arhiiv[/caption]
Eesti eri paigus toimuvad Pärdi päevad jõuavad sopran Maria Listra ja vanalinna hariduskolleegiumi (VHK) muusikakooli keelpilliorkestri kontserdiga ka Haapsalu toomkirikusse.
Kontserdil „Siluani laul“ 3. septembril kell 18 kõlab Arvo Pärdi ja barokiajastu inglise heliloojate muusika.
Kava kokku pannud VHK dirigent Rasmus Puur ütles, et teoste valimiseks andis inspiratsiooni Tõnu Kaljuste, kes on Nargenfestivali, mille osa Pärdi päevad on, kunstiline juht. „Kaljuste tahtis kontserdikavaga teha kummarduse barokiajastu Inglise heliloojatele,” ütles Puur
Puuri sõnul võib tunduda, et barokiajastu heliloojatel ja Pärdil ei ole palju kokkupuutepunkte. „Neid järjest kuulates on see aga teisiti. Otsesem seos on arhimandriit Sofroni ja püha Siluani kaudu,“ ütles Puur.
Püha Siluan, kelle tekstile on Pärt kirjutanud kontserdile nime andnud muusikateose, oli vene päritolu munk Kreekas Athose kloostris. Siluani mõtted kirjutas ja andis raamatuna välja tema õpilane, Inglismaal Essexis asuva Ristija Johannese kloostri asutaja, arhimandriit Sofroni, kellega Pärt on ka isiklikult kohtunud. Siluani tekstile on Pärt loonud peale „Siluani laulu“ ka ühe oma peateose „Aadama itk“. 