Silt: haapsalu linnagalerii

[gallery ids="346774,346776,346778,346780,346782,346784,346786,346789,346791,346795,346797,346799,346801,346803,346805,346808,346810,346812,346814,346816,346820,346825,346829,346833,346837,346841,346847,346851,346855,346859,346863"] Fotod: Malle-Liisa Raigla Tiiu Randmann-Mihkla ja Antti Kammiste koostöönäitus „Hingede aeg” viib külastaja justkui pilve sisse. Randmann-Mihkla on Haapsalu linnagaleriisse ehitanud ruumi – seinad, lagi ja põrand, kõik kaetud vatiiniga ja laest rippumas valguses helkivad padjad. Vatiinist põrandal ootavad vatiinist padjad, helkivad kiletükid. Lisaks on ruumis kolm vatiiniga kaetud tugitooli. Ruumi saabudes on tunne, justkui oleks sattunud pilve sisse. Kunstniku sõnul on ta alati unistanud ruumiinstallatsiooni tegemisest. „Sellise, kuhu saad ise sisse minna või olla osa sellest,” rääkis Randmann-Mihkla. „Ja siis ta tuli. Kust need mõtted alguse saavad – ma ei tea.” Installatsiooni valmistamine võttis Randmann-Mihklal aega üle kahe aasta. Laest rippuvad helkivad padjad on valmistatud Hiinast tellitud aknakilest, mille kunstnik tükeldas ja klammerdas kokku. „Iga õhtu istusin ja klammerdasin,” meenutas ta. Linnagalerii laes ripub ligi 130 patja.

[caption id="attachment_343871" align="alignnone" width="2000"] Kunstnik Jaan Toomik tähistab väljapanekuga Haapsalu linnagaleriis oma 60. sünnipäeva. Foto: Agur Kruusing[/caption] Septembri viimasel päeval avas Jaan Toomik Haapsalu linnagaleriis juubelinäituse „Kollases ja rohelises“. Toomik, kes nüüd saab 60aastaseks, on oma ümmarguste tähtpäevade puhul ikka kunagises kodulinnas näitusi teinud. Linnagalerii kuraator Agur Kruusing lubas kevadel Lääne Elule, et Toomiku näitus tuleb üllatuslik, ja seda see ka on. „Väga ilus näitus on, lausa dekoratiivne, mida tema looming tavaliselt ei ole,“ rääkis Kruusing jaa lisas kohe: „Sellega, et Toomiku looming aga ilus ei oleks, ma küll nõustuda ei saa. Olen vist näinud kõiki tema näitusi. ARSi majas aasta või paari eest välja pandud näitus oli ka ilus.“

[caption id="attachment_338727" align="alignnone" width="2000"] Kadri Jäätma keraamika on inspireeritud loodusest ja valminud puupõletusahjus: oravad rattas ja porgandid-juured. Foto: Andres Hion[/caption] Haapsalu linnagalerii viimane suvenäitus lööb letti ilusad vead ja õrrel kõõluvad millimallikad ning metalli talumatu kerguse. Kadri Jäätma, Kadi Pajupuu ja Heigo Jelle ühisnäitus Haapsalu linnagaleriis jätab kuidagi heleda ja õhulise mulje, vahest isegi plassi, kui esimene põgus pilk üle saali libiseb. Tegelikult on „Kuubis” sisu küll ja küll. Heleduse ja õhu sees peidab end külm ja raske raud, robustne toim ja toekas keraamika. Üks mängib metalliga ja jutustab lugusid, teine koob vigast kangast, kolmas voolib ja põletab. Kolm kunstnikku, kolm materjali, mis oleks nagu kokku loodud. Ju ongi, sest koos on vaataja ette end seatud ka varem. 30 aastat tagasi augustis tegid nad oma esimese rühmanäituse. Toonasegi väljapaneku pealkiri „Kolmed asjad” rõhutab püha kolmainsust – kolme kokkukuuluvat isikut – ja resoneerub 2021. aasta omaga, seekord siis kuubis. „Kolmed asjad” sobiks ka tänavusele, sest kolmed asjad seal on, aga – kui kuubis siis kuubis.

[caption id="attachment_337997" align="alignnone" width="2000"] Reklaamis lubatud pöörasust jätkus moeetendusele küll, publik võttis kunstniku krutskid hästi vastu. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Esmaspäeva õhtul esitles Haapsalust pärit noor moekunstnik Karl-Christoph Rebane Haapsalu linnagalerii pöörasel moesõul oma loomingut. Moeetenduse, mis kandis nime „SavingLightforLater – vee silmad sõna jalad kuld aias”, tarvis oli originaalmuusika loonud helilooja Karl Erik Laas. Sõu ettevalmistamisega tegeles Rebane mullu augustist, kui lõpetas kunstiakadeemia. Tulemusega jäi ta oma sõnul pööraselt rahule. „Vaatajaid oli rohkem, kui eeldasin,” ütles Rebane. Ta lisas, et on väga tänulik etenduse loomises osalenud vabatahtlikele – kokku aitas teda ligi 70 inimest. Moeetenduse kolmest osast esimene, „Udu”, oli pühendatud kunstniku kodukülale Koidule. „See on tänusõnum emale, kes on andnud palju hetki oma elust selleks, et minu omad saaksid rohkem särada. Viimane aasta kodus pani mu seda hindama,” ütles kunstnik.

[caption id="attachment_328660" align="aligncenter" width="2000"] Maalikunstnik ja Haapsalu linnagalerii kuraator Agur Kruusing on 25 aasta jooksul näinud nii mõndagi, kunstikartjaid, profaane ja skandaliste, aga tema kuraatorikirge pole see kustutanud. Foto. Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu linnagalerii kuraator Agur Kruusing on seal 25 aastaga korraldanud 300 näitust ja vähemalt ühe suuremat sorti skandaali. Agur Kruusing, olete 25 aastat kureerinud Haapsalu linnagaleriid ja galerii kõrval sündinud. Sõna otseses mõttes. Olen jah. Seal oli ju sünnitusmaja, selles hoones, mis galerii kõrval on. Ei saa öelda, et ma sellest midagi mäletaks. Pidasin silmas, et olete sündinud ja kasvanud Haapsalus. Missuguses Haapsalus praegusega võrreldes? Linn on üles vuntsitud. See on tegelikult ka kõik. Autostunud on sada protsenti. Ei mahu enam üldse liikuma. Muud vahet ei ole. Loomerahvas kipub moodustama dünastiaid. Teie olete esimese põlve kunstnik. Isa oli mul bussijuht ja ema raamatupidaja, täiesti harilikud inimesed. Mina olen ka täitsa harilik inimene, ei tunne end kuidagimoodi teistsugusena. Ometi läksite maalikunsti õppima. Miks just seda? Aga mida kunstnikud teevad, väikelinn, nagu see oli? Kunstnikud maalivad! Tol ajal ei osanud keegi teistmoodi mõelda. Ja see romantiline Pariisi aguli kujutelm, mis oli kuidagi pähe taotud ja mida kohalikud kunstnikud üritasid etendada. Et kunstnik on see, kes on alailma purjus, kooberdab ringi ja elab vaesuses. Tegelikult midagi sellist ju ei eksisteeri. See eksisteerib ainult inimeste peas. Olete 25 aastaga korraldanud Haapsalus 300 näitust. On teil meeles, mis plaanidega te aastal 1996. tööle asusite? Galerii oli siis noor – viieaastane. Tundus olevat töö, mille kõrvalt saab omi asju teha. Ega ma midagi teadnud. Niisugust ametit nagu galerist ei eksisteerinud, keegi seda tollal ei õppinud ega õpetanud. Kas esimest näitust mäletate? Ei mäleta. Ma ei usu, et see kuskil kirjaski on. Arhiivi hakkasin pidama hiljem.

[gallery ids="327585,327587,327589,327591,327593,327595,327597,327599,327601,327603,327605,327607,327609,327611,327613,327615,327617,327619,327621,327623"] Arvo Tarmula fotod Kunstnik Johanna Mudist ehitab Haapsalu linnagaleriis püramiide, et uurida inimsuhteid. Mudisti näitus „Juhuste jumal” Haapsalu linnagaleriis on täis pühalikus sinikuldses gammas linde, paate ja inimfiguure, uurib see aga midagi üsna argist – suhteid. Esimese püramiidi – mitte Egiptuse, me räägime siin võimlejatest – maalis Mudist neli aastat tagasi. Sest ajast pole need teda rahule jätnud. Linnagaleriis sel nädalal avatud näitusel kohtab neid ikka ja jälle. Kui kunstisaalis valitsevast üldhelgusest lummatud vaataja pilk vähe teravamaks muutub, siis tõepoolest – Mudistil on tuline õigus. Püramiid inimsuhete lahkajana pole üldsegi paha ja kutsub kaasa mõtlema.