Silt: Haapsalu kunstikool

[gallery ids="391600,391599,391601,391602,391603,391604,391605,391606,391607,391608,391609,391610,391611,391612,391613,391614,391615,391617,391618,391619,391622,391623,391624,391625,391626,391627,391628,391629,391630,391631,391632,391634,391635,391636,391637,391638,391639,391640"] Näituse "Jäljed" avamine linnagaleriis. Fotod Andra Kirna. Kolmapäeva õhtul avati Haapsalu linnagaleriis Haapsalu kunstikooli ja Läänemaa ühisgümnaasiumi loovkunstikursuse õpilaste näitus “Jäljed”.

[caption id="attachment_391253" align="alignnone" width="2000"] Uku Sepsivart ja Haapsalu kunstikooli direktor Marika Aedviir. Andra Kirna[/caption] Mullu täiskasvanud õppija nädalal kunstikoolis alguse saanud kunstiampsu idee sai veebruaris jätku. Seekord oli lõunase kunstisündmuse külaline Uku Sepsivart. Kunstiampsud on Haapsalu kunstikooli südapäeval korraldatavad kunstisündmused – kohtumised kunstnikega, kus pakutakse ka pisut suupisteid, et huvilised saaks tühja kõhtu kartmata oma lõunapausi kunstniku kuulamisele pühendada. Sepsivardi kutsusid kunstikooli õpetajad külla suuresti läinud aasta lõpul Haapsalu linnagaleriis toimunud näituse „Hernehirmutisel on inimese nägu” pärast, kus Sepsivart esines koos Hanna Piksarvega. „Oskan rääkida ainult sellest, kuidas kõik on läinud, mida olen teinud,“ alustas Sepsivart, kes otsustas seni tehtut tutvustada slaidivaliku abil. Kui lapseea joonistused, mida kunstnik ka kokkutulnutele näitas, välja arvata, alustas Sepsivart seiklusi Eesti kunstimaalilmas seinamaalingutega. „Niisuguste seinte peal, mis ei olnud justkui kellegi omad, kus tegevust ei piiratud, ega loominguliselt midagi ette ei kirjutatud,“ selgitas kunstnik. Ta maalis Tallinnas mahajäetud hoonete seintele. „Seal liikusid või ööbisid isesugused inimesed kriminaalsest maailmast, sain sellest valdkonnast inspiratsiooni,“ ütles ta ja tõdes, et niisugused vabad ja piiranguteta seinad on nüüd juba otsa saamas.

[gallery ids="366806,366807,366808,366809,366810,366811,366812,366813,366814,366815,366816,366817,366818,366819,366820,366821,366822,366823,366824,366825,366826,366827,366828,366829,366830,366831,366832,366833,366834,366835,366836,366837,366838,366839,366840,366841,366842,366843,366844,366845,366846"] Näituse “Kassikeste üheksa elu” avamine. Fotod Andra Kirna Aide Leit-Lepmets ja Maire Nigul avasid kolmapäeval Haapsalu kunstikooli keldrigaleriis näituse “Kassikeste üheksa elu”.

[caption id="attachment_360561" align="alignnone" width="2000"] Kunstikoolis tõuseb osalustasu mõne euro võrra. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Uuest õppeaastast tõuseb osas Haapsalu huviringides osalustasu. Näiteks peavad tulevast õppeaastast maksma kõik spordikooli õpilased osalustasu 15 eurot kuus. Seni oli osal erialadel osalustasu 15 ja osal 10 eurot kuus. „Nüüd ühtlustuvad,” ütles spordikooli direktor Mati Seppi.

[caption id="attachment_360561" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu kunstikooli direktor Marika Aedviir. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu kunstikool on teinud Haapsalu linnavalitsusele ettepaneku suurendada kooli õpetajate ametikohtade arvu, et luua sügisest neljas kunstiringirühm. Praegu on kunstikoolis 6–9aastastele lastele kolm rühma, kus igas õpib üheksa last. Taotlusi kunstiringi pääseda on aga olnud rohkem, kui huvikool suudab vastu võtta. „Osa lapsi, kes juba on järjekorras, saame võtta, aga teame juba ette, et suve lõpus tuleb taotlusi juurde,“ ütles Haapsalu kunstikooli direktor Marika Aedviir.

[gallery ids="358736,358740,358744,358748,358753,358757,358761,358763,358767,358771,358777,358779,358781,358783,358785,358787,358789,358791,358793,358795,358797,358799,358801,358804,358808,358810,358812,358816,358818,358820,358823,358825,358827,358829,358831,358833,358835"] Malle-Liisa Raigla fotod Teisipäevast näeb Haapsalu kunstikoolis täiskasvanud joonistamis- ja keraamikakursuse õpilaste töid. Kunstikooli joonistamisõpetaja Aide Leit-Lepmetsa sõnul kasutas ta esimese ja teise aasta kunstiõpilaste õpetamiseks Ameerika kunstiõpetaja Betty Edwardsi õpetust „Joonistamine parema ajupoolkeraga”. „Vasakus ajupoolkeras, mida koolis treenitakse, on meie teadmised. Kui joonistama hakatakse, siis mõeldakse, et see on samamoodi teadmiste põhine, aga see on vaatamise põhine,” selgitas Leit-Lepmets. „Pole inimest, kes ei oska joonistada. Tegelikult ei osata hoopis vaadata,” lisas ta.

[caption id="attachment_356846" align="alignnone" width="2000"] Installatsioon „Armastus esimesest püssikuulist”. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Läänemaa ühisgümnaasiumi ja Haapsalu kunstikooli õpilaste ühisnäitus Haapsalu linnagaleriis püsib näiliselt mängu lainel ja kutsub ilmsüütut vaatajat kaasa lööma. See on muidugi lõks. Paremal juhul lõpeb kutse kaasa mängida tühjade lubaduste prügikastis. Halvemal juhul neeldub vaataja Bermuda kolmnurka. Pealkiri „Mängu lainel” on täpne. Mängu(lisust) ja võimalust kaasa lüüa leidub näitusesaalis küllaga. Juba galerii uksel võtab tulija vastu „Õnneloos” – mahukas installatsioon, kust valida huupi toruke, leida krüpteeritud sõnum ja seinalt sõnumi tähendus. Ei saa salata, „Õnneloos” nagu iga teinegi hasartmäng tekitab sõltuvust. Isegi Haapsalu linnagalerii tarmukas valvur märgib, et „Õnneloos” meeldib vaatajatele väga. Kihk üha uute torukeste järele haarata võtab võimust, kuni saab selgeks – mitte iga võit pole võit.

[caption id="attachment_355567" align="alignnone" width="2000"] Näitus Haapsalu kunstikoolis. Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu kunstikooli galeriis näeb Elis Saarevälja ja Indrek Jetsi täiskasvanud õpilaste maali-, keraamika- ja ehtekunstinäitust „Magus elu“. Haapsalu kunstikooli direktor Marika Aedviir ütles, et näituse nime mõtlesid välja õpilased ise. Keraamikakursuse õpilane Triin Treier meenutas, et näitus oli küll tulemas ja tööd valmimas, kuid nime ega teemat polnud. „Meil olid pikad arutelud,“ ütles Treier. „Jetsi algatusel on meil nali, et kui on anum, siis tuleb sangad külge teha. Mina mõtlesingi, et näitus võiks olla anum.“ Rühmakaaslased hakkasid mõtlema magusate asjade peale, mida anumasse panna saab, ja nii sündis lõpuks ühiselt näituse nimi „Magus elu“. „Seda on laiendatud. Anumate sees on ka soolaküpsiseid,“ ütles Treier. Suur osa keraamikatöödest oligi teisipäeval näituse avamisel täidetud suupistetega, mida külastajad võisid võtta. Nii olid näokujulistes anumates kõ