Silt: Haapsalu kunstikool

[gallery ids="479828,479829,479830,479831,479832,479833,479834,479835"]   Liisa Leit avas 14. juulil Haapsalu kunstikooli keldrigaleriis isikunäituse „Mõlemal pool läve”, mis rändab surma ja elu ääremail. Kuhu minna, kui silmad ütlevad maailmale „ei” ja sõnad on takerdunud sügavale hingesoppi ega taha sealt enam kunagi väljuda? Kui eluisu on otsas ja silmad tühjaks nutetud? Siis tuleb sammud seada Liisa Leiti isikunäitusele „Mõlemal pool läve”, mis pakub veidral kombel lohutust ja haarab iga melanhooliku oma embusse, suigutab tasakesi unne ja justkui sosistab: ära muretse, kui aeg on küps ja viimane liivatera kukkunud, siis sured ka sina, aga seni – ela! Surm on Leiti näituse peamine märksõna. Surmale omaseid elemente leidub maa-aluses keldris kuhjaga. Kolletunud koljuluud, kuivanud taimed, savist teravaks ihutud vikat, silmist ja ninast nõrguv veri – kõik on omal kohal ja teenivad eesmärki, viies külastaja närvekõditavale retkele hauatagusesse ellu, kus leidub nii äratundmist kui ka palju võõrast. Keldri keskmes seisab surilinasse mässitud savist skelett – vikatimees, kes lisaks oma põhirelvale hoiab sõrmede vahel saatusliku tähendusega liivakella, mis vihjab e

[gallery ids="479858,479859,479860,479861,479862,479863"]   Haapsalu kunstikooli majagaleriis avati täiskasvanute joonistamiskursuse õpilaste tööde näitus „Pildilood punase mütsi ja halli kasukaga”, mis illustreerib „Punamütsikese” muinasjuttu. Kunstikooli majagalerii on täis melu, siginat-saginat, käivad viimased ettevalmistused enne näituse ametlikku avamist. Töid on liiga palju! Seinal ruumi liiga vähe! Tavaline kunstiinimeste dilemma, mis vajab lahendamist. Õnneks aega veel natuke on… Juhendaja Aide Leit-Lepmets tuleb uhkel sammul punaste lokkide lehvides, õnnis ilme näol ja silmitseb süvenenult oma õpilaste tööde vilju. On „Punamütsikesest” viidud. „Punamütsikesest”, sest just see muinasjutt oli täiskasvanutele joonistamisel muusaks, inspireerivaks jõuks. Andis neile tiivad, millega lennata. Kunstisaali sõuda. Leit-Lepmetsa sõnul andis ta oma õpilastele joonistamisel täiesti vabad käed: kõik uksed olid valla ja tehnikad mõeldavad. Tuli ainult fantaasia lendu l

[caption id="attachment_478002" align="alignnone" width="1458"] Margit Mald. Foto: erakogu[/caption] Haapsalu kunstikooli vormiõpetuse õpetaja Margit Mald pälvis Eesti kunstikoolide liidu iga-aastasel õppeülesannete konkursil teise koha tööga „Ehitame onni”. Maldile oli see juba seitsmes kord, kui ta oma õppeülesande kunstikoolide liidu konkursile saatis. Tänavune teema „Maja kaja” on Maldi sõnul üks tema lemmikuid. „Vormid ümbritsevad meid iga päev ja igal pool. See mõjutab ja tekitab emotsioone, kujundab ruumitaju. See on kaasahaarav, nii minu teema,” ütles Mald. Oma töö teema valikut põhjendas Mald sellega, et onni ehitamine on üks lapsepõlv

[gallery ids="477987,477988,477989,477990,477991,477992,477993,477994,477995,477996,477997,477998"]   Kaarel Kütase, Triinu Jürvese ja Villem Jahu näitus Haapsalu kunstikooli keldrigaleriis „Allpool aega” ühendab maali-, video- ja helikunsti ning installatsiooni. Kunstnike käe all sulavad eri maailmad ja ideed üheks ning moodustavad kooskõlas intrigeeriva ja avastama kutsuva loo. Kütas, Jürves ja Jahu on varemgi ühisnäitusi teinud. „Allpool aega” on jätk Tartu kunstimaja näitusele „Haruteel”, kus kunstnike teosed lõid samuti ühe terviku. Igaüks leidis enda väljendamiseks kõige hingelähedasema viisi – Triinu Jürves esemeliste kommentaaride ja

[gallery ids="472365,472350,472357,472353,472354,472358,472351,472366,472359,472355,472362,472356,472352,472349,472367,472361,472360,472363,472364,472348,472345,472346,472347"]   Teisipäeva õhtul avati Haapsalu kunstikooli hoovigaleriis näitus "Helikandja nägu vol 2". Näha saab samanimelise õpilaskonkursi käigus Eesti muusikutele loodud vinüülplaatide kujundusi. Lisaks on üleval stend valikuga samal konkursil välismaistele artistidele loodud plaadikujundustest. Konkursi eestvedaja Peeter Kodar rääkis avatseremoonial, et muusikaäri algusaastatel olid heliplaatide ümbrised väga lihtsad. "Kusagil 1930. aastate lõpus läks üks ameeriklane (Alex Steinweiss – toim.) selle peale välja,

[caption id="attachment_471403" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu aselinnapea Andres Kampmann ning Haapsalu muusika- ja kunstikooli direktor Liina Viiret kinnitavad, et Cyrillus Kreegi nimi jääb muusikakoolile alles. Foto Kaire Reiljan[/caption] Haapsalu muusika- ja kunstikooli liitmine üheks asutuseks muudab küll koolide juriidilist vormi, kuid koolide sisuline tegevus jääb samaks, kinnitavad Haapsalu aselinnapea Andres Kampmann ja mõlema kooli direktor Liina Viiret. Muusika- ja kunstikooli ühendamise otsustas Haapsalu linnavolikogu märtsi lõpus. Järgmisel nädalal hakkab volikogu kinnitama Haapsalu muusika- ja kunstikooli põhimäärust. Selle peale on muusikakooli lapsevanem Irma-Liisu Eberle algatanud petitsiooni, milles heidetakse linnavalitsusele ette muusikakooli tegevuse lõpetamist ja helilooja Cyrillus Kreegi nime kaotamist kooli nimest. Haapsalu aselinnapea Andres Kampmann ning Haapsalu muusika- ja kunstikooli direktor Liina Viiret selgitavad ühinemise tagamaid ja kooli tulevikku. Kuidas koolide liitmiseni jõuti? Liina Viiret (LV): Aastal 2014 analüüsi

[gallery ids="470751,470749,470755,470752,470746,470750,470748,470747,470744,470745,470764,470756,470754,470753,470761,470758,470757,470760,470763,470759,470762,470739,470730,470731,470732,470733,470734,470735,470736,470737,470738,470740,470741,470742"]   Talveks suletud hoovigalerii avas hooaja Haapsalu kunstikooli ja Haapsalu frankofiilide ühingu koostöös valminud näitusega, mis on inspireeritud impressionismi rajaja prantsuse maalikunstniku Claude Monet’ loomingust. Näitus „Monet’st inspireeritud vesiroosid” pakub täpselt seda, mida pealkirjas lubab: roosades, valgetes ja sinistes toonides, aga ka mustvalgeid vesiroose, meisterlikke ja vähem meisterlikke. Väljapanek koondab

[caption id="attachment_470453" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu muusikakooli õpetaja Kadri Kelner toob Okase muusuemis kokku kolm kaunist kunsti: muusika, kunsti ja tantsu. Foto: Juhan Hepner[/caption] Mis juhtub, kui ühel õhtul kohtuvad muusika, kunst ja tants, saab teada neljapäeval Haapsalus Okase muuseumis. Igal juhul sünnib seal midagi enamat kui kontsert või näitus. Haapsalu muusikakooli õpetaja Kadri Kelner on juba mitu aastat mõelnud, kuidas tuua koos tegutsema Haapsalu muusikakool, kunstikool ja tantsukool T-Stuudio. „Tantsukool korraldab uhkeid kontserte ja muusikakoolilgi on ilusad kontserdid, kunstikoolil on näitused, aga need kõik on eraldi. Igaüks käib oma rad

[caption id="attachment_445230" align="alignnone" width="1920"] Liina Viiret juhib praegu nii kunsti- kui ka muusikakooli. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu volikogu otsustas liita kunsti- ja muusikakooli, mida juba praegu juhib sama direktor, kes on kummaski koolis tööl poole koormusega. „See on loonud arusaama, et ühtne juhtimine toimib. On mõistlik viia see loogilise lõpuni, sest eraldi asutustena ei teki sünergiat nii palju, kui vaja oleks,” ütles Haapsalu linnapea Olavi Seisonen volikogule. Liidetud kool hakkaks kandma nime Haapsalu m

[caption id="attachment_424626" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu kunstikool. Arhiiv[/caption] Haapsalu linnavalitsuse plaan ühendada muusikakool ja kunstikool on saanud uue hoo. Avalikkusele öeldakse, et tegemist on administratiivse juhtimise kokkuviimisega ning et „väga väikeseid koole” ei ole mõistlik eraldi juhtimise all hoida. Samas kinnitatakse, et mõlema kooli identiteet jääb alles. Just nüüd tekivadki küsimused. Muusikakool ei ole väikekool. Haapsalu muusikakoolis on sel õppeaastal 199 õpilast, lisaks täiskasvanud õppijad. Kool kuulub Eesti muusikakoolide liitu, kus see on 85 liikmeskooli hulgas õpilaste arvult 27. kohal (2025. aasta andmed). Haapsalu muusikakool on Läänemaa ainus muusikalist alusharidust pakkuv kool. Selle roll ei piirdu huviringiga – see on piirkondlik muusikahariduse kese. Kui sellise kooli kohta kasutatakse argumenti „väga väike kool”, siis tekib paratamatult tunne, et arutelu ei toetu täpsele pildile. Veelgi enam – liitmise põhjendused on a