1.1 C
Haapsalu
Kolmapäev, 24. aprill 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Haapsalu kunstikool

Silt: Haapsalu kunstikool

Galerii: kunstipeitus Haapsalu linnagaleriis

[gallery ids="423040,423041,423042,423044,423045,423046,423047,423048,423049,423050,423051,423052,423053,423055,423056,423058,423059,423060,423061,423063"]   Läänemaa ühisgümnaasiumi ja Haapsalu kunstikooli õpilased defineerisid õnne ja ootavad kõiki Haapsalu linnagaleriisse kunstipeitust mängima. Kui heita pilk kunstisaali külalisraamatusse, nähtub, et esimesed otsijad on õnne leidnud. Lihtne see pole, sest labürindiks muutunud linnagaleriis võib kaotsi minna. Mõni eksponaat võib kahe silma vahele jääda, otsijale jäävad pihku vaid karvad ja õnn ise lipsab sõrmede vahelt minema, nagu poleks teda olnudki. Vähemalt erkkollane plakat kirjaga „õnn“ ei jää kuidagi märkamata. See särab Haapsalu linnagalerii ukse peal ja meelitab virvatulukesena sisse astuma. Lihtne, aga tõhus. Kes siis ei tahaks õnne leida?!

Haapsalu kunstikool otsib uut juhti

[caption id="attachment_422953" align="alignnone" width="1920"] Praegu juhib kunstikooli Marika Aedviir. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu kunstikooli direktor Marika Aedviir on otsustanud ameti maha panna ja linnavalitsus otsib koolile uut direktorit. „Tuli ootamatu ettepanek ja põnev väljakutse,“ põhjendas Aedviir soovi ametit vahetada. Ta asub tööle Haapsalu kolledžisse, kus hakkab tegelema easõbraliku organisatsioonimudeli loomisega Interregi projekti raames.

Henri Hütt: mind huvitab looduse ja teatri ühendamine

[caption id="attachment_421518" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu kutsehariduskeskuses loodusgiidiks õppiv Henri Hütt tahab looduse oma loomingusse põimida. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Koereograafi haridusega etenduskunstnik Henri Hütt soovib ühendada teatrit ja loodust ehk tutvustada loodust läbi koreograafi silmade. „Lavastan, teen näitusi, loon heli, kirjutan, kureerin. See maailm on suur ja lai,” kirjeldas Hütt end lühidalt Haapsalu kunstikoolis toimunud kunstiampsul ehk lõunatunnil kunstnikuga. Ta näitas enda tehtud projekte ja rääkis ka uutest mõtetest.

Kunstikooli majagaleriis näeb õuna nii, nagu see on

[gallery ids="420699,420701,420702,420703,420704,420705,420706,420707,420708,420709,420710,420711,420712,420713,420714,420715,420716,420717,420718,420719,420720,420721,420722,420723,420724,420725,420726,420727"]   Haapsalu kunstikooli majagaleriis näitavad praegu oma töid kooli täiskasvanud õppijad – Mai Aavasalu keraamika- ja Aide Leit-Lepmetsa joonistuskursuse õpilased. Nagu ütleb näituse pealkirigi – „ÕuNõu“ –, on põhimotiiviks õun, seda vähemalt seintel olevatel piltidel. Keraamikaväljapanek on aga inspireeritud uue maailma põliselanike kunsti mustritest ja motiividest.

Haapsalu ja Porvoo noored kunstnikud otsivad keskkonnasõbralike kunsti loomise viise

[gallery ids="409523,409524,409525,409526,409527,409528,409529,409530,409531,409532,409533,409534,409535,409536,409537,409538,409539,409540,409541,409542,409543,409544,409545,409546,409547,409548"] Fotod Haapsalu kunstilkool Soome Porvoo ja Haapsalu kunstikooli õpilased osalevad ühises Nordplus õpirändeprojektis, mille käigus otsitakse ökoloogilisi kunsti loomise võimalusi. Projekti käigus otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas end loominguliselt väljendada ja olla samal ajal keskkonda hoidvad ning jätkusuutlikud? Kahes osas toimuvas õpirände projektis osaleb kümme Porvoo ja kümme Haapsalu kunstikooli 12-17aastast õpilast.

Ridala kunstiõpetaja esitles noorteromaani

[gallery ids="402957,402959,402961,402963,402965,402967,402969,402971,402973,402975,402977,402979,402981,402983,402985,402987,402989,402991,402993,402995,402997,402999,403001,403003,403005,403007,403009,403011,403013,403015"] Heinrih Heintalu fotod Ridala kooli õpetaja Annely Lemberi esimene noorteromaan läks nii hästi kaubaks, et esitlusel Haapsalu kunstikoolis tekkis autogrammi soovijatest lausa järjekord. Varem lasteraamatuid välja andnud Lember esitles oma esimest noorteromaani „Lõks“ kolmapäeval Haapsalu kunstikooli galeriis, kus avas ka vastse raamatu illustratsioonide näituse. Kunstiõpetajast Lemberi sulest on varem ilmunud lasteraamatud „Anni lood“, „Pere lood“, „Krampula“ ja „Uduhaldjas Härmel“, mille autor on ka ise illustreerinud.

Noored avasid linnagaleriis näituse Jäljed

[gallery ids="391600,391599,391601,391602,391603,391604,391605,391606,391607,391608,391609,391610,391611,391612,391613,391614,391615,391617,391618,391619,391622,391623,391624,391625,391626,391627,391628,391629,391630,391631,391632,391634,391635,391636,391637,391638,391639,391640"] Näituse "Jäljed" avamine linnagaleriis. Fotod Andra Kirna. Kolmapäeva õhtul avati Haapsalu linnagaleriis Haapsalu kunstikooli ja Läänemaa ühisgümnaasiumi loovkunstikursuse õpilaste näitus “Jäljed”.

Skulptor Uku Sepsivart kutsus kaasautoriteks mesilased ja tihased

[caption id="attachment_391253" align="alignnone" width="2000"] Uku Sepsivart ja Haapsalu kunstikooli direktor Marika Aedviir. Andra Kirna[/caption] Mullu täiskasvanud õppija nädalal kunstikoolis alguse saanud kunstiampsu idee sai veebruaris jätku. Seekord oli lõunase kunstisündmuse külaline Uku Sepsivart. Kunstiampsud on Haapsalu kunstikooli südapäeval korraldatavad kunstisündmused – kohtumised kunstnikega, kus pakutakse ka pisut suupisteid, et huvilised saaks tühja kõhtu kartmata oma lõunapausi kunstniku kuulamisele pühendada. Sepsivardi kutsusid kunstikooli õpetajad külla suuresti läinud aasta lõpul Haapsalu linnagaleriis toimunud näituse „Hernehirmutisel on inimese nägu” pärast, kus Sepsivart esines koos Hanna Piksarvega. „Oskan rääkida ainult sellest, kuidas kõik on läinud, mida olen teinud,“ alustas Sepsivart, kes otsustas seni tehtut tutvustada slaidivaliku abil. Kui lapseea joonistused, mida kunstnik ka kokkutulnutele näitas, välja arvata, alustas Sepsivart seiklusi Eesti kunstimaalilmas seinamaalingutega. „Niisuguste seinte peal, mis ei olnud justkui kellegi omad, kus tegevust ei piiratud, ega loominguliselt midagi ette ei kirjutatud,“ selgitas kunstnik. Ta maalis Tallinnas mahajäetud hoonete seintele. „Seal liikusid või ööbisid isesugused inimesed kriminaalsest maailmast, sain sellest valdkonnast inspiratsiooni,“ ütles ta ja tõdes, et niisugused vabad ja piiranguteta seinad on nüüd juba otsa saamas.