Silt: EV100

Eesti 100. aastapäeva pidu jõudnud Haapsallu. Täna keskpäeval on pidulik üritus lipuväljakul ning kell kaks annab peaminister üle riigi kultuuri- ja teaduspreemiad. Eile keskpäeval puhastasid kaks meest tänaseks pidupäevaks Lossiplatsi. Jaanitänava poolses nurgas kopsis üks labidaga jääd asfaldilt ja teine lükkas traktoriga lahtist lund ära. Sinna pargib peaministri kaaskond oma autod. Hiljem pühkisid mehed ka lipuplatsi harjaga puhtaks.

[caption id="attachment_230031" align="alignright" width="900"] Palivere lipuväljak. Foto: Urmas Lauri[/caption] Palivere vana raudteejaama esisel lipuväljakul heisatakse 24. veebruaril kell 7.29 ehk siis täpselt päikesetõusul sini-must-valge lipp. „Varem meil Paliveres pidulikku lipuheiskamist pole olnud,“ ütles Palivere aleviseltsi juhatuse liige Andrus Eilpuu. Lipu heiskamisel lauldakse lipulaulu „Eesti lipp“ ning seejärel peab isamaalise kõne kohalik kaitseliitlane Urmas Muld. Sõna saab ka Lääne-Nigula koguduse esindaja Tiina Võsu. Seejärel loeb Palivere kooli kuuenda klassi poiss Jasper Klippberg luuletusi. Platsile kogunenud laulavad üheskoos ka hümni. Kellel sõnad peas pole, saavad laululehe, kus sõnad kenasti kirjas on.

[caption id="attachment_225170" align="alignright" width="900"] Viigi kooli Rakvere stiilis jõulupuu. Foto: Urmas Lauri[/caption]Neljapäeval, 22. veebruaril on Viigi koolis põnev päev, sest lavale tuuakse Eesti riigi sünnipäeva auks kirjutatud teatrietendus „EV100“, kus löövad kaasa nii õpilased kui ka õpetajad. Neljapäeva õhtul kell viis algab Viigi koolis sünnipäevaetendus „EV100“. „See on kingitus Eesti riigile meie kooli poolt,“ ütles näidendi autor, eesti keele õpetaja Ülle Ehala. „Räägib see Kalevipoja kuningaks saamisest.“ Autori sõnul on ta näidendisse kokku miksinud meie mütoloogia, rahvaluule ja ka eesti kirjanduse tüviteosed. „Alustame krattide, soohaldjate ja murueide tütardega,“ kirjeldas etendust lavastav Ehala. „Ei puudu ka Tölpa ja Mõhk ega ka Rehepapp. Kõik toredad mütoloogilised tegelased on kaasa löömas.“ Lõpeb etendus Kalevipoja kuningaks saamisega. Veidi üle tunni kestvas näidendis lööb kaasa umbes poolsada osatäitjat. „Kõige pisematest, esimese klassi õpilastest kuni õpetajateni välja,“ nentis Ehala.

[caption id="attachment_229611" align="alignright" width="900"] Eelmisel aastal kutsus maavanem Neeme Suur (taustal piilumas) Lihula kultuurimajja vastuvõtule ka Hanila vallavanema Arno Peksari (esiplaanil) koos abikaasaga. Sel aastal võõrustab üks vallavolikogu esimees külalisi Roostal, teine Lihulas. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Eesti vabariigi sünnipäevanädalasse mahub Läänemaal mälestushetki Vabadussõjas langenute mälestussammaste juures, kontserte ja jumalateenistusi ning kogukondlikke ja vallajuhtide vastuvõtte. Lääne-Nigula valla kultuurijuhi Varje Paaliste sõnul koondub suurem osa ettevõtmisi järgmise nädala lõppu. Ta lisas, et kogukondlikke ettevõtmisi, kus viiakse lilli Vabadussõjas langenute mälestussambale, peetakse kõnesid ja kontserte, jagub valla igasse piirkonda. Otsa teeb lahti Nõva 22. veebruari õhtul mälestushetke ja sellele järgneva kontserdiga. Järgmisel päeva, 23. veebruari ennelõunal on kirikusse ja selle järgnevale vastuvõtule oodatud Martna kooli õpilased ja kohalikud inimesed ning samalaadne ettevõtmine on ka Noarootsis. Iseseisvuspäeval, 24. veebruaril tähistatakse riigi sünnipäeva Kullamaa ja Lääne-Nigula Vabadussõjas langenute mälestussamba juures. Piirsalu kirikus toimuv jumalateenistus ja sellele järgnev koosviibimine on Eesti sünnipäeva kõrval pühendatud ka Risti naiskodukaitse 90. aastapäevale. Taeblas tähistatakse vabariigi aastapäeva pühapäeval, 25. veebruaril, kui kultuurikeskuses avatakse fotonäitus „Taebla 100 läbi eri põlvkondade” ja esietendub kohalikul ajalool põhinev näitemäng „Kihlvedu”. Fotonäituseks koguti Taebla kandist kokku sada pilti – iga aastanumbri kohta üks. Kohalikul ainesel põhinev näidend, mille on kirjutanud Asta Kõlamets ja Riina Kopti, on seotud näituse tarbeks kogtud fotodega. Oma panuse Eesti sünnipäeva tähistamisse Lääne-Nigulas annavad vallas tegutsevad seltsid. Nii kutsub näiteks Kirimäe rahvamõis 24. veebruari hommikul inimesi rahvamõisa õuele puhkpilli saatel lippu heiskama.

[caption id="attachment_229338" align="alignright" width="900"] Raivo Kasemets koostas Eesti riigi sünnipäevaks Undva raamatu. Foto: Urmas Lauri[/caption]Taebla mees Raivo Kasemets koostas raamatu oma sünnikülast Undvast. Kasemetsa sõnul on see 240-leheküljeline raamat „ Undva (ja maailm) läbi nelja sajandi” tema kingitus Eesti vabariigi sajandaks sünnipäevaks. Undva ja Eesti vabariik Eesti vabariigi väljakuulutamine on Kasemetsa sõnul otseselt Loode-Saaremaa rannikul asuva Undvaga seotud. Nimelt tähistas Mihkli kirik Kihelkonnal 1917. aastal oma nimepäeva [mihklipäeva, vana kalendri järgi 25. oktoobril 1917] ja sel puhul tehti igas peres õlut. Järgmise päeva hommikul olnud Undva patarei 12 meest, kes olnud ühes talus korteris, nii purjus, et ei teadnud ei maast ega ilmast. Tsaariarmee sõdurid ärganud hõike „guten Morgen” peale. Sakslased olnud vahepeal Undva küla all Tagalahel maabunud. Undvalt hakkasid sakslased tasapisi Kuivastu poole liikuma. Kui nad lõpuks Virtsus jala 23. veebruaril 1918 maha panid, just siis kuulutati Pärnus välja Eesti riik. Undva lugu on seotud ka Molotovi–Ribbentropi pakti ja Eesti vabariigi lõpuga. 1939. aastal oli Eesti sunnitud sõlmima Nõukogude Liiduga baaside lepingu ning selle tõttu küüditati osa külarahvast mujale Eestisse. „Terve poolsaar pidi lepingu kohaselt kinni minema, kuid käiku läks sellest plaanist siiski vaid vaid osa,” ütles Kasemets. Undva elanikest koliti Tuudi kanti päris mitu perekonda. „Näiteks Oolupid läksid algul Tuudile, pärast kolisid Sooväljale. Tuisud on ka Undva kandist. Hiiumaale läks ka paar peret.”