Avakülg Tags Endrik Raun

Silt: Endrik Raun

Hundijaht sai neljapäeval kiire lõpu

[caption id="attachment_317567" align="alignnone" width="2000"] Tänavu rohkem hunte lasta ei või. Foto: Valeri Štšerbatõh[/caption] Neljapäeva õhtuhämaruses kütiti Kasari jahipiirkonnas korraga kolm hunti, seega Läänemaal sel jahihooajal hunte enam lasta ei tohi. „Limiit on ammendatud,” ütles Läänemaa hundijahi koordinaator Kulno Rehkalt. „Kasari jahipiirkonnas kütiti 11. novembri õhtuhämaruses, kella poole viie paiku, kolm hunti. Ühekorraga.”

Põhja-Läänemaa jääb huntide kaitsealaks

[caption id="attachment_346686" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa jahindusklubi esimehe Endrik Rauna sõnul tuleks küttida eelkõige hunte, kes külades murdmas käivad. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Põhja-Läänemaal ei tohi ka sel talvel hunte lasta, soed võivad suurel soode ja metsadega kaetud alal rahus toimetada. Esmaspäevast alanud ja veebruari lõpuni kestva hundijahi ajal on Läänemaal lubatud küttida kolm hunti, hooaja jooksul võib küttimislube lisanduda. Kõik kolm hundilaskmisluba on välja antud Lõuna-Läänemaa ohjamisalale, mis jääb Ääsmäe–Haapsalu maanteest lõuna poole ja ulatub kuni Kasari jõeni. Põhja-Läänemaa huntide ohjamisalal, mis hõlmab Ääsmäe–Haapsalu maanteest põhja poole jäävat Piirsalu, Oru, Noarootsi, Riguldi ja Nõva piirkonda, hunte küttida ei tohi. Lääne-Pärnumaa ohjamisalal, kuhu kuulub ka Lääneranna vald, tohib samuti küttida kolm hunti.

Jahimehed ootavad suuremat usaldust

[caption id="attachment_327626" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa jahindusklubi juhi Endrik Rauni sõnul on jahindusklubi hääl rohkem kuulda kui iga üksiku jahiseltsi oma. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Aprillis alanud jahitunnistuse taotlemise kursustel jõudsid õppijad mai alguses eksamini, mille eduka sooritamise järel on Läänemaa seltsides 14 jahimeest ja -naist rohkem. „Huvi jahinduse vastu on,” ütles läinud aasta mais Läänemaa jahindusklubi etteotsa valitud Endrik Raun. Eelmisel aastal jäi jahimeeste koolitus Läänemaal koroonapiirangute tõttu ära, järelkasvu on aga Rauni sõnul hädasti vaja, sest tegevjahimeeste keskmine vanus kasvab. Raun möönis, et noori pole niisama lihtne jahinduse juurde tuua: „Tänapäeval on noortel ahvatlusi palju – kes tahab jalgpalli mängida, kes arvutis istuda ja ega see metsas käimine olegi nii lihtne.” Enamasti tulevad tema sõnul kursustele need, kellel sõprade või perekonna kaudu side jahindusega olemas.

Valgussein hoiab ulukid teelt eemal

[caption id="attachment_325947" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu jahimeeste seltsi esimees Olev Peetris kruvis reflektori
maanteeposti külge. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Laupäeva hommikul paigaldasid Haapsalu jahiseltsi liikmed Uuemõisa sirge äärsetele maantee piirdepostidele reflektorid, mis peaks takistama metsloomade autode ette sattumist. Piirdepostide metsapoolsesse külge kinnitatud reflektorid tekitavad pimedal ajal autotulede toimel maanteest kümmekonna meetri kaugusele umbes kolme meetri kõrguse valgusseina, mis peletab loomi, et nad teele ei tuleks. „Kui metsaloom on metsast tulemas, kohkub ta valgusseinast ära ega tule teele. Kui auto on mööda sõitnud, kaob valgussein ära,” kirjeldas reflektorite tööpõhimõtet Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun. Katsetused on tema sõnul näidanud, et selline meetod on vähendanud ulukiõnnetusi enam kui 70 protsenti.